Loome meetme kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist. Tegevus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas 2017. a välja kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamise põhimõtted, kinnitas elamufondi arendamise toetuse tingimused 18.07.2017. Täidetud.
turvalisem, säästlikum, mugavam, kiirem, läbipaistvam ja piirkonniti kättesaadavam avalik teenus: Avalike teenuste korraldamise roheline raamat
Infoühiskonna arengukava ning rakendusplaanide elluviimine, interneti ja mobiilsete e-teenuste arendamine, ID-kaardi ja mobiilID turvalisuse tagamine ning avalike teenuste digitaliseerimine. Tegevus: interneti kiire ja laiaulatusliku ühenduse rajamine kõikides Eesti maapiirkondades. Tegevus: arendada e-teenuseid mugavaks ja inimsõbralikuks, kujundada eesti.ee portaal. Tegevus: arendada ja digitaliseerida keele- ja kultuuriteenuseid ning muuseume. Tegevus: luua ühtne ja sõbralik veebileht ning arendada nutitelefonidele mõeldud e-teenuseid. Tegevus: arendada turvalahendusi ja koostööd turvalisuse tagamiseks. Tegevus: arendada ja juurutada ID-kaardi ja mobiilID tarkvara ning turvanõudeid. Tegevus: tõsta inimeste turvateadlikkust ning propageerida Eesti lahendusi Euroopas. Tegevus: arendada ja rakendada riiklikku infoühiskonna strateegiat ning koordineerida selle elluviimist.
Analüüsime Tallinn-Peterburi reisirongiliini taasavamise otstarbekust.
Tõsta reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi. Tegevus: suurendada avaliku liiniveo tellimust raudteel.
Kehtestada teedeehitusnõuded, ajakohastada talvise teehoiu nõudeid ning tõsta teehoolde võimekust erioludes. Jätkata Tallinna ja Tartu ringtee, Tallinna-Tartu maantee neljarealise ehitamist, Saaremaa püsiühenduse ja Via Baltica rajamist ning Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist. Tegevus: kehtestada teedeehitusnõuded. Tegevus: ajakohastada talvise teehoiu nõudeid. Tegevus: jätkata Tallinna ja Tartu ringtee ning teiste oluliste maanteede ehitamist ja rekonstrueerimist.
Põhjamaade tasemel teedevõrgu väljaehitamine ning teede hoolduse ja remondi jätkamine vastavalt teedehoiukavale. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Tee seisundinõuded" muutmise eelnõu. Tegevus: Riigile kuuluvate teede hooldusega tegelevate äriühingute edasine tegevuskava. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Tee projekteerimise normid ja nõuded" muutmise eelnõu. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded" muutmise eelnõu. Tegevus: majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Tee- ja teetööde kvaliteedinõuded" eelnõu.
astuvenergia allikatega, kahjustamata samas Eesti tarbijate rahakotti ja ettevõtete konkurentsivõimet. Tegevus: energiatootmisvõimsuste kavandamisel eelistame energiaallikate mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet, sealhulgas Euroopa keskkonnapoliitika valguses. Tegevus: eelistame meie olulisima maavara suuremat väärindamist, sealhulgas põlevkiviõlitööstuse arendamist ning Eesti unikaalsete põlevkivialaste tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste eksporti. Tegevus: soojusenergia tootmisel eelistame tõhusat koostootmist.
Riigieelarve vahendite piiratuse juures peame õigeks järk-järgult liikuda toetustelt laenude ja garantiide kasutamisele ning keskenduda koostööle ja tootearendust ergutavatele meetmetele.
Analüüs seadusandlikest võimalustest pikaajaliste partnerluslepingute sõlmimiseks Eesti ja Eestisse suuremahulisi välisinvesteeringuid toovate ettevõtete vahel.
Suurinvestori meetme tõhustamise ettepanekute väljatöötamine.
Määruse „Ettevõtja turismiturunduse toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.
