Koostame kõikidest Eesti kirikutest 3D mudelid, mille abil oleks võimalik meie pühapaikadega tutvuda interaktiivselt üle maailma.

Kindlustame Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele.

Toetame Eesti diasporaasid välismaal, et tagame võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.

Taastame kaitseväes kaplaniteenistus, et tagame reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkume neile moraalset tuge.

Jätkame sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist.

Toetame usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.

Toetame kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist. Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena, sealhulgas rahva vaimse tervise toetajana ja hingehoiu pakkujana.

Tagame seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.

Kaardistame kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning Tagame nende korrashoid ja säilimine.

Konserveerime Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liitume kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega.

Säilitame ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega.

Pakkume võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge.

Leiame tänapäevaseid võimalusi arhitektuurimälestiste kasutusele võtmiseks. Lähtume põhimõttest – vana hoone taaskasutusse võtmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui uusehitusel.

Tagame muinsuskaitse tõhus töö kaitsealuste objektide säilitamisel, töötades koos kohalike omavalitsustega pärandi restaureerimisel, konserveerimisel ja taastamisel.

Käivitame Eesti mõisate renoveerimise ja hoidmise riiklik programm. Hoiame ja säilitame meie ajaloolisi mõiskomplekse ning anname neile uue hingamise.

Tagame Eesti kultuuripärandi säilimine, toetades kaasaegsete pärandihoidlate ehitamist, muuseumide toetusmeetme jätkumist ning kogude digiteerimist kõigile avatud platvormidel.

Aitame kaasa audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasvule ühiskonnas, toetades Eesti Filmi Instituudi osalusel filmikultuurikeskuse käivitamist ja filmide (arhiivi) tihedamat sidumist õppekavaga.

Säilitame Eesti kultuurilist mitmekesisust toetades rahvusvähemuste kultuuriüritusi, uurimistööde koostamist ning pärandi säilitamist.

Tugevdame kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkume viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendame nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

Tugevdame kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkume viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendame nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

Toetame puuetega inimeste, sh kurtide kultuuri säilimist ja arendamist, võimaldades neile ligipääsu kultuurivähemuste toetusmeetmele.

Toetame igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning Jätkame laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

Toetame igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning Jätkame laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära 5 protsendile.

Luua koostöös kohalike omavalitsustega programm raamatukoguhoonete kujundamiseks multifunktsionaalseteks kogukonnakeskusteks.

Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.

Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendame koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendame koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu.

Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi.

Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine.

Tugevdame vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus.

Toetame tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel.

Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetame Eesti kultuuri.

Toetame professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust.

Laiendame “Muuseumipühapäeva” programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse.

Täiendama teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.

Toetame kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut.

Laiendame Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.

Toetame Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.

Arendame koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.

Arendame koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

Arendame koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

Parandame avaliku sektoriga suhtlemiseks loodud e-keskkondade tõlget teistesse keeltesse.

Edendame aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi muukeelsele elanikkonnale.

Arendame eraldi koolitussüsteem, mis tagab erinevatele elukutsetele ja tegevusvaldkondadele vastavad eesti keele kursused.

Tagame kõigile soovijatele tasuta eesti keele õpe.

Tagame mittekodanike ja alalise elamisloaga kolmandate riikide kodanike hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.

Loome riiklik nõuandev rahvusvähemuste konsultatiivnõukogu Vabariigi Valitsuse juurde.

Väärtustame kõiki siinseid rahvuskultuure. Jätkame rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamist.

Toetame rahvuslike kogukondade suuremat integreeritust Eesti ühiskonda.

Aitame kaasa siia saabunud sõjapõgenike ühiskonda lõimumisele. Pakume neile kvaliteetseid riigiteenuseid, arvestades meie riigi võimekust.

Pakkume Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ja tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks.

Lubame mitmikkodakondsust Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidega.

Võimaldame alaliselt Eestis elavatel määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud, või nende vanemad või vanavanemad on elanud Eestis enne 20. augustit 1991, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel.

Säilitame lihtsustatud kodakondsuse andmine puuetegaa inimestele ja vanaduspensionäridele.

Toetame õpilasmaleva tegevuse laiendamist, et pakkuda rohkematele noortele töövõimalusi. Kaasame noori vabatahtlikku töösse.

Tagame igale noorele võimalus saada noorsoo-, tugi- ning karjäärinõustaja teenust. Aitame kohalikel omavalitsustel arendada mobiilse- ja tänavanoorsootöö teenust, et pakkuda riskinoortele arenguvõimalusi neile turvalises keskkonnas.

Tagame igale noorele võimalus saada noorsoo-, tugi- ning karjäärinõustaja teenust. Aitame kohalikel omavalitsustel arendada mobiilse- ja tänavanoorsootöö teenust, et pakkuda riskinoortele arenguvõimalusi neile turvalises keskkonnas.

Toetame puuetega noorte aktiivseid eluviise tagamaks neile võimalused osaleda täisväärtuslikult ühiskonnas.

Suurendame noortevolikogude ja noorteühenduste rolli ühiskonnas läbi laiema kaasatuse.

Seame riigi fookusse noorte vaimne tervis. Tagame vajalike tugiteenuste kättesaadavuse, rahastuse ja kvaliteedi.

