Toetame aktiivsete, iseseisvate, eraannetustel ja -initsiatiivil toimivate kodanikuühenduste arengut, pöörates erilist tähelepanu eestluse elujõulisust, lasterikkust, kaitsetahet, tervislikke eluviise, majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist arengut, loodushoidu ja kristlikku kultuuripärandit toetavatele kodanikualgatustele.
Kaasame kolmanda sektori organisatsioone poliitika kujundamisse, otsuste väljatöötamisse ja elluviimisesse.
Tagame poliitikas osalevate huvirühmi esindavate organisatsioonide rahastamise läbipaistvuse (suuremate annetajate ja rahastajate avalikustamise).
Reformime kohalike omavalitsuste finantsvabaduse ja -võimekuse suurendamiseks omavalitsuste tulubaasi moodustamise põhimõtteid, otsides võimalusi sihtotstarbeliste eraldiste üleandmiseks tulubaasi ja võtta tulubaasi kujunemisel aluseks ka pensionitulu ning töökohtade ja elukohtade paiknemine.
Tagame omavalitsustele keskkonnakaitseliste piirangute korral maamaksu vabastuse hüvitamise.
Toetame kohalikke omavalitsusi nende funktsioonide paremaks täitmiseks vajalike standardsete tarkvaralahenduste ja platvormide väljatöötamisega.
Suurendame kohalike omavalitsuste rolli ja vastutust ettevõtluskeskkonna arendamisel, tagades selleks asjakohased instrumendid ja finantseerimise.
Toetame omavalitsuste innovatsiooni, omavalitsusmudeli uuendamist ja regionaalseid arenguleppeid omavalitsuskorralduse ja pakutavate teenuste parandamiseks.
Toetame regionaalse arengu aluse ja maaelu jätkusuutlikkuse tagatisena tugevaid, asulatega hästi ühendatud maakonnakeskuseid, mis suudavad pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid.
Suurendame maakondliku tasandi arenduskeskuste osalust maakonna arengut toetavate Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetusmehhanismide disainimisel ja kasutamisel.
Toetame kõigi regioonide tasakaalustatud arengut ja kohalike huvidega arvestamist.
Jätkame riigiasutuste väljaviimist Tallinnast ja Harjumaalt, pidades silmas regioonide tasakaalustatud arengut ning Loome ja laiendab riigisektoris kaugtöövõimalusi üle Eesti.
Kujundame Tartust Eesti haridus-, innovatsiooni- ja teaduspealinna.
Peame oluliseks erisuste tasandamist erineva arengukiirusega piirkondade vahel ning kohalike eripärade arvestamist arengu toetamisel.
Peame oluliseks investeeringuid infrastruktuuri, väikeettevõtete ja alustavate ettevõtete toetamist ning algatusi uute ettevõtete, töökohtade ja elanike ligimeelitamiseks maapiirkondadesse ja äärealadele.
Parandame kultuuri kogemise võimalusi üle Eesti (loe lähemalt valdkonnast „EESTLUS“).
Peame oluliseks valglinnastumise mõjudega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmist omavalitsuste rahastamisel ning piiride ülesel teenuste pakkumisel.
Toetame omavalitsuste koostööd avalike teenuste pakkumisel.
Kasvatame inimeste liikumisvabadust ning Seisame selle eest, et kodud ja ettevõtted üle Eesti oleksid heade transpordiühenduste ja kiire internetiga ühendatud iga ilmaga.
Loome ja viime ellu taristuehituse pikaajalise kava (loe lähemalt valdkonnast „MAJANDUS“).
Näeme riigireformi pideva protsessina demokraatlike institutsioonide tugevdamisel ning riigihalduse kaasajastamisel ja optimeerimisel.
Piirame bürokraatiat, ülereguleerimist ja ametnike arvu kasvu, Toetame kokkuhoidu ning aitab kaasa inimeste vabale eneseteostusele, turumajandusele, omandivabadusele ja ausale konkurentsile.
Suurendame läbipaistvust ning Vähendame teabe asutusesiseseks kasutamiseks määramise praktikat, juurutame mõõdikud ja kontrolli.
Hindame suurprojektide avalikele huvidele vastavust, kaasates sõltumatuid asjatundjaid, väliseksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid.
Vähendame dubleeritavaid tegevusi, jätkates sarnaste funktsioonide ja asutuste konsolideerimist ning kujundades riigipoolse klienditeeninduse põhimõttel “kõik ühest kohast”.
Kasvatame Riigikogu ja kodanike rolli poliitika kujundamisel ja valitsuse tegevuse kontrollimisel.
Toetame suurandmetel põhinevate lahenduste testimist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning teeme võimalikult palju suurandmeid avalikkusele masinloetavalt kättesaadavaks.
Vaatame lähtudes Riigikontrolli soovitustest üle kehtiva riigieelarve seaduse, Vähendame eelarveprotsessis mittevajalike andmete kogumist ja aruandlust ning keskendume Riigikogule ja avalikkusele otsustamiseks tegelikult vajaliku informatsiooni esitamisele ja monitoorimisele.
Seisame vastu avaliku teenistuse politiseerimisele ning Peame ametnike valikul esmatähtsaks nende erialast kompetentsust.
Seame e-riigi fookuse kasutajasõbralike teenuste arendamisele.
Tagame digiriigi toimimiseks, arendamiseks ja turvariskide ennetamiseks iga-aastase baasrahastuse olemasolu, et digiriik oleks lihtsasti kohandatav, efektiivne, paindlikult arendatav ja erinevates olukordades toimepide.
Toetame riigile loodud IT-lahenduste eksporti, viies riigi IT-lahenduste tellimise ühe mõõdikuna sisse ekspordipotentsiaali hindamise.
Vähendame riigile andmete esitamisel koormust, juurutades andmetöötluses andmete ühekordse sisestamise põhimõtet.
Tõstame elanike teadlikkust küberhügieenist ja -turvalisusest.
Tagame avalikule sektorile esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ja inimeste võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist.
Arendame e-majandust (loe lähemalt valdkonnast MAJANDUS.
Seame eesmärgiks hea keskkonnaseisundi saavutamise Eestis, arvestades, et keskkonna valdkonna tegevused toimuksid koostöös teiste eluvaldkondadega (tervis, majandus), aitaksid kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele ning oleksid läbi viidud ressursitõhusalt ja kaasavalt.
Toetame algatusi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, säästva põllumajanduse ja metsanduse arengut ning jõupingutusi looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks.
Loome ja viime ellu programme kodude, avalike hoonete, tehnorajatiste ning transpordi energiasäästlikumaks muutmiseks.
Laiendame puhta joogivee kättesaadavust tagavaid programme ka väiksema elanike arvuga piirkondades.
Soodustame hajaasustuses kodumajapidamiste reoveekäitluse üleviimist keskkonda säästvamatele lahendustele.
Jälgime ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatame jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.
Algatame kogukonnahariduslikke programme inimeste keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks.
Aitame ühiskonnas ennetada kliimapopulismi ning lihtsustatud ja propagandistlikke lähenemisi, mis ei arvesta ökosüsteemi terviklikkusega. Aitame teadvustada, et negatiivsete keskkonnamõjude ja saaste viimine ühest kohast teise või – globaalses kontekstis – Euroopast teistesse maailmajagudesse ei säästa keskkonda ega paranda kliimat.
Rakendame eramaade looduskaitse eesmärkidel riigistamisel või munitsipaliseerimisel samu põhimõtteid kui teisteks eesmärkideks maade riigistamisel või munitsipaliseerimisel. Tagame õiglased hüvitised looduskaitseliste piirangute aluste maade omanikele: Tagame kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvitise ning töötab välja meetmed, millega luuakse omanikele maade range kaitse alla võtmisel või sundvõõrandamistel võimalus nii rahalise väärtuse kui ka kasutusvõimaluse poolest samaväärse asendusmaa soetamiseks, suurendab Natura 2000 jt looduskaitsealuste alade omanikele suunatud toetuste mahu riigieelarves.
Analüüsime kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) efektiivsust ning kaalume uute kaitsealade loomisel hoolikalt maaelu jätkusuutlikkust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Viime lõpule metsanduse arengukava koostamise ja kinnitamise, lähtudes loodusteadlaste, metsateadlaste ja valdkonnaga seotud osapoolte arvamustest ning säästliku majandamise põhimõtetest. Lähtume põhimõttest, et metsanduse arengukava Peame edaspidi hõlmama pikemat perioodi kui senine 10 aastat. Toetame taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist ning Viime sisse põhimõtte, et raadamisele mineva metsamaa asemel tuleb metsastada samas mahus asendusmaa-ala.
