kui igal noorel on võimalus ennast mitmekülgselt arendada, leiab ta kindlasti sobivaima

Seadustame rahvaalgatuse andes 25 000 kodanikule õiguse algatada eelnõu Riigikogus hääletamiseks.

Tunnistame, et omandireformi käigus tekkis ebaõiglus oma kodudest välja tõstetud elanike suhtes, kes kaotasid nii kodu ning ei saanud kaotatud elamispinda erastada, nagu enamik Eesti inimesi. Oleme seisukohal, et tekkinud ülekohus tuleb riigi poolt heastada. Selle eelduseks on meie eestvedamisel koostatav omandireformi käigus kannatanud perekondade andmebaas.

Pöörame tähelepanu inimeste põhiõiguste ja privaatsuse kaitsele üha suurema registrite ulatuse ja ristkasutuse tingimustes, samuti turvalisuse kaitsele küberohtude ja automatiseerimise riskide vastu.

Eemaldame vajadusel mittetöötavaid, turvariskidega või ebamõistlikult kalleid teenuseid kasutusest.

Peame oluliseks e-kanalite kvaliteeti ja turvalisust. Arendame e-riiki läbimõeldult ja jätkusuutlikkult teadvustades ka selle kogukulusid ja turvariske. Hoiame avalikkust kursis nii edusammude kui probleemidega.

Arvestame seadusloomes usuliste ühenduste erinevusega teistest juriidilistest isikutest. See ei tähenda eelistatud kohtlemist, vaid mõistmist, et teisi juriidilisi isikuid puudutav terminoloogia ja õigussuhe ei ole alati usulistele ühendustele laiendatav.

Suurendame vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist ning inimeste kaebustele kiiret ja õiglast reageerimist.

Tagame iga Eesti inimese põhiseaduslikud õigused nii kodu- kui välismaal. Oma õiguste kasutamine ja tagamine peab olema inimeste jaoks taskukohane, õigusabist kohtus kohtutäiturite ja tehnilisemate toiminguteni.

Arendame inimeste huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, kaitsvat ja teovõimelist riiki. Ainult selline riik suudab tagada oma kodanike heaolu ja turvalisuse.

Peame vajalikuks suurendada rahvaesinduse õigust iseseisvalt teavet küsida ja kasutada, näiteks võimalust luua senisest tugevamaid uurimiskomisjone.

Toetame Riigikogu võimekuse tõstmist, et ta täidaks hästi oma rolli rahvaesindusena. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata.

Peame oluliseks inimeste võimalust saada piisavalt mitmekesist ja kvaliteetset teavet poliitiliste eelistuste kujundamiseks. Erakondade, Riigikogu ja valitsuse poolt avalikkusele pakutav teave peab olema kvaliteetne ja tasakaalus.

Toetame kohaliku omavalitsuse tasandile võimalikult suure otsustuspädevuse jätmist ning omavalitsuste rolli ja eelarve suurendamist.

Tagame demokraatlike väärtuste hoidmiseks, edendamiseks ja kaitseks, et rahvas tunneb end riigielu oluliste otsustuste suunajana. Toetame mitmekesist poliitilist kodanikutegevust ning rahvaküsitlusi, rahvahääletusi, osalusveebi, arutlevat hääletamist, planeerimistöötubasid ja kaasavat eelarvet.

Toetame presidendi otsevalimise kehtestamist.

Algatame Globaalse Eesti programmi ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks.

Tugevdame Eesti esindatust maailmas läbi kultuuridiplomaatia ja hea tahte saadikute võrgustiku, kaasates vabatahtlikke ja aktiivseid Eesti kodanikke.

Toetame välisinvestoritele soodsama keskkonna loomist Eesti turgudel ning Eesti ettevõtete ja start-up’ide eksporti välisturgudele. Toetame majandusnõunike funktsiooni strateegiliselt olulistes piirkondades.

Toetame Eesti esinduste ja saatkondade säilimist strateegiliselt olulistes regioonides. Eesti peab jätkuvalt olema maailmas hästi esindatud ning vajadusel tuleb uute saatkondade avamiseks leida lisaressursse.

Toetame Eesti ettevõtjaid, ametnikke, diplomaate ja teiste valdkondade esindajaid Eesti riigi maine kujundamisel.

Peame oluliseks tugevdada Euroopa Liidu inimkaubandusega võitlevaid institutsioone. Arendame Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlust inimkaubandusega võitlemiseks, keskendudes eelkõige rohujuuretasandil töötavatele organisatsioonidele.