Toetame noorte teadlikkust liikumise vajalikkusest ning arendame liikumisharrastuse kättesaadavust igas piirkonnas

Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures ning pakkuda vähekindlustatud lastele võimaluse osaleda tasuta suvelaagrites.

Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures ning pakkuda vähekindlustatud lastele võimaluse osaleda tasuta suvelaagrites.

Pöörame erilist tähelepanu noortele, kes lähevad välismaale õppima, et säiliks side kodumaaga. Aitame neid integreerida Eesti välissuhtluse võrgustikku.

Tagame noortele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Langetame kandideerimisiga Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale.

Lihtsustame eestlaste tagasipöördumist kodumaale. Tagame tagasipöördujatele koostöös riigi ja omavalitsustega toetavad teenused.

Laiendame ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal.

Toetame Eesti majade tegevust välismaal, et tagada meie kultuuri ja keele säilimine väliseestlaste hulgas.

Rajame lipuväljakuid ning jätkata peatänavate ja keskväljakute projektidega üle Eesti.

Hoiame eesti keelt, kultuuri ning pärandit, et tagada eestluse säilimine ja edasiviiv areng põlvest põlve.

Seame esikohale Eesti rahvaarvu kasvamine, pöörame senisest enam tähelepanu laste sündivusele.

Arendame avalikus sektoris olevate andemete ristkasutust, vähendamaks andmete küsimise dubleerimist.

Vähendame bürokraatiat ning vaadata üle inimeste ja ettevõtete suhtlusvõimalused avaliku sektoriga. Andmete kiirem kättesaadavus peab olema iga riigiasutuse ja ameti prioriteet.

Liikume edasi sarnaseid funktsioone täitvate riigiasutuste ja –ametite liitmisega, et pakkuda paremaid teenuseid.

Jätkame riigimajade ehitamist maakonnakeskustesse. Tagame riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteetsema ja parema kättesaadavuse.

Toetame riigipalgaliste töökohtade loomist kõigis Eesti piirkondades. Soodustame paindlikumaid töövorme avalikus sektoris, arvestades piirkondlikku eripära.

Suurendame kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse õigusi.

Toetame kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekust maakonna ulatusega ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks.

Jätkame omavalitsuste puhta vee- ja reoveevõrgu renoveerimist ning arendamist.

Muutume jäätmeseadust selliselt, et kohalik omavalitsus saaks pakkuda oma elanikele kvaliteetsemat korraldatud jäätmeveo teenust.

Muutume kortermajad üle Eesti koostöös kohalike omavalitsustega ligipääsetavaks piiratud liikumisvõimega inimestele. Käivitame pilootprojektid liftide ehitamiseks 5-korruselistesse majadesse ja muudame 9- ning 14-korruselised majad liftini ligipääsetavateks.

Suuname laekuvatest keskkonnatasudest suurem osa kohalikele omavalitsustele. Analüüsime taluvustasu maksmise laiendamist erinevates valdkondades.

Suuname laekuvatest keskkonnatasudest suurem osa kohalikele omavalitsustele. Analüüsime taluvustasu maksmise laiendamist erinevates valdkondades.

Rakendame riigieelarves eraldi toetusmeede kohalikele omavalitsustele ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks, eesmärgiga aidata ettevõtlust erinevates Eesti regioonides.

Kiirendame kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist, selleks eraldame riigieelarvest igal aastal 25 miljonit eurot.

Eraldame riigieelarvest lisaraha kohalike teede ja linnatänavate remondiks ning hoolduseks.

Kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist Eesti elu korraldamisel. Suurendame omavalitsuste otsustusõigust ning jätkame kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist. Kohalikel omavalitsustel peab olema piisav rahaline ressurss oma ülesannete täitmiseks.

Kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist Eesti elu korraldamisel. Suurendame omavalitsuste otsustusõigust ning jätkame kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist. Kohalikel omavalitsustel peab olema piisav rahaline ressurss oma ülesannete täitmiseks.

Kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist Eesti elu korraldamisel. Suurendame omavalitsuste otsustusõigust ning jätkame kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist. Kohalikel omavalitsustel peab olema piisav rahaline ressurss oma ülesannete täitmiseks.

Jätkame ajalehtede kojukande toetamist riiklikult, et tagada elanike parem informeeritus.

Ehitame välja Peipsi-äärne kergliiklustee, mis kulgeks Vasknarvast Värskani, et luua uus arenguperspektiiv sealsele piirkonnale.

Rakendame maapiirkonna ettevõtjatele investeeringutoetusi ja -tagatisi kinnisvara madalast hinnast tuleneva takistuse kõrvaldamiseks.

Toetame energiasäästlikke lahendusi kõigis valdkondades, sh lokaalseid energiatootmise allikaid, mille liitumist võrkudesse tuleb rahaliselt toetada. Võtame sihiks riigipoolsete investeeringute ning fondirahastuse kaasamisega tugevdada põhi- ja jaotusvõrgu kiiret arendamist, mis tagaks kõigile energiatootjatele juurdepääsu elektrivõrgule.

Toetame energiasäästlikke lahendusi kõigis valdkondades, sh lokaalseid energiatootmise allikaid, mille liitumist võrkudesse tuleb rahaliselt toetada. Võtame sihiks riigipoolsete investeeringute ning fondirahastuse kaasamisega tugevdada põhi- ja jaotusvõrgu kiiret arendamist, mis tagaks kõigile energiatootjatele juurdepääsu elektrivõrgule.

