Hoiame asulatelähedast metsa ja puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. Kirjeldame kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.
Riik omandas Lääne-Viru maakonnas 11,32 hektarit metsaala looduskaitse eesmärgil.
Riik omandas Rapla maakonnas 33,40 hektarit metsaala looduskaitse eesmärgil.
Vastu võeti määrus perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetuse kohta.
Riik omandas Hiiu maakonnas 1,56 hektarit metsaala looduskaitse eesmärgil.
Kliimaminister Yoko Alender allkirjastas määruse, millega võetakse kaitse alla 13 uut metsise püsielupaika ning täiendatakse viie olemasoleva püsielupaiga kaitset, kokku üle 7400 hektari metsaalasid.
Valitsus toetas ettepanekut sätestada metsaseaduses eesmärk, mille kohaselt peaks kogu metsamaast 70 protsenti moodustama majandusmetsad.
Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu mullaseire direktiivi, millega kehtestatakse esimene kogu ELi hõlmav mulla seisundi hindamise ja seire raamistik.
Keskkonnaametis valmis tööversioon metsade kaitsemeetmete rakendamise kavast, mis annab metsaomanikule võimaluse loodusväärtuseid hoides siiski oma metsi majandada.
Keskkonnaameti peadirektor tunnistas metsakava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks.
KAH alade regulatsiooni kirjeldamine seaduses on veel pooleli, kuigi on tehtud mitmeid samme metsade kaitseks ja kavade koostamiseks. Otsest tõendit, et regulatsioon on seadusesse jõudnud, ei ole.