Toetame Euroopa Liidu piiri tugevdamist ja kindlustamist ning võimalike sisserändajate taustakontrolli suurendamist. See loob aluse õiglasele migratsioonipoliitikale kõigi Euroopa Liidu riikide turvalisuse huvides.

Peame oluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATO-sse. Meie peamiseks välis- ja julgeolekupoliitiliseks eesmärgiks on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlustamine. Toetame igal võimalusel diplomaatia ja dialoogi eelistamist sõjalistele konfliktidele.

Osaleme aktiivselt Eesti püüdlustes saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020-2021.

Tõstame Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides.

Toetame riigi kaitsetööstust, sh teadusgrante Eesti kaitsetööstuse arendamiseks. Tõstame Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides.

Tugevdame Eesti rolli küberdomeeni eestkõnelejana.

Tõstame riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil hübriidohtudega võitlemise võimekust. Tõstame Eesti riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.

Arendame kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekust. Vähendame Eesti kasutamist rahapesu transiitriigina ning tõkestame kuritegelikul teel saadud raha suunamist seaduslikku ettevõtlusesse.

Võitleme rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse võimaliku mõjuvõimu kasvu vastu ühiskonnas ning sellega kaasneva korruptsiooni ning võimaliku imbumisega poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.

Ennetame, tõkestame ja avastame korruptsioonijuhtumeid kogu riigis. Erilist tähelepanu pöörame suurtele korruptsioonikuritegudele.

Laiendame oluliselt veebipolitsei võimalusi ja suurendame politsei ressurssi laste seksuaalse ärakasutamise internetis tõkestamiseks.

Arendame politseiasutuste võimekust avastada ja menetleda narkokuritegusid, et vähendada uimastite pakkumist ning nõudlust. Kuulutame narkokuritegudele nulltolerantsi.

Seisame Eesti e-elustiili turvalisuse eest. Pöörame enam tähelepanu küberkuritegevusega seotud ohtude selgitamisele ning nende vastasele võitlusele.

Suurendame koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond, sealhulgas koolivägivalla, õnnetuste ja süütegude lahendamisel. Viime regulaarselt läbi tulekahju- ja äkkrünnaku õppusi.

Tagame süütegude ennetamise ja piirkondliku politsei võimekuse. Selleks analüüsime süütegude ja õnnetuste põhjuseid ning nende ennetamiseks vajalike abinõude mõjusust. Reageerime alaealiste õigusrikkumistele ning tõhustame alaealiste kaitsega tegelevate ametkondade ja ühiskondlike organisatsioonide koostööd. Selleks jätkame programmide elluviimist, mis on suunatud riskilaste ja -noorte arenguvõimaluste ning vaba aja tegevuste laiendamisele.

Vähendame süü- ja kuritegusid, mis on seotud laiemate sotsiaalsete probleemidega, alkoholismi ja uimastite kuritarvitamisega.

Seame perevägivalla vastase võitluse prioriteediks. Töötame välja lähisuhtevägivalla vastu võitleva seaduse.

Turvalisuse tagamist toetavad ka vabatahtlikud ning üldhariduskoolid oma õppeprogrammidega.

Siseturvalisuse valdkonnas on oluline kogukonnakeskne lähenemine ning selle elluviimiseks peavad valitsusasutused kaasama võimalikult palju kohaliku omavalitsuse üksusi, ühiskondlikke organisatsioone, kolmanda sektori ettevõtteid ja üksikisikuid.

Siseturvalisus tagatakse suurema ressursi paigutamise abil. Selle tulemusena tõuseb korrakaitseorganite poolt lahendatavate kuritegude hulk ning kasvab suutlikkus avastada ja lahendada keerukamaid ja suuremahulisemaid õigusrikkumisi.

Keskerakonna prioriteetideks on inimene ja see kogukond, kus ta elab. Turvalisuspoliitika elluviimisel on oluline kindlustada siseturvalisuse areng selliselt, et elanikele pakutavate teenuste kvaliteet paraneks. Siseturvalisuse tagamiseks on vaja rakendada kogu riigi potentsiaali, haarates kaasa kõiki ministeeriume, nende allasutusi ja mõttekodasid. Eesti elanikud on sisejulgeoleku põhiline edu alus ja garantii.

