Tagame Ukraina põgenikele suunatud kohanemisteenused (erinevad jätkutegevused, sh kohanemiskoolitused ja eesti keele õpe).
Eesti valitsus otsustas pikendada Ukraina sõjapõgenikele ajutist kaitset kuni 2026. aasta märtsini.
Eestis elavad Ukraina sõjapõgenikud peavad alates 2024. aastast leidma endale perearsti, kuna tervisekassa ei saa enam lisaraha nende arstiabi kulude katteks.
Tööealistest Ukraina sõjapõgenikest on Eestis töö leidnud ligi 60 protsenti.
Eesti panustab Ukraina toetamisse NATO-s kokku lepitust kolm korda enam, lubades anda vähemalt 0,25% SKP-st relvastuse, sõjalise abi ja väljaõppe jaoks.
Ukraina sõjapõgenike tööhõive kasvab, toetusi vajatakse vähem; töötuna on arvel umbes 3100 ukrainlast, mis moodustab kõigist Eesti töötutest 6,5 protsenti.
Eesti on Ukrainat abistanud rohkem kui 1,1 miljardi euro väärtuses, sealhulgas 166,4 miljonit eurot hüvitisi ja toetusi Ukraina sõjapõgenikele, kes on saanud Eestilt ajutise kaitse.
Välisministeerium valmistab ette ülemaailmse Ukraina ülesehituse konverentsi korraldamist 2027. aastal, mille üheks korraldajaks võib saada endine majandusminister Tiit Riisalo.
Ukraina põgenikele on jätkuvalt tagatud kohanemisteenused ja toetused, töö leidnud on suur osa ning tegevused jätkuvad. Tähtaeg pole veel saabunud ja lubadus pole täielikult lõppenud.
