Tugevdame luure ja vastuluure võimekusi ning vajadusel ajakohastame julgeolekuasutuste seaduse.

Eesti valitsus kiitis heaks uue kaitsekava aastateks 2023–2026, mille kohaselt eraldatakse kaitsevõime tugevdamiseks 3,8 miljardit eurot. Peamised investeeringud hõlmavad mitmikraketiheitjate hankimist, soomukite soetamist teisele jalaväebrigaadile, maakaitse relvastamist, taristu rajamist uutele võimekustele ja keskmaa õhutõrje hankimist.

Valitsus kinnitas 2026. aasta riigieelarve, mille kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarves eraldatakse kaitsekuludeks vähemalt 5% SKP-st, mis tähendab 844,5 miljoni euro suurust lisapanust võrreldes 2025. aastaga. Suurenevad investeeringud õhu- ja raketikaitsesse, droonivõimekusse ning kaug- ja täppislöökidesse.

Euroopa Komisjon esitas ELi 2026. aasta eelarveprojekti, mille maht on 193,26 miljardit eurot. Eelarve keskendub ELi prioriteetidele, sealhulgas julgeolekule ja kaitsele, ning toetab liikmesriikide, sealhulgas Eesti, kaitsevõime tugevdamist.

Valitsus otsustas kehtestada julgeolekumaksu, et rahastada Eesti kaitsevõime arendamist ja julgeolekuinvesteeringuid. Maks koosneb kolmest osast: 2% käibelt alates 01.07.2025, 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026 ja 2% ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026.

Riigikogu liige Timo Suslov rõhutas, et 2026. aasta riigieelarve fookus on Eesti kaitsevõime ulatuslik tugevdamine, majanduskeskkonna elavdamine ning inimeste sissetulekute kasv. Eelarve tulude maht on ligikaudu 18,6 miljardit eurot ning kulude maht 19,6 miljardit eurot.

Riigikogu kiitis heaks 2026. aasta riigieelarve, mis keskendub kaitsevõime tugevdamisele, majanduse elavdamisele ja sissetulekute kasvule. Eelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, millest kaitsekulud moodustavad vähemalt 5% SKP-st.

Kaitsevõime tugevdamiseks on eraldatud märkimisväärsed vahendid ja investeeringud, kuid puuduvad otsesed tõendid luure ja vastuluure võimekuste täieliku tugevdamise või julgeolekuasutuste seaduse ajakohastamise kohta. Töö lubaduse täitmiseks käib edasi.