Määruse „Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Analüüs noorte innovaatiliste ettevõtete riigiabi erandi kasutusvõimalustest innovatsiooni ja ekspordi meetmetes suurema toetusmäära võimaldamiseks.
Programmi „Start-up Eesti“ väljatöötamine ja rakendamine.
Analüüs Eesti start-up-ettevõtete atraktiivsuse ja investeerimisvalmiduse parandamise võimalustest.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud riigiettevõtete osaluse noteerimise kohta börsil.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs riigiettevõtete osaluse noteerimisest börsil.
Vähendame taastuvenergia toetusi, kahjustamata investeerimiskeskkonda ja riigi poolt endale seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist. Ühtib "Energia" peatüki eesmärgiga 5b.
Võitlus reguleeritud hindadest tuleneva hinnatõusuga: loome konkurentsi gaasi pakkumises, et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Ühtib "Energia" peatüki eesmärgiga 2c.
Disaini tegevuskava väljatöötamine.
Määruse „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord“ rakendamine.
Määruse „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.
Määruse „Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord“ rakendamine.
Seniste riigi toel tehtud investeeringute tulemuslikkuse analüüs ja ettepanekud efektiivsuse parandamiseks.
Inkubatsiooniprogrammi 2007–2013 muutmine.
Eesti ettevõtluspoliitika 2007–2013 rakendusplaani aruanne.
"4. Energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal on Eestis olemas, ka tehnoloogiahinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium analüüsi ja tuleb oma lahendustega välja juba märtsis 2022. aastal."
SK ID Solutions, mis on mobiil-ID teenuse ise välja arendanud, jättis viimasel riigihankel pakkumise esitamata. Nii lõppeb järgmise aasta 1. juulist riigil leping mobiil-ID pakkumiseks - kehtivad lepingud jätkuvad, kuid uusi sõlmida või lõppevaid pikendada enam ei saa. "1. juulist alates kindlasti mobiil-ID kasutus jätkub. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) peab hetkel läbirääkimisi ja otsib lahendusi, kuidas sinna jõuda. See põhimõte, et riigi poolt on välja antud kaks elektroonset autentimisvahendit – ID-kaart ja mobiil-ID – ei kao kuhugi. See lahendus suveks on kindlasti olemas, aga ma usun, et see tegelikult on juba varem," ütleb Sutt. "Me ei peaks liiga palju muretsema. 1. juulist peab Eesti inimese jaoks kõik täpselt samamoodi jätkuma."
Kaja Kallas: "Tänasel istungil kinnitasime ka haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Selle määruse eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud inimestele. Väga oluline on ka see, et seoses tervishoiuvaldkonna erialaliitude, haiglate liidu ja kiirabi liidu vahel aprillis sõlmitud kollektiivlepinguga lähevad muutmisele ka tervishoiuteenuste piirhinnad. See võimaldab selles sektoris toimetavatele meditsiinitöötajatele kokku lepitud palgatõusu. Ja palgatõusu maksumus on 22 miljonit eurot."
Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Suti sõnul võiks Eesti digiühiskonna kaitseks kokku leppida riigikaitsega sarnase püsiva rahastuse, mis oleks samuti 2% sisemajanduse kogutoodangust. Andres Sutt: "Ründe kaalu ja tähtsust pole põhjust alahinnata. Kui vaadata maailma küberrünnakute üldpilti, mis tehtud riigiasutuste, poliitikute ja muude vastu, siis on selge, et maailm on muutunud me ümber ebasõbralikumaks. Küberkuritegevus on tõusujoonel, mistõttu peame riigi ja erasektori tasemel küberturvalisusesse investeerima. See peab olema pidev tegevus. Kui rääkida näiteks NATO eelarve rahastamisest, siis tuleb samasugune standard püstitada ka küberkaitseks- mis number võiks täpselt olla, on kokkuleppimise koht. Kui vaadata numbreid üle ilma, siis need on triljonites. ... Oleme alustanud IT-taristu suhtes küberturvalisuse laiendamist. Riskid me ümber ei kao kuhugi. Räägime eraldi veel ka RIA-ga muutunud ohupildist, vajalikest ümberhindamistest ja prioriteetidest. Oluline on kaasa võtta see, et kahe ametkonna kiire toimetamise tulemusena võeti ründaja kinni, turvanõrkus on likvideeritud. Teadaolevalt pole ründaja arvutist fotod kaugemale jõudnud."