Eesti riik on tugev, edumeelne ja euroopalik. Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõikidele oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele. Eestis toimib õigussüsteem, mille aluseks on põhiseadus, mis kaitseb võrdselt inimeste õigusi ja vabadusi. Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus inimesed oskavad turvalisusriske märgata ja nendele reageerida.

Tagame looduskaitsealade ning rahvusparkide kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade kehtestamise ning nende järgimise.

Peame oluliseks riiklike ja kohalike looduskaitseorganisatsioonide ning kogukondade tihedamat koostööd looduse ja loomakaitse valdkonnas.

Edendame fotojahti, vaatlusjahti ja muid eluslooduse väärtustamisega seonduvaid harrastustegevusi, eesmärgiga luua uusi töökohti maapiirkondades ning tagada looduse mitmekesisus ning eetiline suhtumine jahindusse.

Toetame eetilise jahipidamise võtete ja traditsioonide propageerimist ning jahinduseetika teadlikkuse tõstmist ning sellega seonduva pärandkultuuri edendamist.

Loome eeltingimused metsa mittepuiduliste saaduste kasutamise laiendamiseks ning koostöös teadlaste, ettevõtjate ja kogukondadega arendame uusi, innovaatilisi töökohti maapiirkondades.

Toetame puidu väärindamist, vähendades puidu kui tooraine väljavedu ning toetame metsanduse programmi, mis on suunatud väikepuidutööstuste ja puiduühistute arendamisele ning tööhõive suurendamisele maal.

Kaalume metsanduse asekantsleri ametikoha loomist metsamajandamise ja puidu jätkusuutliku ning strateegilise arengu tagamiseks.

Peame oluliseks hoida raiemahtusid ja lageraiete maksimaalselt lubatud pindalasid vastutustundlikul tasemel. Oluline on jälgida pikaajalisi keskmisi reaalseid raiemahte ning toetame metsanduse arengukavade järgimist vähemalt 20 hektari metsamaa omanike poolt.

Toetame laiapõhjalist arutelu ning kodanikuühenduste kaasamist metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 (MAK2030) koostamisel ja vastuvõtmisel Riigikogus. Säilitame ja taastame linnade ning asulate ümbruses rohevööndid ning hoiame metsamajandamise ja keskkonna järelevalveorganite töö sõltumatuna.

Rahastame keskkonnaharidust, õppe- ning koolitusprogramme, mis edendavad jätkusuutlikku arengut toetavat haridust, alates koolieelsetest lasteasutustest kuni ülikoolide ja vabahariduseni. Toetame elukestev keskkonnahoiu alast teavitustööd.

Toetame niinimetatud sinise majanduse uuenduslike lahenduste rakendamise võimaluste uurimist, et tuua kasu ühiskonnale ja majandusele ning vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid.

Peame oluliseks maanteedele müratõkete rajamist müravallide ja müratõkete kombinatsioonidega ning ökoduktide rajamist.

Korrastame siseveekogude ja rannikute kaldad ning tagame, et jõed ei kasvaks kinni.

Suurendame Läänemere naftareostuse kaitseks ja ennetamiseks riiklikku keskkonnaseire- ja järelevalve võimekust ning paigaldame autonoomseid kaugsensorite sadamates ning strateegiliselt tähtsatel veeliiklusteedel.

Toetame merekaitsealade loomist ning oluliseks peame teadvustada riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et meretranspordi ohutuse ning mereelurikkuse kaitse meetmed on teostatavad.

Toetame rahvusvahelise töögrupi loomist atmosfääriõhu kaitseks, mille eesmärk on parandada välisõhu kvaliteeti ning vähendada transpordisaastet, kiirgusohtu ja keskkonna negatiivset mõju. Põhjavee hea seisundi hoidmisel arvestame sotsiaalset väärtust ja puhta joogivee olulisust.

Peame vajalikuks ühistranspordi eelisarendamist, jalgrattainfrastruktuuri parandamist ning nõudepõhise ühistranspordi arendamist autostumise ja õhusaaste vähendamiseks.

Toetame jäätmete kui ressursi laienevat kasutamist ning viime jäätmete põletamise miinimumini. Peame oluliseks plastiktoodete kasutamise piiramist ja koostööd jäätmekäitlejate liiduga innovaatiliste jäätmekäitluspraktikate kasutuselevõtuks.

Peame oluliseks, et iga maavarade kaevandamiseks vajalik raamistik tuleb eelnevalt heaks kiita kõrgtasemeliste strateegiliste keskkonnaalaste hindamiste ja keskkonnaalaste mõjude hindamise poolt, tuginedes kvaliteetsetele lähteandmetele.

