• Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava
• Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel.
• COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus-ja tõenduspõhiselt.

Valitsuse 100 päeva kokkuvõtte:
Kiideti heaks "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes".
Kiideti heaks meetmed COVID-19 kriisist väljumiseks hariduse, majanduse ja põllumajanduse valdkonnas.
Kiideti heaks 2021. aasta lisaeelarve eelnõu.
Valitsuse 9. veebruari kabinetinõupidamisel andis tervise- ja tööminister ülevaate vaktsineerimisalase teavituskampaania käivitamisest ning COVID-19 kommunikatsioonist.
Valitsus on seadnud eesmärgiks saavutada 2021. aasta sügiseks COVID-19 vaktsiinidega hõlmatus 70% täiskasvanud elanikkonnast. 20. aprillil tutvustas tervise- ja tööminister valitsuskabinetile uuendatud COVID-19 vaktsineerimise plaani, milles on täpsustatud vaktsineerimise korraldamise põhimõtted ning eesmärgid 2021. aasta aprillist kuni juuni lõpuni.
Sotsiaalministeerium koostas veebruaris käitumisjuhendi COVID-19 läbi põdenud ja COVID-19 vastu vaktsineeritud inimestele. Juhend on leitav Terviseameti kodulehel. Haridus- ja Teadusministeerium koostas haridusvaldkonnas COVID-19 põhjustatud kriisist väljumise plaani, mille esmaversiooni tutvustati valitsuskabineti 9. veebruari nõupidamisel.
Väljumisplaani raames kavandatakse ja viiakse ellu erinevaid meetmeid kriisiaegse distantsõppe tagajärjel tekkinud õpilünkade tasandamiseks ja õpetajate töökoormuse leevendamiseks. Fookuses on õppijate ja õpetajate vaimset tervist toetavad tegevused. Kriisi mõjude leevendamiseks arendatakse ka digipööret toetavaid oskuseid ning suurendatakse
rohetöökohtade oskuste pakkumist.
Valitsuse 25. veebruari kabinetinõupidamisel tutvustas maaeluminister analüüsi ja ettepanekuid Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks. Lähtuvaltarutelul otsustatust andis maaeluminister MESile suunise eraldada MESi omavahenditest 3,8 miljonit eurot põllumajandussektorile erakorralise toetuse maksmiseks. Erakorralisteks toetusteks on koos lisanduvate vahenditega kokku kavandatud 15,8 miljonit eurot.
2. märtsil allkirjastas maaeluminister põllumajandustootjatele suunatud erakorralise toetuse määruse COVID-19 puhangust tingitud olukorra leevendamiseks.
Valitsuse 4. märtsi kabinetinõupidamisel tutvustas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister analüüsi ja ettepanekuid KredExi kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks. Otsustati pikendada riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega SA KredEx meetmete rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamise tähtaega 2021. a lõpuni ning otsustati meetmete rahastamise eelarve üldine jaotus.
Vaimse tervise abi parema kättesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister 10. märtsil kokku ametkondliku vaimse tervise staabi, mida nõustab ekspertidest mõttekoda.
Vaimse tervise staabi tegevuse eesmärk on korraldada kiired ja tõhusad abimeetmed COVID-19
kriisist puudutatud sihtrühmadele, korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja vabaühenduste kaasamine ja kommunikatsioon ning organiseerida erinevate toetavate tegevuste rahastamine.
Vaimse tervise staap teeb ettepanekuid ka vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste mõjude leevendamiseks. Vabariigi Valitsus eraldas 2021. aasta lisaeelarvest vaimse tervise teenustele 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot. Vaimse tervise staap tegutseb 2021. aasta lõpuni.
Valitsuse 11. märtsi kabinetinõupidamisel tutvustas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister turismisektori elavdamise tervikpaketti.