Tagame, et kogu riik oleks kaetud kaasaegsel tasemel ülikiire internetiga. Kiirendame „viimase miili“ programmi ning täiendame hajaasustuse programmi kiire internetiühenduse toetusega. Peame vajalikuks, et ülikiire internet jõuaks koduukseni taskukohase hinnaga.

Tagame, et kogu riik oleks kaetud kaasaegsel tasemel ülikiire internetiga. Kiirendame „viimase miili“ programmi ning täiendame hajaasustuse programmi kiire internetiühenduse toetusega. Peame vajalikuks, et ülikiire internet jõuaks koduukseni taskukohase hinnaga.

Tagame, et kogu riik oleks kaetud kaasaegsel tasemel ülikiire internetiga. Kiirendame „viimase miili“ programmi ning täiendame hajaasustuse programmi kiire internetiühenduse toetusega. Peame vajalikuks, et ülikiire internet jõuaks koduukseni taskukohase hinnaga.

Jätkame regionaalsete kolledžite toetamist riigieelarvest. Loome riigigümnaasiumite juurde õppekodud.

Jätkame regionaalsete kolledžite toetamist riigieelarvest. Loome riigigümnaasiumite juurde õppekodud.

Toetame elamuaseme soetamist ja renoveerimist riikliku laenugarantiiga, korterelamute rekonstrueerimist maapiirkondades väiksema omaosaluse ja riiklike laenudega.

Jätkame sotsiaaleluruumide loomist üle Eesti.

Jätkame koostöös kohalike omavalitsustega riiklikult toetatud üürielamute programmi, et tagada inimestele kvaliteetne ja taskukohane elamispind.

Toetame kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.

Toetame kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.

Tagame kvaliteetne ja mugav eestisisene lennuühendus.

Pakkume kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.

Pakkume kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.

Arendame Eesti e-riigi teenuseid tagamaks nende turvalisus ja jätkusuutlikkus. Rakendame rohkem nn ühe ukse lahendusi, kus riigile esitatud andmeid ei peaks elanikud ja ettevõtted korduvalt esitama.

Arendame Eesti e-riigi teenuseid tagamaks nende turvalisus ja jätkusuutlikkus. Rakendame rohkem nn ühe ukse lahendusi, kus riigile esitatud andmeid ei peaks elanikud ja ettevõtted korduvalt esitama.

Seisame kohalike inimeste reaalsetele vajadustele vastava ühistranspordi korralduse eest – jätkame tasuta maakondliku ühistranspordiga. Meie eesmärk on mõistlik, elanike vajadustele vastav transpordikorraldus, hajaasustusega piirkondades tuleb rakendada nõudepõhist transporti.

Langetame omaosalust ja pakume soodsamaid tingimusi inimestele, ettevõtetele ja omavalitsustele projektides osalemiseks

Rakendame regionaalarengu tegevuskava, milles kõik riiklikud meetmed peavad olema prioriseeritud piirkondade arengule. Langetame omaosalust ja pakume soodsamaid tingimusi inimestele, ettevõtetele ja omavalitsustele projektides osalemiseks.

Soodustame ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist piirkondades läbi regionaalprogrammide, toetuste ning riiklike tagatiste.

Seisame selle eest, et kiirabi-, politsei- ja päästeteenused oleksid kõigis piirkondades kättesaadavad, tõstmaks inimeste turvatunnet.

Toetame kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisel ning teiste piirkondadega samaväärse tehnilise taristu rajamisel.

Arendame maakonnakeskusi ja piirkondlikke tõmbekeskusi. Keskuste arenguvõimest sõltub kogu maakonna areng.

Tagame riiklikult omavalitsustele võimalused ja vahendid kohaliku sotsiaalse ning tehnilise taristu korrashoiuks ja arenguks.

Pöörame erilist tähelepanu keskkonnareostuse ja ohtude ennetamisele ning arendame võimekust suuremahuliste keskkonnareostuste likvideerimiseks.

Tõstame Eesti mere- ja lennupäästevõimekust, kaitsmaks nii meie inimesi kui ka keskkonda.

Jätkame „Kodud tuleohutuks“ programmi koostöös kohalike omavalitsustega. Suurendame päästjate kodukülastuste arvu, et ennetada ja vähendada kodudes toimuvaid õnnetusi.

Ennetame ja vähendada tule- ning veeõnnetuses hukkunute arvu. Rahastame järjepidevalt programme ohutuse parandamiseks ning inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Laiendame ennetustegevust haridusasutustes.

Kaardistame üleriigiliselt elutähtsate teenuste valmisolek kriisiolukordadeks.

Arendame välja varjumiskohad hädaolukorra või sõjaohu tarbeks, et kaitsta meie inimesi. Seame avalikule sektorile kohustuse rajada uusehitustesse varjendid.

Arendame välja varjumiskohad hädaolukorra või sõjaohu tarbeks, et kaitsta meie inimesi. Seame avalikule sektorile kohustuse rajada uusehitustesse varjendid.

Loome eraldi digitaalne teavitussüsteem, et informeerida ühiskonda sõjalise ohu, suurõnnetuste või hädaolukorra eest.