Loome keskkonnateadlaste, sotsiaal- ja majandusteadlaste, kohalike kogukondade ning innovatsioonivaldkonna ekspertide nõukoja Eesti loodusvarade kasutamise uuenevate põhimõtete väljatöötamiseks.

Toetume ÜRO säästva arengu eesmärkidele, arvestades Eesti kultuuriliste eripäradega. Seame tehnoloogiliste lahenduste arendamisel oluliseks keskkonnaseisundi parandamise ja taastamise, pidades innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel oluliseks ökoinnovatsiooni põhimõtteid. Tagame looduse ja elurikkuse säilimise kaitsealade ning rahvusparkide kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjadega.

Teeme Eesti külapildi korda. Peame õigeks lagunenud ja vanade hoonete korda tegemist või lammutamist, sest need kahjustavad maastikupilti ning võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale.

Toetame regionaalprogrammide kaudu Eestimaa erinevate piirkondade arengut, et hoogustada kohalikku ettevõtlust. Käivitame „Noored maale“ programmi maapiirkondade elavdamiseks ning noorte eneseteostuse võimaluste tõstmiseks maal.

Seisame vastu vee, toidu ja teiste ressursside raiskamisele. Propageerime vastutustundlikku tarbimist.

Edendame keskkonnasõbralikku ning kliimamuutusi leevendavat põllumajandust, mis seab tähelepanu alla kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise ning meie elurikkuse säilimise. Toetame ringmajanduse ja taastuvenergia kasutamise osatähtsuse tõstmist läbi poliitikameetmete.

Edendame Eesti toidu eksporti rahastades tegevusi, mis tutvustavad välisriikides Eesti toitu, aitavad kaasa meie toidusektori positiivse kuvandi loomisele ja tugevdamisele ning uute sihtturgude avamisele.

Langetame energiahindu (gaasiaktsiis ja elektriaktsiis) ettevõtetele, kes kasutavad gaasi/elektrit katmikalade kütmisel.

Toetame kodumaise mesinduse kestlikkust ning mesilasperede toetuse maksmist.

Viime kalapüügi kooskõlla kokku lepitud kvootidega. Tagame võimalused kaladele eduks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise, et vältida ülepüüki ning kindlustada Läänemere kalavarude säästev majandamine.

Toetame erinevate meetmete kaudu kodumaise kalanduse kestlikkust ja töökohtade säilitamist kalandussektoris.

Arendame biomajandust kasutades parimal viisil põllumajandusmaad ja metsa ning teisi olemasolevaid ressursse.

Toetame turunõudlusel põhineva mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist, mis võimaldaks muutuda mahesektoril arvestatavaks majandusharuks ning edendaks mahetoodete ja -teenuste eksporti. Keelustame GMO kultuuride kasvatamise Eestis.

Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Seisame Euroopa Liidu tasandil ühise põllumajanduspoliitika raames otsetoetuste võrdustamise eest ja maksame põllumeestele üleminekutoetusi maksimaalses lubatud määras.

Suurendame rahvaalgatuse võimalusi demokraatia arendamiseks ning viime läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi ühiskonnale olulistes küsimustes.

Toetame bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel.

Arendame e-riiki nii, et inimeste ja ettevõtjate suhtlemine riigiga kõigis valdkondades oleks kaetud e-teenustega. Rakendame nn ühe ukse lahenduse, kus riik küsib andmeid vaid korra ja võtab need ristkasutusele andmebaasides.

Vaatame läbi ja võimalusel vähendame majandustegevust piiravaid erinõudeid.

Ühendame sama valdkonna asutusi ja ameteid ning suuname enam keskvalitsuse funktsioone kohalikele omavalitsustele.

Rajame koostöös omavalitsustega maakonnakeskustesse valdkondlikud riigimajad, et nii riigiasutuste kui kohalike omavalitsuste teenused oleksid inimestele kättesaadavad ning osutatud parimal moel.

Toetame riigipalgaliste töökohtade tagamist kõigis Eesti piirkondades. Jätkame avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast ja soodustame kaugtöö võimaldamist.

Keskerakond jätkab riigireformiga toetamaks riigi tasakaalustatud arengut ning tõhusat ja avatult valitsemist. Muudatused riigihalduses nii keskvõimu kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil peavad olema suunatud bürokraatia vähendamisele, demokraatia arendamisele ja kaasamise suurendamisele.

