Eesti on Euroopa Liidu aktiivne liikmesriik, kes kaitseb ühtsust tähtsustades oma rahvuslikke huvisid õigusaktide loomisel, poliitikate kujundamisel ja ellurakendamisel.
Valitsus kiitis heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2023–2025, keskendudes Euroopa kaitsevõime arendamisele, õiguskeskkonna lihtsustamisele ja ettevalmistustele ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
Valitsus kiitis heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027, rõhutades Euroopa kaitsevõime arendamist, õiguskeskkonna lihtsustamist ja ettevalmistusi ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
Euroopa Liidu Nõukogu aktiveeris 15 liikmesriigi, sealhulgas Eesti, puhul stabiilsuse ja kasvu pakti kohase riikide vabastusklausli, et hõlbustada nende riikide üleminekut suurematele kaitsekulutustele riiklikul tasandil, tagades samal ajal võla jätkusuutlikkuse.
Euroopa Liidu Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele iga-aastase solidaarsusreservi loomises 2026. aastaks, et toetada tõhusalt rändesurve all olevaid liikmesriike.
Euroopa Ülemkogu pidas strateegilise arutelu laienemisega seotud edasiste sammude, sealhulgas sisereformidega seotud aspektide üle, rõhutades, et laienemine on oluline geostrateegiline investeering rahusse, julgeolekusse, stabiilsusesse ja heaolusse.
Eesti täitis Vabariigi Valitsuse seatud eesmärgi suunata 2025. aasta lõpuks majandusse vähemalt 25% käesoleva Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi toetustest, kokku ligi 850 miljonit eurot.
Eesti on jätkuvalt aktiivselt kaitsnud oma huve ja ühtsust ELis ning astunud konkreetseid samme prioriteetide elluviimisel, kuid lubaduse tähtaeg pole veel saabunud ja tegevused jätkuvad.