Arendame välja tervet Eestit kattev ohusireenidel põhinev teavituse süsteem, et informeerida ühiskonda sõjalise ohu, suurõnnetuste või hädaolukorra eest.

Suurendame ühiskonna laiemat informeeritust elanikkonnakaitsest. Toetame suuremate õppuste läbiviimist Eesti elanike hulgas.

Taastame päästekopterite üle-eestiline programm, et tagada võimekus õnnetuste korral kiireks reageerimiseks ning patsientide transportimiseks sõltumata piirkonnast.

Soetame kaasaegset päästetehnikat ja -varustust, tagamaks laiem päästevõimekus kogu Eestis. Toetame kasutatud päästetehnika annetamist vabatahtlikuks tegevuseks.

Soetame kaasaegset päästetehnikat ja -varustust, tagamaks laiem päästevõimekus kogu Eestis. Toetame kasutatud päästetehnika annetamist vabatahtlikuks tegevuseks.

Tõhustame järelevalvet ebaseadusliku sisserände ja elamislubade väärkasutuse vastu, ohjeldamaks sellega kaasneva kuritegevuse kasvu ning vähendamaks julgeoleku ohtu.

Suurendame võimekust mereseireks ning merepiiri kaitsmiseks.

Arendame laiapindse riigikaitsepõhimõtte alusel meie kordoneid ja piiripunkte, eesmärgiga tagada võimekus tõkestada suuremahulisi ebaseaduslikke piiriületusi.

Tõhustame kriisiolukordades meie riigipiiri kaitse- ja valvevõimekust. Tagame kiire koostöö kriisiolukordades nii siseriiklikult ametkondade vahel kui ka rahvusvaheliselt.

Kiirendame idapiiri väljaehitamist ning kasutada selleks rohkem innovaatilisi lahendusi. Peame oluliseks, et Euroopa Liit panustaks tervikuna rohkem vahendeid Euroopa Liidu välispiiri taristu arendamisse.

Suurendame piirivalve isikkoosseisu, et tagada parem riigipiiri kaitse.

Jätkame politsei rahvusvahelist koostööd kuritegevuse vastu võitlemisel.

Hoiame konservatiivset joont erinevate rahvuste sisserände osas, et vältida äärmuslike liikumiste ning relvastatud vägivalla ilminguid Eestis.

Võidleme organiseeritud kuritegevuse vastu, et vältida selle mõju ühiskonna turvatundele.

Ennetame ja avastada korruptsioonikuritegusid era- kui ka avalikus sektoris.

Tõstame liiklusohutust ja -kultuuri eesmärgiga viia rasked liiklusõnnetused miinimumini. Rakendame rangemaid karistusmäärasid korduvrikkujatele.

Suurendame veebipolitsei võimekust vältimaks ja avastamaks e-keskkonnas toimuvaid kuritegusid.

Parandame Eesti julgeolekuasutuste võimekust ennetada ja tõkestada küberturvalisusega seotud ohte. Tõstame ühiskonna teadlikkust erinevatest küberriskidest, et vähendada e-kanalite kaudu pettuse ohvriks langenud inimeste arvu.

Parandame Eesti julgeolekuasutuste võimekust ennetada ja tõkestada küberturvalisusega seotud ohte. Tõstame ühiskonna teadlikkust erinevatest küberriskidest, et vähendada e-kanalite kaudu pettuse ohvriks langenud inimeste arvu.

Suurendame koostööd erinevate ametkondade, sh kohalike omavalitsuste vahel, et ennetada alaealiste õigusrikkumisi. Tagame erinevate programmide stabiilse rahastuse, et aidata seadusega vastuollu läinud noori.

Jätkame lastemajateenuse kättesaadavuse arendamist üle Eesti.

Suurendame politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks ning koolitada seksuaalkuritegude spetsiifikas kõiki õigussüsteemi osapooli.

Suurendame võitlust lähisuhtevägivallaga. Arendame turvakodude võrgustikku ja tegeleme ennetustegevusega. Ühiskond peab suutma rohkem märgata perevägivalda ning aidata hätta sattunud ohvreid.

Vähendame alkoholismi ning uimastitega seotud kuritegude ja õnnetuste arvu.

Suurendame kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse õigusi, et tagada linnaruumis parem avalik kord.

Alustame õppeasutustes ühiskonna teadlikkuse tõstmist laiapindsest riigikaitsest. Korraldame haridusasutustes tuleohutus- ja äkkrünnaku õppusi. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

Alustame õppeasutustes ühiskonna teadlikkuse tõstmist laiapindsest riigikaitsest. Korraldame haridusasutustes tuleohutus- ja äkkrünnaku õppusi. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

Alustame õppeasutustes ühiskonna teadlikkuse tõstmist laiapindsest riigikaitsest. Korraldame haridusasutustes tuleohutus- ja äkkrünnaku õppusi. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

Toetame Elanikkonnakaitse arendamist, et tagada reaalne ning toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades, selle tagamiseks tuleb panustada vähemalt 0,5 protsenti SKPst.

Suurendame lähiaastatel lisaks siseturvalisuse töötajate arvule ka vabatahtlike abipolitseinike, päästjate ja merepäästjate arvu. Käivitame eraldi programmi vabatahtliku töö suurendamiseks ja tunnustamiseks koos lisarahastusega.