Taotleme küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vajadusel vastava õigusliku regulatsiooni muutmist.

Toetame kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekuse tugevdamist maakonna ulatuses ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks.

Peame oluliseks riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori tihedat koostööd töökohtade loomisel ning soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Toetame maakondlike arenduskeskuste tugevdamist.

Toetame koduomanikke kaasaegsete vee- ja kanalisatsiooni süsteemide väljaehitamisel, ning energiatõhususe, tuleohutuse ja õhukvaliteedi tõstmisel, et võimaldada inimväärset elu ka maal ja väiksemates omavalitsustes.

Jätkame omavalitsuste veesüsteemide ja reovee puhastusseadmete ning -jaamade renoveerimist ning uute rajamist puhta joogivee ja puhta elukeskkonna säilitamiseks.

Muudame jäätmeseadust selliselt, et kohalik omavalitsus saaks pakkuda oma elanikele soodsaimat ja kvaliteetsemat korraldatud jäätmeveo teenust, mis toetab materjalide ulatuslikku taaskasutust, vähendab raiskamist ja hoiab metsaalused puhtana.

Suuname osa Ida-Virumaa tööstusettevõtetelt riigile laekuvatest keskkonnatasudest Ida-Virumaa programmi finantseerimiseks.

Kaardistame teeäärsed elamuhooned, mis asuvad kruusateede ääres ja seame eesmärgiks muuta need tolmuvabaks esmajärjekorras.

ike teede ja linnatänavate remondiks ja hoolduseks lisaraha eraldamise vajadusega.

Edastame aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi ka muukeelsele elanikkonnale.

Parandame avaliku sektoriga suhtlemiseks loodud e-keskkondade tõlget.

Tõstame venekeelse elanikkonna teadlikkust õiguskeskkonnast ning tagame neile riigi õigusabi vajadusel ka vene keeles.

Arendame koolitussüsteemi, mis tagab erinevatele elukutsetele ja tegevusvaldkondadele vastavad eesti keele kursused.

Tagame kõigile soovijatele kättesaadava ja tasuta eesti keele õppe.

Tagame lapsevanematele võimaluse panna oma laps eestikeelsesse, kakskeelsesse, vene või muu õppekeelega üldhariduskooli.

Tagame lapsevanematele võimaluse panna oma laps eestikeelsesse, kakskeelsesse, vene või muu õppekeelega lasteaeda.

Loome riikliku poliitika paremakujundamiseks rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu.

Väärtustame kõiki siinseid rahvuskultuure ning jätkame rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamist.

Pakume Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks.

Kaotame kodakondsusseaduse vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.

Lubame mitmikkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidega.

Võimaldame määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud, või nende vanemad või vanavanemad elanud Eestis 20.08.1991.a seisuga, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel ehk ilma eksamiteta.

Säilitame lihtsustatud kodakondsuse andmise puuetega inimestele.

Tagame kodakondsuse Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanematest on Eesti alaline elanik.

Lõpetame niinimetatud hallide passide väljastamise Eestis sündivatele lastele.

Peame oluliseks noorte suuremat kaasatust riigielu juhtimisse ning toetame noortevolikogude ja noorteühenduste rolli ning rahastust. Tagame igale noorele tasuta huviringi, vabastame õpilasmalevas osalejad sotsiaalmaksust, pakume vähekindlustatud lastele tasuta suvelaagreid, toetame riiklikult tasustatud praktikate pakkumist alates 15. eluaastast, laiendame autokoolide teooriaõppe võimalusi ning toetame puuetega noorte aktiivset osalemist. Seame fookuse noorte vaimse tervise parandamisele ning loome erivajadustega noortele mõeldud noortekeskusi. Tõstame noorsootöötajate palka ning toetame noori oma kodu soetamisel ning eluasemelaenu saamisel riigi käendusel.

Töötame välja Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ning koostame põhjaliku rakendusplaani.

Toetame liikumispäeva lisamist riiklike tähtpäevade nimistusse, et propageerida sporti ja tervislikke eluviise.

Toetame tulumaksuvabastust spordiklubide maksetelt.

Vaatame üle spordialaliitude rahastamise süsteemi.

Lubame eriloteriide korraldamise kultuurivaldkonna, sh spordi toetamiseks.

Loo riikliku invaspordi toetusprogrammi, mis annaks harrastajatele ja sportlastele suuremad võimalused treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

Rajame koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga üle Eesti jalgpalli sisehallid, mis aitaksid kaasa ala arengule.