Otsime võimalusi väikeomanike motiveerimiseks metsamaad müümise asemel ise majandama.
Jätkame loodusvarade uurimist ja teostame Eesti geoloogilise baaskaardistamise.
Juurutame põhimõtte, et maavarade kaevandamisel kaevandusloa väljastamine, samuti kaitseala rajamine toimub ainult omavalitsusüksuse üldplaneeringuga selleks ette nähtud maal, välja arvatud riikliku tähtsusega maardla-alad.
Rakendame maavarade kaevandamisel sarnaselt tuuleenergia tootmisega taluvustasu, mida kaevandaja peab maksma paikkonna elanikele.
Toetame kaevandamise tagajärgede kõrvaldamist.
Kujundame Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks keskkonnasäästlikuks ja vähese süsinikuheitega majanduseks.
Langetame otsused suure keskkonnamõjuga investeeringute võimalikkuse üle, lähtudes keskkonnamõjude igakülgse hindamise tulemustest.
Soodustame puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetame märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimistehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonnakoormuse ja raiesurve suurenemist.
Toetame üleminekut kaalupõhisele jäätmekäitluse tasule koos tekkekohas jäätmete sorteerimist hõlbustavate tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga.
Toetame ringmajanduse mudeli muutumist senisest regionaalsemaks, et tagada konkurentsivõime valdkonna ettevõtete toodetele ja ressursi kättesaadavusele.
Peame oluliseks nii Eesti toidujulgeoleku tagamist kui ka Eesti toiduainete ekspordimahtude kasvatamist ning Toetame kõiki põllumajandusettevõtteid, kes nendesse panustavad.
Toetame talude kui Eesti traditsiooniliste põllumajandustootmisüksuste arengut, sh Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava teise samba toetuste senisest tõhusamat suunamist väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tõstmiseks.
Toetame noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks starditoetuse maksmist ja ka järgnevaid meetmeid, et edendada põlvkondade vahetust põllumajandussektoris.
Toetame maaettevõtluse mitmekülgsust ja ÜPP strateegiakava toetuste senisest suuremat suunamist kohaliku ettevõtluse edendamisse eesmärgiga säilitada ja luua konkurentsivõimelise palgaga töökohti.
Parandame põllumajandusettevõtetele arenguks vajaliku krediidi kättesaadavust, arendades nende riskijuhtmist ja otsides võimalusi alternatiivsete krediidivõimaluste loomiseks.
Algatame väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seaduse vastuvõtmise.
Motiveerime põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist turukorralduse ning põllumajandustoetuste kaudu.
Otsime võimalusi, et vältida põllumajandusmaa ja -tootmise kontsentreerumist sellisel määral, et see hakkaks ohustama traditsioonilist talutootmist ja looduskeskkonda, samuti põllumajandusmaa koondumist väliskapitali ja kinnisvarafirmade kätte, kelle eesmärk ei ole aktiivne toidutootmine.
Toetame ÜPP (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika) arendamist ja võrdseid konkurentsitingimusi. Toetame ÜPP toetuste võrdsustamist üle Euroopa, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused
Viime läbi perepõhise pensionireformi: suurendame lapse eest ettenähtud 3,5-aastakoefitsendilise pensionilisa 7 aastakoefitsendini; reformi tulemusena saab lapse üles kasvatanud ema või isa iga lapse eest aastas lisapensioni ca ühe keskmise kuupensioni ulatuses, Laiendame õiguse pensionilisale ka peale 31.12.2012 sündinud lapse vanemale, kes ei ole ühinenud teise pensionisambaga.
Tõstame perearstide ja esmatasandi tervisekeskuste võimekust, selleks: suurendab esmatasandi tervisekeskuste rahastamise osakaalu ja mitmekesistab nende rahastamismudeleid, Toetame pereõdede vastuvõttu ka laupäeval, töötame välja juhised selleks, et patsiendi raviteekonda saaks algusest lõpuni juhtida perearsti meeskond, Töötame välja põhimõtte, et perearstid saavad kasutada piirkondlike ja kohalike haiglate voodikohti oma patsientide jälgimiseks ja raviks, analüüsib koos omavalitsustega esmatasandi tervishoiu korraldamise optimeerimist kohustuste jagamisel riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.
Integreerime apteegiteenused esmatasandi tervishoiuga, et tagada elanikkonnale esmatasandi teenuste parem kättesaadavus.
Soodustame eratervishoiu arendamist, et tuua uusi investeeringuid tervishoidu ja parandada tervishoiusüsteemis konkurentsi ja patsiendikesksust.
Parandame tervishoiuasutuste infotehnoloogilist võimekust ja vabastab arstiabi osutajad kalli tehnoloogia ja infrastruktuuride haldamise kohustusest, selleks: loob tingimused ühtsetel standarditel põhineva tarbijasõbraliku tervishoiualaseid digitaalseid andmeid haldava ja juhtiva süsteemi toimimiseks, Laiendame digiterviseloo võimalusi inimestele aktiivse tervisesuhtluse võimaldamiseks oma pere- ja raviarstiga ning tervisenõustajatega, tagab terviseandmete käitlemisel andmekaitse reeglid ja andmete sihipärase kasutamise, korrastab ja ühtlustab esmatasandi tervisekeskuste ja haiglate infrastruktuuride ning kalli aparatuuri omandi- ja haldussuhted.
Laiendame tervishoiu rahastamispõhimõtteid, selleks: suurendame riigieelarve eraldisi ravikindlustuseks ravikindlustatutega võrdsustatud isikute ja kindlustamata isikute eest, otsime täiendavaid võimalusi tervishoiukulude katmiseks säästmise ja investeerimise teel, soosime riikliku ravikindlustuse kõrvale täiendavalt eraravikindlustuse toodete turuletoomist, analüüsib tervishoiusüsteemi, sh perearstisüsteemi toimimist ja astume samme juhtimise tõhustamiseks, efektiivsuse tõstmiseks ning saiskamise kaotamiseks, aitame kaasa tööandja poolt töötajate eest tasutava eraravikindlustuse arengule, kaasamaks lisaraha tervishoidu ja tõhustamaks konkurentsi, sh suurendame tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse seniselt 100 eurolt vähemalt 200 euroni kvartalis.
Motiveerime ja toetame inimest tema tervise kaitsel, selleks: juurutame esmatasandi arstiabi osutamisel patsiendilepingu, mis motiveerib koostama patsiendi tervise jälgimise juhendi ja isikliku terviseplaani, töötame välja võimaluste paketi omaosaluse vähendamiseks isiklike tervisekulutuste korvamisel, käivitame infotehnoloogiliste vahendite väljatöötamise programmi eakate ja/või krooniliste haigete koduse jälgimise hõlbustamiseks, Pöörame suuremat tähelepanu koolides läbiviidavale terviseõpetusele ja tervisepäevadele.
Pöörame süvendatud tähelepanu tervishoius töötava personali murede lahendamisele ja puuduva personali ettevalmistamisele, selleks: vaatab kriitiliselt üle tervishoiutöötajate töökoormused ja tagame võimaluse õiglaseks sissetulekuks ning piisavaks puhkeajaks, Toetame läbipaistvat karjäärimudelit kõikidele töötajatele, Peame vajalikuks suurendada vastuvõttu kõrgkoolidesse meditsiiniõe erialale, seisab selle eest, et tõsta perearstidele residentuurikohtade arvu.
Peame möödapääsmatult vajalikuks tervishoiusüsteemi võimekuse tõstmist ja kestlikkuse tagamist, selleks: töötame välja kava hajutatud kogukondlike tervisekeskuse ja haiglakohtade avamiseks, kaasab tervishoiu rahastamiseks eri allikaid, vabastame riikliku rahastuse sunniviisilisest seotusest peamiselt haiglavõrgu raviasutustega ja annab võimaluse rahastusel liikuda individuaalselt koos patsiendiga tema valitud raviasutusse, vaatame üle töövõimetusega seotud kulutused haigekassa eelarves, tugevdame valmisolekut käitumiseks kriisiolukordades.
Peame esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks Isamaa: käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid, töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks, analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust.