Tagame inimestele suurem turvatunne, mille eelduseks on laiem ühiskonna informeeritus ja kaasamine. Pakume rohkem võimalusi vabatahtlikuks ning kogukondlikuks panustamiseks.

Pidurdame Politsei- ja Piirivalveametis ning Päästeametis kaadrivoolavust, pakkudes töötajatele paindlikumaid töötingimusi, konkurentsivõimelist palka ja stabiilsemat töökeskkonda.

Suurendame tänast töötajate arvu sisejulgeolekus. Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenuste kättesaadavus ja reageerimisvõimekus peab paranema igas Eesti maakonnas.

Ühtlustame omavalitsuste poolt pakutud teenuseid ja toetusi, vastavalt abivajaja tegelikule ja hinnatud vajadusele.

Täiustame puude tuvastamise metoodikat, välistamaks erinevaid tõlgendusi.

Erivajadustega inimeste tööhõive edendamiseks soodustada paindlike töövormide kasutamist ning suurendame töötamiseks vajalike tugiteenuste mahtu (isiklik abistaja, tugiisik, viipekeel jne).

Tagame erivajadustega üliõpilastele puudest tulenev abi, mis tagaks neile võimaluse osaleda õppetöös.

Taastame viipekeele tõlkide koolitus kõrgkoolides.

Laiendame ülikoolides ja kutseõppeasutustes õppivate erivajadustega õppurite stipendiume.

Rajame hariduslike erivajadustega lastele senisest rohkem eraldi koole. Hariduslike erivajadustega õpilastel peab olema võimalus õppida endale sobivas haridusasutus.

Vabastame erivajadusega inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.

Suurendame puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks olevat sotsiaaltoetuste määra, mille tulemusel suurenevad: puudega lapse toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus ja harvikhaiguse diagnoosiga lapse toetus kaks korda.

Tõstame toetust saavate puudega laste vanuse ülempiiri 21. eluaastani.

Jätkame eluruumide kohandamise ja kodus elamist toetavate nutikate lahenduste kasutuselevõtmist toetavaid projekte, et kõik erivajadustega inimesed saaksid viia oma eluruumid vastavusse oma vajadustega. Peame oluliseks tagada ligipääsetavus kõikidele avaliku sektori asutustele.

Toetame ligipääsetavuse (ruumi, info ja teenuste ligipääsetavus) põhimõtete tagamist kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist.

Suurendame palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.

Suurendame riiklikku matusetoetust 500 euroni.

Laiendame koduõenduse teenust, mis jõuab iga abivajajani võrdselt üle Eesti ja vähendab kulu kallimatele tervishoiuteenustele nagu statsionaarne õendusabi.

Rakendame ühtset mitmetasandilist sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuseid pakkuvat süsteemi koos jätkusuutliku rahastusmudeliga.

Suurendame erihoolekandeteenuste rahastust ja täiendavate kohtade loomist.

Toetame eakatele teenusmajade loomist, kus elanikele pakutakse isikupõhiselt abistavaid hoolekande- ja tervishoiuteenuseid.

Võrdsustame sotsiaalvaldkonna hooldustöötajate palk tervishoiuasutustes töötavate hooldajate palgaga.

Seame eesmärgiks rahastada 2035. aastaks elanikkonna pikaajalist hooldust mahus 2 protsenti SKP-st

Rahastame riiklikult hooldekodu teenust nii, et inimese omaosalus ei ületaks keskmist vanaduspensioni.

Väärtustame omastehooldajate tööd. Kui omastehooldaja ei saa hooldamise tõttu töötada, tuleb talle tagada minimaalne sissetulek ja sotsiaalsed tagatised (nt ravikindlustus, pensionistaaž) ning tugimeetmed tööturule naasemiseks.

Suurendame riigipoolset rahastust kohalike omavalitsuste koduteenustele, et abivajaja saaks soovi korral võimalikult kaua hakkama oma kodus.

Vabastame alates 65-ndast eluaastast inimesed tervishoiuteenuse visiiditasust.

Aitame luua iga omavalitsuse juurde eakate nõukogu.

Jätkame eakatele kaasaegsete päevakeskuste loomist ning huvitegevuste pakkumist, et tagada neile vaheldusrikas vaba aja veetmine.

Muudame üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.

Muudame üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.

Muudame üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmise süsteemi. Võimaldame toetuse saamist ka juhul kui üksi elava pensionäriga samale aadressile on sissekirjutatud lähisugulane. Kaotame üksi elava pensionäri toetuse saamiseks kuni 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni piirangu.

Kehtestada lesepension, võimaldades pensionieas inimestel saada abikaasa surma puhul suuremat pensioni.

Võimaldame proteesihüvitisest alles jäänud raha kasutada hambaraviks.

Tõstame eakate hambaravihüvitis 170 eurole aastas.

Hoida keskmine vanaduspension tulumaksuvabana.

Tõstame keskmine vanaduspension koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027. Selleks tuleb suurendame pensionite baasosa igal aastal erakorraliselt vähemalt 50 euro võrra.

Jätkame sotsiaaleluruumide loomist üle Eesti.

Suurendame laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.

Suuname kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Tagame riiklikult võimaluse lastekaitsetöötajate pidevaks enesetäiendamiseks.