Toetame kohalike omavalitsuste kergliiklusteede ja liikumisradade võrgustike loomisel ning multifunktsionaalsete spordiväljakute rajamisel.

Renoveerime ja laiendame koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga riigi spordirajatiste võrku.

Tagame toetuse andekatele noortele nende treeninguteks ning treeneritele nende treenimiseks. Säilitame riikliku treeneritoetuse ning kohtunike toetamise.

Loo rahvaspordi ja tippspordi arendamiseks pikaajalised arenguprogrammid, mis sisaldavad reaalselt täidetavaid eesmärke ning arvestavad riigi finantsvõimalustega.

Toetame ujumise algõpetuse laiendamist.

Toetame valikainena spordi pakkumist kooliprogrammi loomuliku osana.

Rõhutame koolide kandvat rolli laste liikumisharjumuse kujundajana.

Tähtsustame kehakultuuri ja sporti tervete eluviiside ja rahva tervise edendamisel.

Seame Eestimaa inimeste, sh noorte vaimse ja füüsilise tervise riiklikuks prioriteediks.

Peame oluliseks jätkusuutlikku rahastust kultuuri arendamisel, sest projektipõhine lähenemine ei paku kultuurielu eestvedajatele vajalikku kindlustunnet.

Tõstame ühiskonna teadlikkust vastutustundlikust hasartmängimisest, et ennetada ja piirata probleemset mängurlust ning vähendada mängurluse negatiivseid mõjusid.

Toetame riikliku talendipoliitika välja töötamist, et võimestada ja arendada kõiki meie inimesi.

Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professionaalse koolitamise süsteemi.

Toetame kogu riigile ja kohalikele kogukondadele tähtsate ajaloomäluga seotud paikade (nt väärtuslik Patarei merekindlus) korrashoidmist ning kasutamist avalikes huvides, kultuuri ja hariduse heaks.

Soodustame ajalooharidust ja -uurimist, mis aitab Eesti lähiminevikku paremini teadvustada ning tuua ühiskonna liikmed ühiste mälestuste ja väärtuste ümber kokku.

Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning loome tingimused nende töö kaasajastamiseks ning tugevama sünergia loomiseks teabelevi ning kultuuri- ja huvitegevuse teiste valdkondadega.

Soodustame ajaloomälestuste paikade, nt Patarei merekindlus, korrashoidmist ning kasutamist avalikes huvides, kultuuri ja hariduse heaks.

Toetame riikliku pühakodade programmi taaskäivitamist kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilitamiseks.

Tagame muinsuskaitse tõhusa töö kaitsealuste objektide säilimiseks ning piisava riikliku finantseerimise nende järk-järguliseks taastamiseks või konserveerimiseks koostöös kohalike omavalitsustega.

Väärtustame kirikute ja koguduste panust kohaliku kultuurielu edendamisel.

Seisame vastu igasugusele, sh usupõhisele diskrimineerimisele.

Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning loome tingimused nende töö kaasajastamiseks ning tugevama sünergia loomiseks teabelevi ning kultuuri- ja huvitavadegevuse teiste valdkondadega.

Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid IT-vahendeid, anname hoogu Eesti rahva ajaloo digitaliseerimisele.

Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri.

Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ning seal elavate rahvakildude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut.

Toetame igakülgselt 2019. aasta juubelilaulupeo ja tantsupeo läbi viimist, et tähistada väärikalt 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost.

Jätkame riigi poolt toetatud programmidega, et tagada Eesti rahvakultuuri säilimine, sh laulu- ja tantsupidude traditsiooni ning rahvuslike pidustuste jätkumine.

Toetame rahvusvahelise filmitööstuse toomist Eestisse ja selleks vastava taristu loomist, et tõsta kohalike filmitootjate võimekust ning suurendada riigi rahvusvahelist tuntust.

Tagame Eesti rahvakultuuri säilimise, sh laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkusuutlikkuse ning toetame rahvuslike pidustuste korraldamist.

Viime ellu rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida kogu Eesti trükitud vaimuvara. Kui noore põlvkonna elu kolib suuresti nutiseadmetesse, siis peab ta sealt leidma ka Eesti trükitud vaimuvara – aegade algusest kuni tänase päevani.

Toetame riigi ja riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ja anonüümset kasutamist ka erasektori poolt (avatud andmete põhimõte).

Töötame välja regulatsiooni, mis võimaldab toota lisaväärtust andmetelt, mis kogunevad sensorite ja andmete sisestuse kaudu erinevates riiklikes infosüsteemides ja registrites.