Peame esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks Isamaa: käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid, töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks, analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust.
Peame esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks Isamaa: käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid, töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks, analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust.
Peame esmatähtsaks inimeste iseseisvat toimetulekut ning töiste sissetulekute ja pensionide vastavust sotsiaalsetele vajadustele, selleks Isamaa: käivitab koos teiste vastutusvaldkondadega töökohtade ja ettevõtete struktuuri ümberkujundamise sellisel moel, et igaühe töö tulemusena luuakse rohkem väärtust, tõstetakse tootlikkust ja seeläbi saab maksta kõrgemaid palkasid, töötab välja motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, muudab kogumispensioniga liitunute ja mitteliitunute isikliku pensioniosa arvestuse õiglaseks, analüüsib sotsiaalmaksu kohustuse töötaja ja tööandja vahel jagamise võimalust ja põhjendatust.
Peame vajalikuks toetada noorte võimalusi eluaseme soetamiseks.
Kujundame mitmekesise ja mitmeallikalise hooldusteenuste rahastamise, sh Töötame välja võimaluse olemasoleva kinnisvara alusel hooldusteenuste ja eluaegse hoolduskindlustuse saamiseks.
Parandame sotsiaaltoetuste sihipärast ja vajaduspõhist määramist, rakendades pilootprojektina isikliku sotsiaalteenuste eelarve süsteemi, kus inimene saab ise raha kasutada lähtuvalt kõige tõhusamatest ja ökonoomsematest lahendustest.
Kujundame sotsiaalabi süsteemi kriisiolukordade puhul, sh kaasajastame vältimatu sotsiaalabi tingimused ning seome kriisiolukordade abi korraldamise juhendid ja põhimõtted otseselt elanikkonnakaitse programmidega (tsiviilkaitse).
Ajakohastame puudega laste toetuste suurused ning tugiteenuste korralduse.
Tagame abivajadusega lastele põhilise toe lasteaias ja koolis, kus nad viibivad suurema osa ajast.
Ühendame lapse erivajaduse hindamised eri valdkondades, et vähendada hindamise mahtu, dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega ning suunata vabanevad eelarvevahendid reaalsetesse teenustesse.
Töötame välja arusaadava ja lihtsa tugisüsteemi erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ning vähendab taotluste esitamist.
Pakume suure hooldus- ja abivajadusega laste vanematele elukorralduslikku ja vaimse tervise tuge, mis aitab leevendada pidevast hoolduskoormusest tulenevaid probleeme.
Peame vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks: Laiendame kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks, loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine, jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetame valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu.
Peame vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks Isamaa laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks, loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine, jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetame valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu.
Peame vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks Isamaa laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks, loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine, jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetame valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu.
Peame vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks Isamaa laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks, loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine, jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetame valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu.
Peame vajalikuks suurendada sotsiaalteenuste mahtu, selleks Isamaa laiendab kohalike tervisekeskuste võimalusi kodus elavate abivajajate teenindamiseks, loob arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks nii, et koduteenused on soodsamad kui hooldekodusse paigutamine, jätkab tugiteenustega sotsiaaleluruumide rajamise toetamist, jätkab kohalike omavalitsuste toetamist sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel ning toetame valdkonna töötajate pädevuse tõstmist ja palgakasvu.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Isamaa toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasajastab erivajadustega inimeste elukaareülese teenuste ja toetuste korralduse ning rahastuse, tagab tööealistele erivajadustega inimestele sobivad võimalused tööelus osalemiseks, muudab teenuste korralduse paindlikumaks ja inimesekesksemaks, tagades ka võimaluse tihedamaks suhtluseks lähedastega, käivitab innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku ja hoolduse toetamiseks, arendab erivajadustega inimestega töötavate spetsialistide erialaseid oskusi ja teadmisi ning toetab uute hooldusmeetodite ja -viiside kasutuselevõtmist, toetame välja psüühiliste haigustega erihooldusvajadusega inimeste toetamise teenuse.
Otsime võimalusi kriisiaja energiatoetuste laiendamiseks kõikidele kodutarbijatele,
Tagame riigi finantsilise valmisoleku ja finantspuhvrid võimalikeks suuremahulisteks kriisideks (julgeolekukriis, tervishoiukriis, energiakriis jms).
Toetame energiale (elekter, gaas, toasoe jms) rakendatavate maksude ajutist vähendamist kriisiajaks.
Seame eesmärgiks 3% ületava majanduse reaalkasvu.
Parandame Eesti positsiooni peamistes majandusvabadust, majanduskeskkonda, maksusüsteemi ja korruptsiooni puudutavates rahvusvahelistes edetabelites (Heritage Foundation majandusvabaduse indeks, Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabel, WEF konkurentsivõime edetabel, Transparency International korruptsiooni tajumise indeks).
Loome taristule ja riiklikeks investeeringuteks pikema plaani, mis võimaldame investeeringute kaudu juhtida ka majandustsüklit.
Kaitseme Euroopas Eesti ettevõtete huve ja kaasame ettevõtete esindusorganisatsioonid ettevõtteid puudutavate Euroopa õigusaktide kooskõlastmise protsessi.
Tagame rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel Eesti ettevõtete võrdse kohtlemise ja konkurentsivõime säilitamise.
Otsime võimalusi globaalsete kaugtöö vormis töötavate ettevõtete (50-100 töötajaga) peakontorite ja maksutulu Eestisse toomiseks, pakkudes mugavat ja läbipaistvat täisdigitaalset ärikeskkonda (mitte maksusoodustusi).
Suurendame kohaliku toodangu konkurentsivõimet, toetame ühisturundust ja vähendame mahetootmise bürokraatiat.
Suurendame Kredexi suurprojektide käenduste mahtu ja tõstame ülempiiri, et Eesti ettevõtted saaksid vastu võtta senisest suuremaid välistellimusi.
Suurendame Kredexi suurprojektide käenduste mahtu ja tõstame ülempiiri, et Eesti ettevõtted saaksid vastu võtta senisest suuremaid välistellimusi.
Seisame stabiilse euro eest, seame eesmärgiks, et tarbijahinna indeksi kasv ei ületaks keskpikas perspektiivis 2% aastas ja rakendame eelarvepoliitikat, mis toetab inflatsioonieesmärgi saavutamist ja hoidmist.
Peame võimalikuks riigi võlakoormuse suurendamist eestluse elujõudu, majanduse konkurentsivõimet ja riigi kaitsevõimet kasvatavate investeeringute tegemiseks.
Tagame kontrolli monopolide üle ja kaitseme tarbijat suhetes turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjatega.
Me oleme vastu uutele maksudele ja maksumäärade tõusule.
Viime ellu perepõhise tulumaksureformi: iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinumum 5000 eurot, annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon
Toetame ettevõtete maksukoormuse vähendamist ning Otsime võimalusi tööjõumaksude vähendamiseks.
Ajakohastame õigusaktidega fikseeritud tulumaksuvabastuse piirmäärad, sh välislähetuse päevaraha, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, vastuvõtukulud.
Lihtsustame dividendide maksustamise korda ja muudame selleks regulaarsete dividendide soodusmäära (14/86) rakendamise vabatahtlikuks.
Lihtsustame dividendide maksustamise korda ja muudame selleks regulaarsete dividendide soodusmäära (14/86) rakendamise vabatahtlikuks.
Lõpetame dividendide topeltmaksustamise neil, kes omavad alla 10% osalust.
Seame eesmärgiks hea kapitali kättesaadavuse ja võimalikult madalad laenuintressid nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Selleks hoiame Eesti krediidireitingu vähemalt tänasel tasemel, toetame suuremat konkurentsi kapitali- ja krediiditurul, parandame kapitali kättesaadavust, Loome vastutustundliku laenamise edendamiseks ja konkurentsi parandamiseks riigi initsiatiivil positiivse krediidiregistri, tagame seadusega reaalse ja toimiva järelevalve hoiu-laenuühistute üle.
Vähendame rahapesu regulatsioonide järgimisega seonduvat bürokraatiat ning parandame rahapesu tõkestamiseks vajaliku info (sh PEP-ide nimekirja) kättesaadavust riiklikest registritest.
Laiendame krediidiasutuste võimalusi tagada serverite ja andmebaaside maksimaalne kriisikindlus, kättesaadavus ja turvalisus ka pilveteenusena.