Tõstame ühiskonna teadlikkust, et märgata vägivalla ohvriks langenud lapsi. Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.

Võitleme perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.

Võitleme perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.

Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivne toimimine, mis kindlustaks alimente mittesaavatele üksikvanematele laste elatusraha saamise.

Võimaldame noortel saada viivituseta psühholoogi või psühhiaatri abi.

Parandame paari- ja peresuhteid toetavate teenuste (nõustamis- ja teraapiateenused) kättesaadavust.

Muudame vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, mis võimaldaks vanemahüvitist maksta osaliselt vanavanematele eesmärgiga aidata lapsevanemad kiiremini tagasi tööjõuturule.

Tagame noortele peredele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Pakkume välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.

Tõstame ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

Hoolitseme selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.

Tagame erivajadustega lastele hoiuteenus sõltumata elukohast, mis võimaldaks lapsevanematel osaleda tööelus.

Loome paljulapselistele peredele pereauto soetamise ning eluruumide korrastamise toetusmeetmed.

Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.

Tagame igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud.

Tõstame üksikvanema lapse toetus 100 euroni ning siduda see indekseerimisega.

Indekseerime lapsetoetus ja pikendada toetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.

Tõstame koheselt lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 100 euroni, nagu on kolmanda ja iga järgneva lapse puhul.

Suurendame olemasolevaid ja loome täiendavaid toetusi vähekindlustatud, puudega lapsi kasvatavatele, paljulapselistele ja üksikvanemate peredele.

Tagame igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.

Toetame riiklikult e-spordi arengut koostöös erasektoriga.

Tugevdame riigi rolli koostöös ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võitlemaks dopingu ning spordivõistlustega manipuleerimise vastasesse võitlusesse, et tagada puhas ja aus sport.

Panustame riiklikult Tallinna „Euroopa Spordipealinn 2025“ programmi ja tegevustesse.

Arendame koostöös kohaliku omavalitsusega välja Võrumaa uisukeskus.

Renoveerime koostöös kohaliku omavalitsusega rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamiseks sobiv Kadrioru staadion.

Soodustame ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetame professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.

Soodustame ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetame professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.

Soodustame ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetame professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.

Taastame Eesti kui suusariigi kuulsus ja maine. Liigume edasi suusatunneli projekti ettevalmistamisega koostöös erasektoriga.

Renoveerime koostöös kohaliku omavalitsusega Narva Kreenholmi staadion ning ehitada välja sealne spordikompleks koos abihoonetega.

Ehitame koostöös Kaitseministeeriumiga Tapale ujula.

Toetame riiklikult olümpianormidele vastava ujula rajamist Tallinnasse.

Rajame pallimängualade rahvusvaheliste suurtvõistluste korraldamiseks vastav multifunktsionaalne sporditaristu, et Eesti saaks korralda tiitlivõistluste valikmänge ja -turniire.

Ehitame riigi ja erasektori koostöös välja Pirita Velodroomile rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikompleks koos sisetrekiga.

Jätkame koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide rajamist. Iga Eesti maakond peab saama 2027. aastaks vähemalt ühe multifunktsionaalse sisehalli.

Taastame spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.

Suuname rohkem vahendeid invaspordi arendamisse. Eesti puuetega inimeste osalus spordis peab tõusma nii harrastajate kui ka tippsportlaste seas. Meie tippsportlastel peab olema võimalus osaleda nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.

Rahastame rohkem ujumise algõpetuse kursusi nii haridusasutustes kui ka täiskasvanutele. Eesti inimeste ujumisoskus ja teadlikkus veeohutusest peab paranema.

Toetame riiklikult Eestis täna juba toimuvaid tippspordi suurüritusi (näiteks Rally Estonia, WTA tenniseturniir jne) ning tuua siia uusi rahvusvahelisi tippspordi sündmusi. Läbi tippspordi ürituste paraneb Eesti kui turismiriigi maine ning külastatavus ja elavneb majandus.

Laiendame Eesti Olümpiakomitee projekti «Sport kooli!“, eesmärgiga suurendada noorte huvi spordi ja liikumise vastu.

Avame koolide välispordirajatised avalikus kasutamiseks. Avaliku sektori rahaga rajatud sporditaristu peab saama maksimaalse kasutuse.

Toetame laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.

Toetame laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.

Sporditaristu rajamisel arvestame nii tippsportlaste, noorte kui ka vanemaealiste vajadustega.

Tagame spordivaldkonnale piisav rahastus, et saavutada dokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ püstitatud eesmärgid.

Suurendame Eesti Olümpiakomitee programmi „Team Estonia“ rahastust vähemalt ühe miljoni euro võrra igal aastal.

Rajame Tallinnasse Eesti Spordi Maja, et koondada kokku ühte hoonesse meie erinevad spordialaliidud.

Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

Soodustame ettevõtete seas sponsorluse pakkumist nii harrastus- kui ka tippspordile läbi maksuerisuste tegemise. Spordi rahastamine peab suurenema nii avaliku kui ka erasektori osalusel.

Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.

Toetame liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.

Toetame liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.

Toetame liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.

Tõstame kutsekvalifikatsiooniga treenerite palka, võrdsustades nende palgad vähemalt õpetajate miinimummääraga.