• Jätkame diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. Otsime võimalusi riigi tuumaenergeetika kompetentsi tõstmiseks.
• Võimalusel kaasame siseturvalisuse arendamisel igakülgselt Eesti IT- ja kaitsetööstuse ettevõtteid.
• Toetame kodumaise kalanduse kestlikkust ning töökohtade säilitamist kalandussektoris. Loome eeldused vesiviljeluse arenduseks avamerel ja siseveekogudel.
• Tagame, et Eesti on küberkaitstud riik ja teeme selleks tihedat koostööd liitlastega.
• Eesti riigikaitse põhineb Eesti inimeste vankumatul kaitsetahtel, ajateenistuse toel loodud reservarmeel, Kaitseliidul, iseseisva kaitsevõime arendamisel ning kindlatel liitlassuhetel NATOga. • Jätkame riigikaitse kulude täitmist praegustes kavades ettenähtud tasemel, mis on vähemalt 2% SKP-st ning millele lisanduvad liitlaste Eestis vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programm.
• Viime läbi riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjoni põhimõttel, et kus turg toimib, seal riik ei pea olema turuosaline. Me ei võõranda äriühinguid sektorites, kus puudub konkurents, võib tekkida oht julgeolekule või elutähtsate teenuste osutamisele.
"Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul vaatab uus valitsus peale ametisse astumist ilmselt Eesti Energia omanikuootuse üle. Kehtiva omanikuootuse kinnitas toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus mullu augustis. See Elektrilevi Eesti Energiast lahutamist ei sõnasta, kuid ettevõtte eraldamine on olnud praeguse valitsuse seisukoht. "Ma arvan, et need asjad arutatakse veel läbi ja kindlasti peale seda, kui uus valitsus on ametisse astunud," ütles Akkermann. "Olen ise kohtunud Andrus Durejkoga (Eesti Energia uus esimees) ja Elekterilevi eraldamist peab hakkama lahti harutama. Selles osas valitsuse suunis ei ole muutunud," sõnas Akkermann."
Seame eesmärgiks võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega loome kodutarbijatele võimaluse osta alates 1. oktoobrist elektrienergiat universaalteenusena. Selleks kohustame Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat elektritootjat müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud Konkurentsiamet ning mis arvestab süsinikuheitme- ja teiste tootmiskulude ja mõistliku kasumiga. Elektriturureformi läbiviimisel lähtume järgmistest kriteeriumidest: a) Elektritureform peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega, tagama kõigile tootjatele ligipääsu tarbijatele ega tohi takistada Eesti üleminekut taastuvenergiale. b) Elektri kodu- ja väiketarbijatel säilib vastavalt kehtivale õigusele vabadus jätkata senise elektripaketi kasutamist või vahetada vastavalt kehtivatele reeglitele oma pakett universaalteenuse paketi vastu.
"Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütleb, et Eesti loodud Covid-19 tõend ehk rahvakeeli vaktsiinipass tagab samad võimalused mitte ainult vaktsineerimise, vaid ka haiguse läbipõdemise ja Covid-19 negatiivse testitulemuse korral, et vältida nende inimeste diskrimineerimist, kes end vaktsineerida ei saa. Tõend loodetakse kasutusele võtta juunikuus, kui on valmis läbipõdemise ja negatiivse testitulemuse sertifikaadid." "Päris valmis Eesti lahendus veel ei ole? Mõned arendused on veel teha, mai lõpuks peaks ilmselt ka negatiivse testi ja läbipõdemise elektrooniline sertifikaat valmis olema."