Toetame prioriteetsena Eesti finantstehnoloogia ettevõtete kasvu ning parandame nende konkurentsikeskkonda ja konkurentsivõimet globaalselt regulatiivsete muudatuste, sihtprogrammide ja e-identiteedi arenduse kaud.
Tõstame prospektimääruse lävendi maksimaalse võimaliku tasemeni.
Jätkame riigile kuuluvate ettevõtete või nende osaluste börsile viimist.
Laiendame mittepankadest krediidiandjate ja -vahendajate (KAV) võimalusi kaasata kapitali Eesti börsilt.
Kasvatame oma- ja sarnase kapitali pakkumist väärtpaberiturul, kaasates selleks võimalusel riigi ja EL fondide vahendeid.
Laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi.
Jagame majandusraskuste süvenedes rohkem riigipoolset kaitset võlgnikele kohtumenetluses, täitemenetluses ja suhetes inkassoteenuse osutajatega.
Toetame investeeringuid uutesse, sh juhitavatesse energiavõimsustesse ja ühendustesse, mis tagavad Eesti varustuskindluse, energiajulgeoleku ja madalama energiahinna.
Seame energiamajanduse arendamise ning energia- ja ressursitõhususe suurendamise Eesti majanduse, energia varustuskindluse tagamise ja julgeoleku huvides riiklikuks prioriteediks, sh tõstame uute elektrienergia tootmisvõimsuste kiirema rajamise suutlikkust ning allutame vastavate asutuste tegevuse sellele eesmärgile.
Seisame energiaturul Eesti energiasõltumatuse, ettevõtete konkurentsivõime ja kodumajapidamiste huvide eest ning peame oluliseks põlevkivienergeetika potentsiaali säilitamist ja arendamist, kuni Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud muul viisil.
Seisame energiaturul Eesti energiasõltumatuse, ettevõtete konkurentsivõime ja kodumajapidamiste huvide eest ning peame oluliseks põlevkivienergeetika potentsiaali säilitamist ja arendamist, kuni Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud muul viisil.
Loome investeerimiskeskkonna, et Eesti elektritarbimine oleks hiljemalt 2030. aastaks täielikult kaetud kodumaise elektritootmisega ja Eestist saaks taas energiat eksportiv riik.
Loome meetmed, mis võimaldavad ära kasutada Eesti rannikuvete meretuuleparkide potentsiaali.
Toetame tuumaenergia arendamise uuringuid ja analüüsi.
Jätkame kaugkütte eelisarendamist linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmist kaugküttesüsteemidega ning peame vajalikuks olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimist.
Jätkame kaugkütte eelisarendamist linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmist kaugküttesüsteemidega ning peame vajalikuks olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimist.
Otsime võimalusi langetada CO2 kvootide hind mõistlikule tasemele üle-euroopalise kokkuleppena.
Kasutame CO2 kvootide müügitulu elektrihinna langetamiseks ja elektritarbimise vähendamiseks tehtavateks investeeringuteks avalikus ja erasektoris.
Toetame elektri universaalteenuse pakkumise jätkamist maksimaalses ulatuses (sh kodutarbijad, väikesed ja keskmised ettevõtted, omavalitsused, kolmas sektor).
Sünkroniseerime elektri võrguühendused Euroopaga tagamaks Eesti energiasõltumatuse Venemaast.
Edendame taastuvenergia tarbimist avaliku sektori poolt.
Toetame taastuvenergia projektide planeeringute kiiremat elluviimist, sh planeeringutega kaasneva ajakulu vähendamist.
Toetame Eesti elamufondi kaasajastamist ja energiasäästlikumaks muutmist, sellega seotud bürokraatia vähendamist ning standardlahenduste loomist.
Soodustame kodumajapidamistes ja ettevõtetes taastuvatel energiaallikatel põhineva elektritootmise kasutuselevõttu, seadustame elektri mikrotootja staatuse tema aastase tarbimisvõimsuse mahus ning tagame võimaluse müüa oma tarbimist ületav elektrienergia võrku mõistlikel tingimustel.
Soodustame kodumajapidamistes ja ettevõtetes taastuvatel energiaallikatel põhineva elektritootmise kasutuselevõttu, seadustame elektri mikrotootja staatuse tema aastase tarbimisvõimsuse mahus ning tagame võimaluse müüa oma tarbimist ületav elektrienergia võrku mõistlikel tingimustel.
Soodustame kodumajapidamistes ja ettevõtetes taastuvatel energiaallikatel põhineva elektritootmise kasutuselevõttu, seadustame elektri mikrotootja staatuse tema aastase tarbimisvõimsuse mahus ning tagame võimaluse müüa oma tarbimist ületav elektrienergia võrku mõistlikel tingimustel.
Toetame võimalusi erakapitali suuremaks kaasamiseks Eesti energiaportfelli laiendamisse (sh PPA-de kasutusvõimalusi parandades ja uusi võrguvõimsusi luues).
Rakendame üleriigilise energiasäästmise teavitusprogrammi.
Jätkame energiakokkuhoiule suunatud meetmeid riigiasutustes.
Alustame ettevalmistusi elektrivõrgu õhuliinide asendamiseks maaliinidega ja trassikoridoride kasutusse võtmiseks metsa- ja põllumaana.
Jätkame maanteevõrgu arendamist, sh investeerimist Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn- Narva neljarealistesse teedesse, võttes arvesse asjaolu, et valdav osa inimesi kasutab prognoositavas tulevikus liikumiseks maanteid, autosid ja busse.
Jätkame reisi- ja kaubaraudteevõrgu arendamist, võttes arvesse riigi militaarseid mobiilsusvajadusi.
Toetame Tallinn-Tartu kiire raudteeühenduse väljaehitamist.
Toetame Turba-Haapsalu-Rohuküla raudteeühenduse valmimist.
Jätkame kruusateede muutmist tolmuvabaks.
Parandame ühistranspordivõrku, sh toetame paindlikke ühistranspordilahendusi ja -graafikuid ning nõude- ja individuaaltranspordi laiemat kasutamist, otsime võimalusi ühistranspordi eri liike ühendavaks ning omavalitsuste ja maakondade piire ületavaks koordineeritud juhtimiseks, toetame reisijate omaosaluse suuremat kasutamist transpordivõrgu arengu finantseerimisel maakondades, seome ühistransporditoetuse lahti tasuta ühistranspordi pakkumise kohustusest.
Parandame ühistranspordivõrku, sh toetame paindlikke ühistranspordilahendusi ja -graafikuid ning nõude- ja individuaaltranspordi laiemat kasutamist, otsime võimalusi ühistranspordi eri liike ühendavaks ning omavalitsuste ja maakondade piire ületavaks koordineeritud juhtimiseks, toetame reisijate omaosaluse suuremat kasutamist transpordivõrgu arengu finantseerimisel maakondades, seome ühistransporditoetuse lahti tasuta ühistranspordi pakkumise kohustusest.
Parandame ühistranspordivõrku, sh toetame paindlikke ühistranspordilahendusi ja -graafikuid ning nõude- ja individuaaltranspordi laiemat kasutamist, otsime võimalusi ühistranspordi eri liike ühendavaks ning omavalitsuste ja maakondade piire ületavaks koordineeritud juhtimiseks, toetame reisijate omaosaluse suuremat kasutamist transpordivõrgu arengu finantseerimisel maakondades, seome ühistransporditoetuse lahti tasuta ühistranspordi pakkumise kohustusest.
Jätkame kergliiklusteede rajamist.
Laiendame elektril põhineva personaalse kergtranspordi kasutusvõimalusi üle Eesti ja väljapoole suuri keskusi.
Toetame vaba lennundusturgu ja tihedamaid lennuühendusi Euroopa peamiste keskustega.
Võimaldame uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja ettevõtluse arendamise eesmärgil ligipääsu avaliku sektori kogutud andmete, mis ei ole julgeolekukriitilised ega sisalda delikaatseid isikuandmeid.
Toetame kiire interneti viimist kõikjale Eestis.
Jätkame e-residentsuse arendamist kui võimalust luua ja pakkuda uusi erasektori teenuseid teiste riikide kodanikele ja ettevõtetele, kes soovivad kasutada e-eestit oma rahvusvahelise ettevõtluse taristuna.
Toetame digitaliseerimist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kui tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmise vahendit kogu majanduses.