Seame riiklikuks prioriteediks inimeste vaimne ja füüsiline tervis. Eesmärgi täitmiseks propageerime üle riigi liikuvat ning sportlikku eluviisi.

Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.

Asendame tänased stipendiumid spordisüsteemis sportlase palgaga, mis tagaks sinna juurde käivad sotsiaalgarantiid.

Suurendame palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.

Suurendame haigekassa rahastust erinevatele ennetustegevustele, sh propageerida liikumist ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades eesmärgiga vähendada inimeste ravikulusid.

Suurendame tähelepanu harvikhaigustele. Peame oluliseks uue riikliku arengukava koostamist koos tege- vuskava ning selle juurde käiva rahastusega.

Suurendame koostööd haigekassa ja ravimitootjate vahel parandamaks uute ravimite kättesaadavust Eestis. Haigekassa peab arvestama uute ravimite puhul ravimist saadud positiivset ravitulemit ning sõltuvalt saavutatud eesmärkidest jagama rahalisi riske.

Käivitame tervise hoidmise programm haridusasutustes. Üle Eesti tuleb tagada kõikides koolides kooliõdede, tervisedendusspetsialistide ning psühholoogide olemasolu.

Vaatame üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendame erinevate grupiteraapia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.

Vaatame üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendame erinevate grupiteraapia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.

Teeme tihedat koostööd vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning parandada vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide kättesaadavust.

Panustame senisest enam vaimse tervise valdkonda ning parandame psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavust. Suurendame riikliku koolitustellimust vastavatele erialadele.

Tõhustame ennetustööd vähendamaks õnnetussurmasid ja suitsiide. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning esmaabi oskusi vaimse tervise hoidmiseks.

Suurendame vastuvõttu tervishoiutöötajate erialadele Tartu Ülikoolis ja tervishoiu kõrgkoolides ning arendame järjepidevalt ja kaasajastada nende väljaõpet

Loome regionaalseid toetusmeetmeid, mille abil aitame tervishoiutöötajaid elama ja töötama maapiirkondadesse. Rakendame selleks riigi toel ehitatavaid üürimaju.

Tõstame uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodite kasutamist.

Tõstame ennetustegevuste mahtu, sh sõeluuringutes osalemise määra koostöös perearstide ja kogu tervisesüsteemiga.

Tõstame inimeste teadlikkust ja suurendada ennetustööd alkoholi tarbimise vähendamiseks.

Pöörame erilist tähelepanu laste ülekaalulisuse ning sõltuvushäirete, sh nutisõltuvuse vähendamisele.

Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

Edendame terviseteadlikku käitumist ja tervislikke eluviise – igaüks meist peab oma tervise hoidmisse ka ise panustama.

Suurendame teavitustööd laste ja riskirühmade immuniseerimise, hambaravi ja tervisliku toitumise kohta.

Töötame välja „Vähitõrje tegevuskava 2020-2030“ rakenduskava ning alustada selle elluviimist.

Jätkame ja laiendada Tartu Ülikooli geenivaramu programmi ning pakkuda tulemuste põhjal isikustatud ravimeid ja terviseteenuseid.

Propageerime iga-aastaseid tervisekontrolle ning võimalust neid töökohtadel läbi viia.

Tagame haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast töötajale koostöös riigi ja tööandjaga.

Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastada retseptiravimid käibemaksust.

Tagame koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.

Tagame koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.

Kahekordistame kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendame inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.

Kahekordistame kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendame inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.

Vähendame inimeste omaosalust tervishoiuteenuste (sh hambaravi) eest tasumisel.

Suurendame tulemuspõhise rahastamise osakaalu tervishoiusüsteemis koos järelevalve tõhustamisega.

Tugevdame riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, et vastutus oleks selgelt määratletud ja tõhusalt kontrollitud. Tervishoiuvõrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.

Tagame patsientidele ja puuetega inimestele paremad võimalused taastusravile pääsemiseks.

Arendame apteegiteenuseid, sh integreerida apteegivõrk paremini esmatasandi tervishoiuga.

Jätkame tervisekeskuste rajamist ja kaasajastamist kogu Eestis.

Suurendame esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.

Suurendame esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.

Muudame maakondade üldhaiglate rahastamine eelarveliseks, et tagada ühtlaselt kogu Eestis arstiabi kättesaadavus, arvestades piirkondade vajadusi.

Hoiame ja arendada igas maakonnas vähemalt ühte haiglavõrgu arengukava haiglat.

Rajame riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja ars- tiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.

Hoiame arstide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate palk konkurentsivõimelisena, et ennetada nende lahkumist teistesse riikidesse ning motiveerida juba lahkunud tervishoiutöötajaid Eestisse naasma.

Tagame patsiendikindlustuse ja vaktsiinikindlustuse õiglane ja efektiivne toimimine.

Kaitseme inimeste terviseandmeid ning tagame andmekaitsereeglite täitmine.

Parandame tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti investeerides e-tervise lahendustesse, tervise- tehnoloogiatesse ning personaalmeditsiini arendamisse.

Tagame kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus.

Suuname tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.

Suuname tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.

Tõstame inimeste tervena elatud eluaastaid ning oodatavat eluiga.

Suurendame kollektiivlepinguga seotud töötajate hulka Eesti tööjõuturul.