Toetame riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes käsitsi koostatavate andmebaaside, raportite jms tegevuste automatiseerimist, et tõsta seeläbi töötajate efektiivsust.

Loo kaasaegse e-tervise platvormi, kuhu lisanduvad geeniuuringute andmed ja (kasutaja soovi korral) nutiseadmete poolt kogutud andmed (kaal, aktiivsus, südamerütm jms). E-tervise platvormi rõhk peab olema haiguste ennetamisel – kasutaja saab kutseid uuringutele, infot potentsiaalsete terviseprobleemide kohta.

Viime ellu e-residentsus 2.0 programmis kokku lepitud suunad ning arendame Eesti ärikeskkonda e-residentidele atraktiivsemaks. Lahendame koostöös erasektoriga e-residentsuse programmi kitsaskohad, sh pangakonto avamise keerukuse.

Muudame eesti.ee keskkonna proaktiivseks. Näitame igale inimesele talle olulisi asju ühes kohas – kui mõni dokument sai valmis, maksude tähtaeg on saabumas jms.

Peame kõigi e-teenuste arendamisel oluliseks kasutajakeskset lähenemist ja disaini.

Viime e-teenused ja riigi IT-lahendused uuele arengutasemele muutes teenused võimalikult „nähtamatuks“ ja proaktiivseks. Muudame e-riigi mobiilisõbralikuks.

Loo keskse avaliku koodi- ja tarkuserepositooriumi koos seda ümbritseva spetsialistide kommuuniga, kes haldab ja struktureerib infot ning nõustab riigi erinevaid struktuuriüksusi.

Kasutame riiklike infosüsteemide arendamisel kiireid ja paindlikke (agiilseid) arendusmeetodeid ning kaasame riiklike infosüsteemide kasutajaliidese väljatöötamisse rohkem tulevasi kasutajaid muutes seeläbi paremaks nii riiklike infosüsteemide fassaadi kui ka sisu.

Tugevdame e-riigi ja küberturbe poliitika juhtimist ja innovatsioonitegevust ning viime läbi e-riigi rahastuse reformi selle jätkusuutliku rahastuse tagamiseks.

Kaalume IT-ministri ametikoha loomist, et toetada valdkonna kiiremat arengut ning tugevdada Eesti e-riigi mainet rahvusvahelisel tasandil.

Toetame isejuhtivate autode kasutuselevõtuks vajaliku seadusandluse arendamist ning selleks sobiva ohutu liikluskeskkonna loomist.

Võtame tehisintellekti ehk krati aktiivselt kasutusele riigi infosüsteemides ja teenustes. Jätkame selleks vajaliku seadusandluse välja töötamist, et kujundada Eesti andmemajanduse ja krattide atraktiivseks katselavaks.

Peame vajalikuks krüptoraha valdkonna, sh ICO-de põhjalikku analüüsi ja täpsemat reguleerimist.

Toetame sotsiaalmaksu lae kehtestamist, et tuua kõrgepalgalised innovatsiooniga seotud töökohad Eestisse tagasi.

Leiame lahenduse spetsialistipuudusele Eestis muutes Eesti atraktiivseks riigiks erinevate innovaatiliste lahenduste välja töötamisel ja katsetamisel.

Käivitame toetusmeetme alustavatele iduettevõtetele.

Toetame erasektori poolset e-riigi lahenduste loomist ja nende eksporti.

Toetame kiiret ja paindlikku seadusandlust IKT-valdkonna igakülgseks edendamiseks.

Töötame selle nimel, et tõsta nii era- kui avaliku sektori panust teadusarendusse.

Peame oluliseks Eesti tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eesti oleks elektrit eksportiv riik.

Toetame Eestisse regionaalse LNG terminali rajamist.

Toetame biomassi, sh põllumajandusliku biomassi kasutamise suurendamist energia tootmisel.

Seame sihiks saavutada Eesti energiatarbimises 50%-line taastuvenergia osakaal. Selleks tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagada energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdne kohtlemine.

Edendame jalgratta kasutust läbi kergliiklustaristu arendamise. Toetame omavalitsusi jalgrattastrateegiate loomisel ja ellu viimisel.

Suurendame Elroni rongiparki täiendava nõudluse rahuldamiseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Viljandi ning Tallinn-Narva suunal.

Jätkame perioodilise Rukkirahu kanali süvendamisega, et tagada parvlaevaühendus Hiiumaaga.