Viime sidetaristu kõikide ehitusprojektide (teede- ja hoonete ehitus) normaalseks ja seadusega kohustatud osaks, toetades sellega ka innovaatiliste liikuvuslahenduste teket ja vähendades CO2 emissiooni.
Kaasajastame töösuhteid ja sotsiaalseid garantiisid puudutavad seadused, sh ligipääsu töötuskindlustussüsteemile lähtudes muutunud oludest, kus inimesed töötavad mitmel töökohal, osalevad jagamismajanduses ja tegelevad töötamisega samaaegselt ka isikliku ettevõtlusega.
Lähtume tööturu regulatsioonide uuendamisel stabiilsuse põhimõttest, et töösuhteid reguleerivad aktid ei saaks pidevate pisimuudatuste objektiks.
Eelistame kolmandate riikide kodanikele töölubade andmisel Eesti keskmisest enam palka saavaid töökohti.
Tagame iseendale tööd andvatele inimestele minimaalse bürokraatiaga ettevõtlusvõimalused ning võrdse kohtlemise maksustamise ja sotsiaalsete garantiide osas.
Laiendame ettevõtluskonto kasutamise võimalusi ka teenuste pakkumiseks ettevõtetele töölepinguga sarnase maksukuluga.
Pöörame hariduskorralduses tähelepanu tööturu vajadustele, sh inseneri- ja tehnoloogiaharidusega spetsialistide ettevalmistusele.
Laiendame võimalusi pere- ja tööelu ühendamiseks.
Kaasajastame töölepinguseadust paindliku koormusega lepingute sõlmimise võimaldamisega.
Korrastame kaugtööd puudutava regulatsiooni, täpsustades töötaja ja tööandja vastutuse töökeskkonna, valve-, töö- ja puhkeaja jaotuse jms küsimustes.
Toetame Eesti kui mereriigi arengut ja merendussektori konkurentsivõime tõusu.
Vähendame merenduse killustatust eri ministeeriumite vahel ja teeme korda merendusega seonduva seadusandluse, et suurendada eri osapoolte koostööd valdkonna potentsiaali maksimaalseks rakendamiseks.
Jätkame merendusalase kesk- ja kõrghariduse ning tulevikukompetentside õpetamist ja selle finantseerimist.
Toetame merendusklastrit ja selle innovatsiooniprojekte Läänemere regioonis.
Hoiame veeteetasu määra konkurentsivõimelisena.
Loome reisilaevadele konkurentsivõimeline majanduskeskkonna.
Kaasame merendusorganisatsioone õigusloomesse Eesti ja Euroopa tasandil, sh väldib uute maksude ja tasude kehtestamist merendussektori seisukohti arvestamata.
Otsime võimalusi laevade, sh jäämurdjate uuendamiseks.
Jätkame laevade Eesti lipu alla toomise programmiga.
Peame oluliseks äriturismi arendamist ja osakaalu kasvatamist ning üha kõrgema lisaväärtusega turismisektoritesse sisenemist ja nende laiendamist.
Toetame turismisektori arengut, kasvatame Eesti populaarsust turismisihtkohana ja populariseerib siseturismi.
Võtame turismiga seotud aspekte arvesse taristuinvesteeringute, transpordi, maksustamise ja muude valdkondade reguleerimisel.
Toetame Tallinnasse multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist.
Seisame Eesti püsimise eest Lääne kursil ning NATO ja Euroopa Liidu autoriteetseks liikmeks olemise eest.
Seisame Lääne ühtsuse eest, töötades selle nimel, et NATO ja Euroopa Liit oleksid tõhusad ja töövõimelised organisatsioonid ning riigid panustaksid ühiselt julgeolekupoliitika eest seismisse.
Jätkame Ukraina poliitilist ja sõjalist toetamist kuni Ukraina vabadussõja võiduka lõpuni. Selle nimel toetab Isamaa lääne täielikku kaubandusembargot Venemaaga, Ukrainale ilma piiranguteta kõigi konventsionaalsete relvasüsteemide ja moona tarnimist, Venemaa täielikku rahvusvahelist isoleerimist.
Jätkame Ukraina poliitilist ja sõjalist toetamist kuni Ukraina vabadussõja võiduka lõpuni. Selle nimel toetab Isamaa lääne täielikku kaubandusembargot Venemaaga, Ukrainale ilma piiranguteta kõigi konventsionaalsete relvasüsteemide ja moona tarnimist, Venemaa täielikku rahvusvahelist isoleerimist.
Seisame selle eest, et loodaks rahvusvaheline tribunal Vladimir Putini ja teiste Venemaa agressioonisõja süüdlaste vastutusele võtmiseks.
Seisame Eesti kuulumise eest Euroopa Liitu.
Seisame Euroopa Liidu kui suveräänsete rahvusriikide liidu püsimise eest.
Seisame vastu algatustele, mis kätkevad endas otsest, kaudset või varjatud liikumist Euroopa unitaarriigi suunas, sealhulgas ei toeta Euroopa Liidu ühtset maksu-, sotsiaal- ja migratsioonipoliitikat.
Toetame Euroopa Liidu poolse bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamist.
Seisame Euroopa Liidus Eesti ja teiste liikmesriikide majanduse ja kohalike tavade kaitsmise eest asjatundmatu ja ekstsessiivse Euroopa poliitika vastu.
Seisame Eesti kodanikuühenduste ja esindusorganisatsioonide parema kaasamise eest Euroopa Liidust lähtuvate regulatsioonide väljatöötamisse.
Suurendame kaitsekulutusi eesmärgiga viia riigi kaitsevõimekus vastavusse julgeolekukeskkonnaga.
Seisame NATO-s Eesti kaitsedoktriini muutmise eest, et mitte anda agressor Venemaale sõjaolukorras ajutist võimalust hõivata osa Eesti territooriumist, vaid hoida agressiooni korral sõjategevus agressori territooriumil.
Me lubame jätkata täielikult mehitatud, välja õpetatud, relvastatud ja varudega kindlustatud kaitseväe arengut vastavalt plaanidele ning loome vajalikud eeldused plaanide kaasajastamiseks.
Me lubame suurendada julgeolekuasutuste rahastamist tõhusa eelhoiatuse ja arendamiseks.
Me lubame suurendada kaitseväe valmidust ohule reageerimiseks.
Me lubame jätkata mobilisatsiooni süsteemi tõhustamist.
Me lubame investeerida täiendavalt küberturvalisusesse.
Me lubame töötada välja meetmeid, et võidelda üheskoos liitlastega desinformatsiooni leviku vastu.
Me lubame hoides riigikaitseinvesteeringute tegemisel tähelepanu all üksikvõitleja ja väikeüksuste tasandit.
Suurendame kulutusi elanikonnakaitsele ja laiapindsele riigikaitsele
Suurendame Kaitseliidule riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid
Toetame Kaitseliidu mittesõjalisi tegevusi tagamaks Eesti riigi vastupidavust ja kodanikukaitse vajadused
Kiirendame riigikaitselise sporditaristu, sh lasketiirude rajamist
Motiveerime ettevõtteid looma töötajatele riigikaitsesse panustamise võimalusi riigipoolsed soodustused ja tunnustussüsteemi luues
Viime gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse
Suurendame kodanike võimalusi iseseisvalt panustada riigikaitse võimekuse loomisesse, sh suurendame relvaseaduse alusel kodus hoitava laskemoona piirmäära ja lihtsustame tulirelvade soetamist laskmisharrastuse eesmärgil
Võimaldame ajateenistuse raames tsiviilrelvaloa eksami sooritamist
Loome koostöös Kaitseliidu ja kohaliku kogukonnaga maakondadesse noorte kaitsetahte keskused
Toetame Eesti kaitsetööstuse uurimis- ja arendustegevust ning ekspordivõime kasvu
Tugevdame elanikkonnakaitse seadusandlikku baasi.
Taastame kaitseväekaplanaadi.
Määratleme veteranidena ka Eesti vabadusvõitluse ja riigikaitse taastamise veteranid.
Kaasajastame veteranipoliitika, lähtudes muutunud julgeolekukeskkonnast ning tuginedes veteranide esindusorganisatsiooni kogemustele ja ettepanekutele.
Vaatame üle kaitseväelaste kui riigiteenistujate staatuse ja vajadusel seadustame muudatused.
Väärtustame inimest riigikaitse alustalana.
Toetame koostöös kaitseväe juhtkonnaga jalaväemiinide kasutuselevõttu võimaldavate otsuste ja muudatuse tegemist.
