Riigikogu võttis vastu seaduse, millega tõsteti kohustuslik kooliiga 18. eluaastani.

Kohustusliku kooliea tõstmine 18. eluaastani lükkus aasta võrra edasi; koolikohustus asendati õppimiskohustusega.

Koolijuhid avastasid, et kohustuslik kooliiga 18. eluaastani kehtib juba alates 1. septembrist, mitte järgmisest õppeaastast, nagu eeldati.

Kohustusliku kooliea tõstmine 18. eluaastani paneb omavalitsused keerulisse olukorda, kuna tuleb leida õppekohti ka neile, kellel on õppimine raskendatud või kes pole sellest huvitatud.

Koolid ei saa enam alaealist õpilast gümnaasiumist välja arvata; alla 18-aastane õpilane peab ise esitama väljaarvamise avalduse ning talle tuleb leida muu õppimisvõimalus.

Majandus- ja tööstusminister tegi ettepaneku pöörata tagasi õppimiskohustuse ea tõstmisega kaasnenud noorte tööaja piirang, mis lubab 15–17-aastastel töötada vaid 12 tundi nädalas.

Kohustusliku kooliea tõstmine 18. eluaastani võib põhjustada noorsootöötajate puudust, kuna omavalitsustel tuleb tegeleda rohkemate noortega.