Toetame regionaalsete lennuväljade arengut.

Toetame Haapsalu raudtee taastamist ning alustame raudtee II etapi väljaehitamist. Arendame üle Eesti raudteeühendusi.

Kaasajastame elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elutingimusi ka maapiirkondades. Kindlasti peab jätkuma korterelamute renoveerimistoetuste programm, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.

Soodustame uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid, mis aitavad eelkõige töökohti loovaid keskmisi ja väikeettevõtteid.

Vähendame ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.

Tagame energiamahukatele ettevõtetele tootmissisendi, mis tagab konkurentsivõime naaberriikidega.

Väärindame Eesti toorainet kohapeal ning loome kõrge lisandväärtusega töökohti üle Eesti.

Toetame metsanduse ja metsatööstuse arengu strateegilist planeerimist.

Väärtustame Eesti transiidisektorit ning selle konkurentsivõimelisust.

Teeme tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid tulemuste saavutamiseks.

Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade tekkeks tehnikaharidust koolides ning jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

Jätkame tööstusparkide arendamist ning toetamist loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks ühte piirkonda.

Töötame Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.

Toetame laste ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamist interneti ja digitaalsete vahendite kasutamisega seotud riskidest.

Suuname kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta ning tagame lastekaitsetöötajate pideva enesetäienduse kompetentsi tõstmiseks.

Tõstame lastega töötavate spetsialistide, sh õigus- ja korrakaitseorganite töötajate teadmisi ja oskusi lapsesõbralikust menetlusest.

Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.

Edendame positiivseid, vägivallavabasid ja lapsi kaasavaid kasvatusviise ning vastavat teavitustööd.

Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks.

Võitleme perevägivallaga. Töötame välja lähisuhtevägivalla vastu võitleva seaduse.

Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivse toimimise, mis tagaks alimente mittesaavate üksikvanematele laste elatusraha kindlustamise.

Arendame paari- ja peresuhteid toetavaid teenuseid (nõustamis- ja teraapiateenused), kasutades selleks multifunktsionaalseid päevakeskuseid.

Jätkame üle Eesti munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist (sh riigimajad ja ühiselamud pärast kooli).

Pakume välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.

Tõstame ühiskonnale eeskujuks ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

Toetame isapuhkuse pikkuse tõstmist.

Seisame selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.

Toetame inimeste põhiõigusi ning vabadust elada koos erinevates peremudelites.

Loome paljulapselistele peredele pereauto soetamise toetusmeetme.

iatoidu ning õppevahendid lasteaiast gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni.

Suurendame ja loome täiendavaid toetusi vähekindlustatud peredele, puudega lapsi kasvatavatele peredele ja üksikvanematele ning paljulapselistele peredele. Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni. Tõstame lasterikka pere toetuse 3-6 lapsega peredele 500 euroni ning 7 ja enama lapsega peredele 600 euroni kuus. Tagame igale lapsele tasuta lasteaiakoha ning toetame inimeste põhiõigusi ning vabadust elada koos erinevates peremudelites. Tagame noortele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Kujundame riigihalduse ministri ametikoha ümber rahvastiku- ja regionaalministriks ning kaasame teadlasi rahvastikukriisi lahenduste väljatöötamiseks.

Toetame vanavanematele riiklike soodustuste pakkumist lapselastega tegelemisel.

Tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Jätkame üksi elavate pensionäridele täiendava toetuse maksmist.

Kehtestame „lesepensioni“ võimaldades eakatel abielupaaridel ühe surma puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvelt.

Võimaldame pensioniealistel hambaproteesidest kasutamata või ülejäänud raha kasutada hambaraviks. Lisaks eakatele kehtivale 85 euro suurusele hambaravi hüvitisele lubame neil kasutada ka proteeside tegemiseks ette nähtud või sellest ülejäänud raha.

Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksu vabana. Rakendame pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu kuni 750 euroni kuus.

Tõstame keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Ainult erakorraline pensionide tõstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot.

Muudame maakondade üldhaiglate rahastamise eelarveliseks, mis tagab ühtlaselt kogu Eesti arstiabi kättesaadavuse, arvestades piirkondade vajadusi.

Tugevdame riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, kus vastutus juhtimise eest on selgelt määratletud ja on olemas tõhus kontroll. Tervishoiu võrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.

Vabastame erisoodustusmaksust tööandja poolt töötajate terviseedendusele kulutatavad vahendid.