Seisame Eesti toidujulgeoleku eest, tagades toiduvarude olemasolu ning hajutatud tootmise ja ladustamise, kaasates partneritena üle Eesti paiknevad mikrotootjad.
Seisame Eesti energiajulgeoleku eest (lähemalt loe valdkonnast „MAJANDUS“).
Toetame kodakondsuspoliitika põhialuseid, mis lähtuvad Eesti riigi õiguslikust järjepidevusest ja põhinevad demokraatliku õigusriigi alustel.
Oleme vastu mitmikkodakondsuse võimaldamisele.
Oleme võõrtööjõu sisserände suhtes konservatiivsel positsioonil, eelistades sellele eestlaste tagasipöördumist ning passiivsete inimeste naasmist tööturule.
Me ei suurenda kehtivat migratsioonikvooti, mis Oleme 0,1% Eesti elanikkonnast.
Oleme seisukohal, et Euroopa Liit peab viivitamatult kehtestama tõhusa kontrolli Schengeni piiride üle, panustama pagulaste abistamisele kriisikollete pagulaslaagrites ning saatma Euroopast välja illegaalsed majandusimmigrandid.
Aitame Ukraina sõjapõgenikke, tagame neile vajaliku toe ja loome tagasipöördumist toetava programmi, mis aitame ukrainlastel naasta sõjategevusest puutumata piirkondadesse
Aitame Ukraina sõjapõgenikke, tagame neile vajaliku toe ja loome tagasipöördumist toetava programmi, mis aitame ukrainlastel naasta sõjategevusest puutumata piirkondadesse
Peame tarvilikuks säilitada Euroopa Liidu liikmesriikide iseseisev immigratsioonipoliitika.
Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu välispiiride kindlustamiseks ja moodsaks väljaarendamiseks tuleb vahendid leida Euroopa Liidu eelarvest.
Säilitame riigikogu kontrolli pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise üle.
Peame vajalikuks kehtestada Schengeni piirikontroll seoses Ukraina sõjaga, arendada eraldi piirivalve võimekus, luues selleks iseseisva käsuliiniga piirivalve teenistuse, millel on ka riigikaitselised ülesanded.
Tühistame Eesti suhtes vaenulike riikide kodanike õiguse hääletada Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.
Kehtestame Eestis elavatele agressorriik Venemaa kodanikele lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse, millega isik kinnitab oma hukkamõistu Venemaa agressioonisõjale.
Tühistame lojaalsusdeklaratsiooniga mitte ühinenud isikute elamisload.
Oleme vastu Venemaa kodanike riiki lubamisele, välja arvatud humanitaarerandid.
Toetame Venemaa ja Valgevene kodanikelt relvade kiiret ärakorjamist.
Viime sisse täiendavad kinnisvara omandamise piirangud Venemaa kodanikele.
Kõrvaldame avalikust ruumist punamonumendid.
Jätkame Eesti-Vene kontrolljoone füüsiliste kaitserajatiste kiiret väljaehitamist, et takistada ebaseadusliku migratsiooni kasutamist hübriidründena Eesti riigi vastu, tõhustame lõunapiiril järelevalvemeetmeid Eestisse saabujatest parema ülevaate tagamiseks.
Arendame elanikkonna kaitsevõimet, strateegiliste varude soetamist ning varjumisvõimalusi.
Me ei piira seaduslikult relva omavate Eesti kodanike relvakandmise võimalusi.
Vähendame kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest, lihtsustab menetlusnorme ja viime kohtusüsteemist välja nende ülesannete täitmise, mis oma olemuselt kujutavad sotsiaalteenuseid ja mitte õigusemõistmist.
Toetame ühiskonna turvalisust suurendavaid kodanikuühendusi ja vabatahtlikke, sh abipolitseinikke ja päästjaid.
Pöörame erilist tähelepanu korruptsiooni tõkestamisele, tagades seadusloome ajakohastamise ja õiguskaitseorganite tööks vajalikud eelarvevahendid.
Tõstame päästjate ja politseinike palka.
Toetame alaealiste õigusrikkumiste ennetamiseks nende suuremat kaasamist huvitegevusse ja õigusrikkujatele mõjusate meetmete kohaldamist.
Jätkame Eesti julgeolekut suurendavat välispoliitikat, sealhulgas: Isamaa toetab plaanide kohaselt liitlaste alalise sõjalise kohaloleku suurenemist Eestis ning loob selleks vajalikud eeldused, jätkates infrastruktuuri arendamist liitlasvägede alaliseks paiknemiseks, õppuste korraldamiseks ja varustuse eelladustamiseks, tihendab kaitsealast koostööd Ühendkuningriigiga ja USA-ga, lähtudes Madriidi tippkohtumisel määratud ühisest ülesandest, astub samme tihendamaks kaitsealast koostööd Poola, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, eesmärgiga luua NATO raamistikus ühine julgeolekuruum.
Jätkame Eesti julgeolekut suurendavat välispoliitikat, sealhulgas: Isamaa toetab plaanide kohaselt liitlaste alalise sõjalise kohaloleku suurenemist Eestis ning loob selleks vajalikud eeldused, jätkates infrastruktuuri arendamist liitlasvägede alaliseks paiknemiseks, õppuste korraldamiseks ja varustuse eelladustamiseks, tihendab kaitsealast koostööd Ühendkuningriigiga ja USA-ga, lähtudes Madriidi tippkohtumisel määratud ühisest ülesandest, astub samme tihendamaks kaitsealast koostööd Poola, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, eesmärgiga luua NATO raamistikus ühine julgeolekuruum.
Jätkame Eesti julgeolekut suurendavat välispoliitikat, sealhulgas: Isamaa toetab plaanide kohaselt liitlaste alalise sõjalise kohaloleku suurenemist Eestis ning loob selleks vajalikud eeldused, jätkates infrastruktuuri arendamist liitlasvägede alaliseks paiknemiseks, õppuste korraldamiseks ja varustuse eelladustamiseks, tihendab kaitsealast koostööd Ühendkuningriigiga ja USA-ga, lähtudes Madriidi tippkohtumisel määratud ühisest ülesandest, astub samme tihendamaks kaitsealast koostööd Poola, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, eesmärgiga luua NATO raamistikus ühine julgeolekuruum.
Jätkame Eesti julgeolekut suurendavat välispoliitikat, sealhulgas: Isamaa toetab plaanide kohaselt liitlaste alalise sõjalise kohaloleku suurenemist Eestis ning loob selleks vajalikud eeldused, jätkates infrastruktuuri arendamist liitlasvägede alaliseks paiknemiseks, õppuste korraldamiseks ja varustuse eelladustamiseks, tihendab kaitsealast koostööd Ühendkuningriigiga ja USA-ga, lähtudes Madriidi tippkohtumisel määratud ühisest ülesandest, astub samme tihendamaks kaitsealast koostööd Poola, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, eesmärgiga luua NATO raamistikus ühine julgeolekuruum.
Jätkame Eesti julgeolekut suurendavat välispoliitikat, sealhulgas: Isamaa toetab plaanide kohaselt liitlaste alalise sõjalise kohaloleku suurenemist Eestis ning loob selleks vajalikud eeldused, jätkates infrastruktuuri arendamist liitlasvägede alaliseks paiknemiseks, õppuste korraldamiseks ja varustuse eelladustamiseks, tihendab kaitsealast koostööd Ühendkuningriigiga ja USA-ga, lähtudes Madriidi tippkohtumisel määratud ühisest ülesandest, astub samme tihendamaks kaitsealast koostööd Poola, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, eesmärgiga luua NATO raamistikus ühine julgeolekuruum.
Tagame korrektse eesti keele kasutamise ja arenemise kõikides riigi- ja omavalitsusasutustes ning avalikus ruumis, sh küberruumis ning toetab eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt.
Toetame eesti keele masintõlke tarkvaraarendusi, et kõikjal tehiskeskkonnas oleks võimalik kasutada eesti keelt.
Sätestame täiendavad eesti keele nõuded teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes.
Viime riigi, kohalike omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste dokumendihalduse tarkvara üle eesti keelele.
Tunnustame rahvusvahelisi ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kes oma organisatsiooni sees soodustavad muu päritolu töötajate eesti keele omandamist ja kasutamist; Isamaa otsib võimalusi parimate algatuste toetamiseks ja laiendamiseks.
Tõstame keelenõuete rikkumisel tasumisele kuuluva sunniraha 9600 eurole.
