Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ja toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.
Euroopa Liit võttis vastu 10. sanktsioonipaketi, mis kehtestas impordikeelu Venemaa ja Valgevene alumiiniumile ning lisas sanktsiooninimekirja 74 laeva, peamiselt varilaevastiku naftatankerid.
Euroopa Liit kehtestas 10. sanktsioonipaketiga keelu Euroopa Liidust pärit kahesuguste kaupade transiidile läbi Venemaa territooriumi ning keelu erinevate turbomootorite ja nende hooldamiseks vajalike vahendite ekspordile Venemaale.
Eesti valitsus otsustas liituda G7 ühisavaldusega Ukraina toetuseks, andes Ukrainale tagatised rahanduses, majanduses, sõjanduses ja poliitikas.
Euroopa Liit võttis vastu 12. sanktsioonipaketi, mis kehtestas impordikeelu Venemaalt pärit teemantidele ja teemante sisaldavatele toodetele ning veeldatud propaangaasile (LPG), toormalmile ja peegelmalmile.
Euroopa Liit võttis vastu 16. sanktsioonipaketi, kehtestades impordikeelu Venemaa ja Valgevene alumiiniumile ning lisades sanktsiooninimekirja 74 laeva, peamiselt varilaevastiku naftatankerid.
Euroopa Liidu rahandusministrid kohtusid Brüsselis Ukraina rahandusministriga ja kinnitasid Ukrainale toetuse jätkumist.
Euroopa Liit võttis vastu 17. sanktsioonipaketi, lisades sanktsiooninimekirja 189 laeva, peamiselt varilaevastiku naftatankerid, ning kehtestades täiendavaid majandus- ja finantssanktsioone.
Eesti kaasas Rootsilt 12,2 miljonit eurot Ukraina küberturvalisuse toetamiseks Tallinna Mehhanismi raames.
Euroopa Liidu nõukogu kehtestas sanktsioonid üheksa isiku ja üksuse suhtes, kes võimaldavad Venemaa varilaevastikul tegutseda, piirates sellega Venemaa võimet tulu teenida.
Euroopa Komisjon esitas ettepaneku 90 miljardi euro suuruse laenu andmiseks Ukrainale aastateks 2026–2027, et tagada stabiilne ja prognoositav rahastamine.
Eesti ja Euroopa Liit on jätkuvalt karmistanud Venemaa sanktsioone ning toetanud Ukrainat erineval moel, kuid lubaduse tähtaeg pole veel saabunud ja tegevused jätkuvad.