Panustame täiendavalt eesti keele õppe ja kasutamise võimalustesse internetis ja nutiseadmetes.
Suurendame täiskasvanute eesti keele kursuste maht.
Viime lõpule ülemineku eesti õppekeelele kõigis lasteaedades ja koolides, juhtides protsessi ning eraldades selleks vajalikud vahendid; üleminek algab 2024. aastal ning viiakse põhikoolis lõpule 2029/30. õppeaastaks.
Suurendame kõrgkoolide rahastamist, rõhuga eestikeelsetel õppekavadel ning aitame kaasa Eestisse pikaks ajaks jäävate välisõppejõudude eesti keele omandamisele, et nad saaksid osaleda asjaajamisel ja õpetada ka eestikeelsetel õppekavadel.
Korraldame kõrgkoolide rahastamise, mis lähtub eesmärgist soodustada eesti teaduskeele arengut
Tagame bakalaureuse- ja magistritasemel eestikeelse õppe
Juhul kui õppekava on ingliskeelne, siis pakume sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalust
Ülikoolid peavad kõigil tasemetel pakkuma välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet
Vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel
Lisame võõrkeelsetele väitekirjadele ammendava eestikeelse kokkuvõtte, et edendada eesti teaduskeele arengut
Tõstame õpetaja töötasu alammäära 125%-ni Eesti keskmisest palgast
Eraldame vahendid alushariduse ja huvikoolide õpetajate palgatõusuks, makstes selleks riigipoolset palgatoetust analoogiliselt treenerite ning laulu- ja tantsukollektiivide juhtide palgasüsteemile.
Väärtustame õpetaja kandvat rolli eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisel läbi aegade ning kaitseme õpetajat selles töös.
Õpetajakutse populariseerimiseks jätkame ülikoolide pedagoogilistel erialadel stipendiumi maksmist, loome nõustamissüsteemi ja toetame alustavale õpetajale tuge pakkuvaid algatusi.
Taastame õpetaja karjäärimudeli, milles kvalifikatsiooni tõstmine toob kaasa suurema palga.
Vähendame õpetaja koormust.
Suurendame klassijuhataja palgalisa.
Toetame jätkuvalt põhimõtet, et lasteaiaõpetaja töötasu peab olema vähemalt 90% kooliõpetaja töötasu alammäärast bakalaureusekraadi ja 100% magistrikraadi omamisel.
Tagame eestikeelse kõrghariduse kättesaadavuse.
Tagame eesti kultuuri elujõu hoidmiseks ja majanduses lisaväärtuse loomiseks teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamise koostöös erasektoriga 3% SKT-st.
Võimaldame tõsta ülikooli professori palgamäära eesti keskmisest 4-kordseks, kaasprofessoril 3-kordseks ja doktorikraadiga lektoril 2-kordseks; selle rakendamiseks viib sisse vajalikud muudatused kõrgkoolide rahastamise alustesse.
Tõstame õppelaenu piirmäära, pikendame tagasimakseperioodi ning tagame lapsevanemaks saamisel õppelaenu osalise kustutamise
Otsime võimalusi motiveerida eestis kõrghariduse omandanud inimesi oma haridust just eestis rakendama.
Viime kutsehariduse õppekavad ja koolivõrgu vastavusse tööturu vajadustega.
Kaasame tööandjad koostöösse kutse- ja kõrgharidusvõrgustikuga, loome tõhusa töökohal toimiva kutseõppe süsteemi ning jätkame ja laiendame õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme eesmärgiga anda noortele tööeluks vajalikud oskused.
Kasvatame õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis ning pakume kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu.
Tagame kutseõppeasutuse lõpetajale gümnaasiumi lõpetajaga võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks.
Kujundame kõigi haridustasemete õppekavad vastavalt eesti ühiskonna ja õpilaste arengu vajadustele
Viime gümnaasiumis ja kutsekoolis sisse kohustusliku riigikaitseõpetuse, et tagada noortele vajalikud teadmised kriisiolukorras tegutsemiseks
Pöörame erilist tähelepanu eesti rahvuse, keele ja kultuuri, religioonide ja vaimse pärandi, terve perekonna loomise ja hoidmise ning rahatarkuse alase teadlikkuse tõstmisele
Suurendame koolide otsustusõigust kooli eripärast lähtuva valikainete programmi pakkumisel
Lõimime üld- ja kutsehariduse ühisõppekavad, andmaks lisavõimalusi nii gümnaasiumide kui ka kutseõppeasutuste õpilastele
Arendame lapses ja noores tööharjumust koostöös koolide tööõpetuse valdkonna, huvijuhtide ja ettevõtjatega; soodustame lastele töö pakkumist suveperioodil, otsides võimalusi talupidajate kaasamiseks ja lastelaagrite sidumiseks maaettevõtlusega.
Tagame riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks, et toetada haridussüsteemi mitmekülgsust.
Seisame vastu koolikiusamisele, toetame koolide kiusamisvabaks muutmise programme ning hoolitseb õpilaste vaimse tervise eest.
Töötame välja ja rakendab koolijuhtide atesteerimise süsteemi, et tagada õppeasutuste kõrge tase.
Võimaldame mitmekülgset huviharidust.
Arendame koostöös kõrgkoolidega mikrokraadide süsteemi, et laiendada täiskasvanute enesetäiendusvõimalusi.
Laiendame koostöös töötukassa ja ettevõtjatega karjääripöörde ja praktikaõppe võimalusi, et suurendada paindlikkust tööturul.
Loome motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks, sh tõstab eakate teadlikkust digi- ja nutivaldkonnas ning arendab erivajadustega inimeste võimalusi tööelus osalemiseks.
Toetame väliseestlaste eesti keele õppe programme ning kultuuriüritusi, et laiendada eestluse kandepinda.
Loome võõrsil kooliteed alustanud Eesti lastele võimalusi õppida vähemalt ühe õppeaasta Eestis.
Toetame eestisse tagasi pöörduvate perede lapsi haridustee jätkamisel eesti koolides.
Kaasame õpilasvahetuste YFU ja Erasmus raames väliseesti noori.
Toetame väliseesti ajakirjandust.
Jätkame kunstniku- ja kirjanikupalga maksmist, kaasates ka teisi kunstivaldkondi.
Toetame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks loovisikuid pikaajaliste stipendiumite kaudu
Jätkame loovisikute sotsiaalsete tagatiste süsteemi arendamist, et viia see vastavusse vabakutselise loovtöö iseloomuga.
Toetame eesti tippkultuuri elujõulisust tasakaalustamaks massikultuuri levikut ning tagame professionaalsetele autoritele loomevõimalused.
Toetame pärimuskultuuri nii professionaalse kui ka harrastustegevuse vormis.
Toetame eesti autoreid, eestikeelse kirjanduse levikut, raamatukogusid ja digilahendusi ning tagab eestikeelse kirjanduse ja meedia kättesaadavuse.
Arendame loometööks ja loomingu eksponeerimiseks vajalikku tehnilist infrastruktuuri koostöös erialaliitude, arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega.
Toetame kohalikel traditsioonidel põhinevate festivalide ja muude kultuurisündmuste läbiviimist kogukondade identiteedi ja ühtekuuluvuse edendamiseks.
Aitame kaasa eesti kultuuri jõudmisele maailma, kaasates selleks rahvusvahelist turundus- ja produktsioonikompetentsi.
Toetame filmide tootmist, filmiharidust ning väärtfilmide ja filmipärandi kättesaadavuse parandamist, peame oluliseks eestikeelsete ja eesti kultuuri kajastavate filmide ja muu audiovisuaalse loomingu turuosa ja ekspordi kasvu.
Näeme audiovisuaalsektorit kui üht ekspordipotentsiaaliga valdkonda ja peame jätkuvalt oluliseks tagasimaksefondi kui meedet, mis toetab audiovisuaalsektori ekspordivõime, hõive ning palkade ja tasutud maksude kasvu.
Toetame tingimuste loomist mitmekülgseks kultuuri- ja huvitegevuseks kõikjal Eestis ning täiendame vajadusel rahva- ja kultuurimaju ning huvitegevuse korraldust puudutavat õiguslikku raamistikku.
Parandame erivajadusega inimeste kultuurist osasaamise võimalusi, sealhulgas kultuuriasutuste füüsilist ligipääsetavust ning jätkame eesti filmide varustamist kirjeldustõlkega nägemispuudega inimestele.
Teeme koostööd erameediakanalitega, et ühiskonna jaoks oluline ja hädavajalik info oleks kättesaadav kõigis kanalites.
Tagame eestikeelse avaliku meedia sisu kättesaadavuse interneti kaudu üle maailma.
Soodustame erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisesse ja edendamisse.
Suurendame tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavate tulumaksuvabade annetuste ülempiiri.
Toetame laiapindse riigikaitse osana rahvusliku mälu hoidmist.
Toetame rahvusteadusi ja nende uurimistulemuste levitamist ning suurendab vastavat erirahastust.
Toetame kultuurimälu hoidmist, arendamist ja uurimist mäluasutustes ning parandame talletatud kultuuripärandi kättesaadavust muuseumikogude ja arhiivide digiteerimise teel.
Aitame kaasa rahvuslike väärtuste kinnistumisele ühiskonnas läbi mitmekülgse haridusvõrgu, noorsootöö, kogukonnahariduse ning koostöö eraharidusasutuste ja strateegiliste partneritega.
Parandame riigikaitsealaste laste- ja noorsooprogrammide kättesaadavust üle eesti.
Pöörame avaliku ruumi kujundamisel tähelepanu eestluse ja omariikluse loo edasikandmisele ja kinnistumisele rahvuslikus teadvuses.
Kanname hoolt laulupidude ja tantsupidude elujõulisuse eest, algatame laulu- ja tantsupeo seaduse vastuvõtmise ning jätkame juhendajate tegevuse toetamist ettevalmistusperioodil.
Teostame eesti kultuuritaristu auditi eesmärgiga olemasolev taristu kaasajastada, kaalutletud juhtudel rajada uusi riiklikult olulisi kultuuriobjekte ning pöörata tähelepanu säästlikule majandamisele; audit hõlmab kultuuritaristut selle omandivormist ja muinsusväärtusest sõltumata.
Viime läbi mälestiste revisjoni, analüüsides muuhulgas koormust omanikele ning sõlmib ehituspärandi omanikega ühiskondliku kokkuleppe, mille osaks on stabiilse reeglistiku loomine omandikitsenduste koheseks ja õiglaseks hüvitamiseks.
Tagame riiklikult oluliste pärandiobjektide omanikele kulukamate erinõuete täitmiseks riigi finantstoe; pöörame tähelepanu, et riik jätkaks pühakodade toetamist vähemalt samas mahus.
Toetame riigi tasandil ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamist.
Otsime võimalusi disaini- ja ruumihariduse alase teadlikkuse tõstmiseks ning elukeskkonda väärtustavate ja säästvate hoiakute kujundamiseks.
Kõrvaldame avalikust ruumist punamonumendid.
Edendame rahva liikumisharrastust.
Toetame harjutus- ja spordiväljakute rajamist üldhariduskoolide juurde ja elurajoonidesse.
Toetame liikumisõpetust kohustusliku kooliprogrammi osana, et võimaldada õpilastele igas koolipäevas vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist ja kujundada temas hiljemalt gümnaasiumiastme lõpuks iseseisev liikumisharjumus.
Tagame noorsportlastele head tingimused, tõhusad tugiteenused ja perspektiivikamate talentide varajase märkamise.
Loome lapssportlaste toetuskeskused piirkondlike spordiliitude juurde üle Eesti ja tagame nende kaudu talendikamate laste toitlustuse, spordimeditsiini teenused ja esimese treeneri lisatasu.
Tagame tingimused tippspordi arenguks, seisab sportlaste tervise säilimise ja kaitsmise eest ning laiendab tugiteenuste saamise võimalusi.
Toetame riigieelarvest rahvusvaheliste suurte spordiürituste korraldamist.
Kaalume lahendusi e-spordi kasvava populaarsuse kasutamiseks eesti riigi tutvustamiseks maailmas.
Tunnustame treenerite rolli ja kohta üldises haridussüsteemis koos sellega kaasnevate nõuete ja kohustustega.
Juurutame planeerimis- ja ehitustegevuses põhimõtte, et uute elurajoonide juurde kavandatakse alati ka sportimisvõimalused kõikidele eagruppidele.
Parandame õnneliku paarisuhte loomise ja hoidmise ning vanemahariduse programmide kättesaadavust, suurendades nende rahastuse 2 000 000 euroni aastas,
Hõlmame erinevaid programme, nagu perehariduse programmid (prep, imago jt) ja pereteraapia, rasedus-, sünnitus- ja raseduskriisinõustamise (raseduskriisikeskused jt), vanemaharidusprogrammid (imelised aastad, gordoni perekool jt), lastega perede varajane toetamine, kodulähedased teenused ja ennetustöö (perepesad jt), pere rahatarkuse programmid
Seisame peredele vajalike teenuste kättesaadavuse eest üle kogu Eesti
Tagame lapsi soovivatele peredele piisava majandusliku toe, et ükski laps ei jääks eestis sündimata majanduslikel põhjustel
Viime ellu perepõhise tulumaksureformi: iga alaealise lapse eest kehtestatakse tulumaksuvaba miinumum 5000 eurot, annab abikaasadele õiguse esitada ühine tuludeklaratsioon
Võrdsustame lapsetoetused, suurendades esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole
Parandame eluruumide kättesaadavust nelja ja enama lapsega peredele, arendades vastavaid riiklikke toetusmeetmeid ja suurendades nende mahtu; toetame neljanda võI enama lapse sündimisel perre investeeringut eluasemesse kuni 75 000 euro ulatuses pere kohta
Parandame kodulaenu kättesaadavust lastega peredele, sh laenu taotlemisel vanemapuhkuse perioodil võI kodu asumisel vähese aktiivsusega kinnisvaraturu piirkonnas
Edendame riigi, kohaliku omavalitsuse ja erakapitali koostöös elamuarendust noortele peredele maapiirkondades
Väärtustame abielu ja laste kasvatamist
Algatame põhiseaduse täiendamise naise ja mehe vahelise abielu kui rahvuse püsimajäämise tagatise õiguskaitse parandamiseks
Tagame vanemapuhkuselt tööle naasnud lapsevanemale lapse haigestumisel hoolduslehele jäämisel töövõimetushüvitise tema keskmise palga väärtuses (praegu arvestatakse töövõimetushüvitist miinimumpalgast lähtudes
Vabastame abielu sõlmimise riigilõivust
Kujundame haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna koostöös lasterikkust ja terveid peresuhteid väärtustavaid ühiskondlikke hoiakuid
Seisame vastu perevaenuliku propaganda levikule
Tunnustame peresõbralikke tööandjaid ja ühiskondlikke algatusi
Kaitseme lapse huve abielulahutuse korral, et lapsel säiliks lähedussuhe mõlema lahutatud vanemaga ning mõlemad vanemad hoolitseksid lapse eest nii olmeliselt kui ka emotsionaalselt
Kaitseme vanema kaotanud lapse huve
Kaitseme üksikvanema perre sündinud lapse huve
Tagame vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele turvalise, püsiva ja terapeutiliselt kompetentse hoolitsuse perekondliku turvatunde ja kiindumussuhte hoidmiseks ning lapse tulevikupotentsiaali parimal viisil avamiseks
Tagame kasuperedele, hooldusperedele ja asenduskodude vanematele supervisiooni, koolitused ja majandusliku toe
Tõstame elatisabi ülempiiri, mida riik maksab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, 200 eurole kuus; elatise maksmata jätnud lapsevanemalt nõuab riik tagatise välja
Pöörame erilist tähelepanu laste väärkohtlemise ja perevägivalla ennetamisele ning vägivallaohvrite toetamisele
Kaitseme last agressiivse seksuaalpropaganda ja sooärevuse tekitamise eest, väärtustades seeläbi lapse vaimset tervist
Kaitseme lapsevanemate õigust kaasa rääkida lastele antava seksuaalhariduse kohasuse osas nii lasteaias kui ka koolis
Toetame lähisuhtevägivalla teadvustamist, ennetamist ja avastamist, vägivaldse suhte katkestamist, süüdlase vastutuselevõtmist, ohvriabi ja vägivallast loobujate tugiprogramme
Toetame lähisuhtevägivalla ja alaealiste vastu suunatud vägivalla eest määratavate karistuste karmistamist ning pedofiilide registri loomist
Tagame kasuperedele, hooldusperedele ja asenduskodude vanematele supervisiooni, koolitused ja majandusliku toe