Soodustame senisest enam tööandja võimalusi oma töötajatele lastehoiuteenuse pakkumiseks, selleks vaatame üle tänased kehtivad regulatsioonid.

Vaadame üle töölepinguseadus ning ajakohastada seda tööturu olukorda arvestades.

Kehtestame välistööjõu puhul teatud sektorites sektoripõhine keskmisest palgast suurem palganõue, arvestades sektori majandusnäitajaid ja konkurentsivõimet.

Parandame tööohutust ning tõstame töötervishoiuteenuste kättesaadavust. Suurendame läbi riikliku tellimuse töötervishoiu spetsialistide arvu.

Kasutame avalikus sektoris enam tähtajalist töösuhet. Soodustame erinevates riigiasutustes- ja ametites töötajate rotatsiooni ja konkurentsi.

Suurendame riigiametite ja ametnike rolli nõustamaks ettevõtteid hea ja turvalise töökeskkonna loomisel.

Tagadame alates teisest päevast töötajale haiguspäevade hüvitamine koostöös riigi ja tööandjaga.

Võimaldame täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.

Võimaldame täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.

Suurendame järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus. Tagame alampalga järjepideva tõusu, et vähendame palgavaesust ja ebavõrdsust tööturul.

Toetame aktiivsete tööturumeetmete ja noorsootöö abil mittetöötavate ning mitteõppivate noorte (NEET- noorte) tööellu suunamist.

Arendame eakatele ja erivajadustega inimestele sobilikke ning paindlikke töövõimalusi, et toetada nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

Soodustame osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimist ja elukestvat õpet ning töötute ümberõpet.

Loome õigusselgus platvormitöö mõiste ja maksunduse osas. Tagame platvormitöötajatele vajalikud sotsiaalsed garantiid (tervise-, töötus- ja pensionikindlustus) koos kollektiivse esindamise õigusega.

Kaasame senisest enam ametiühinguid töötajate heaolu ja õigusi puudutavasse seadusloomesse.

Kaasame riikliku tööpoliitika väljakujundamisse ka väikeettevõtete esindusorganisatsioonid.

Jätkame kolmepoolseid läbirääkimisi (riik, tööandjad ja ametiühingud) alampalga kokkuleppimisel ja teistes tööturgu mõjutavates küsimustes.

Tagadame riigipalgaliste töökohtade õiglane regionaalne jaotus. Avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast tuleb jätkata, võimaldades ka kaugtöö tegemist.

Tagadame riigipalgaliste töökohtade õiglane regionaalne jaotus. Avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast tuleb jätkata, võimaldades ka kaugtöö tegemist.

Suurendame riigi- ja rahvuspühadega seonduvate puhkepäevade arvu. Muudame puhkepäevaks sellele eelneva või järgneva tööpäeva juhul kui rahvus- või riigipüha langeb nädalavahetusele.

Vähendame soolist, ealist ja rahvuspõhist palgalõhet, mille aluseks on koostöö ning läbipaistev ja õiglane palgapoliitika nii avalikus kui erasektoris.

Arendame täiskasvanute digioskuseid, et tõsta tootlikkust ning meie inimeste konkurentsivõimet kiirelt areneva majanduse ja tööturu tingimustes.

Suurendame ausa konkurentsi toetamiseks Maksu- ja Tolliameti vahendeid võitluseks varimajanduse ning ümbrikupalkadega.

Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

Kaasajastame töötuskindlustussüsteemi ning võimaldada vähemalt osalist hüvitist ka omal soovil töölt lahkujatele.

Tõstame ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

Laiendame tööhõive suurendamiseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi ning riiklikke tööturu tugiteenuseid.

Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.

Soodustame tööhõive kasvu, pöörates tähelepanu alahõivatud gruppidele (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed). Uute töökohtade loomisel ning täitmisel tuleb eelistada kohalikku tööjõudu.

Soodustame tööhõive kasvu, pöörates tähelepanu alahõivatud gruppidele (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed). Uute töökohtade loomisel ning täitmisel tuleb eelistada kohalikku tööjõudu.

Tugevdame sidet Eesti kogukondadega välismaal, et edendada, säilitada ja toetada välismaal eesti kultuuri, koole ja keeleõpet.

Aidame kaasa meie idufirmade kasvamisele ja arengule kogu maailmas. Soodustame nende kasvukeskkonda kodumaal ning peakorterite jäämist Eestisse.

Aidame kaasa meie idufirmade kasvamisele ja arengule kogu maailmas. Soodustame nende kasvukeskkonda kodumaal ning peakorterite jäämist Eestisse.

Suurendame maailmas Eesti kui tugeva e-riigi kuvandit. Peame oluliseks jätkata ja laiendada e-residentsuse programmi.

Suurendame maailmas Eesti kui tugeva e-riigi kuvandit. Peame oluliseks jätkata ja laiendada e-residentsuse programmi.

Toetame Eesti osalemist 2025. aasta maailmanäitusel Jaapanis Osakas.

Toetame riiklikult rahvusvaheliste suur- ja spordiürituste toimumist Eestist, et läbi selle suurendada Eesti tuntust maailmas.

Suurendame Eesti püüdlusi rahvusvahelistes organisatsoonides oluliste ametikohtade saamisel.

Tagame Eestile vajalikud infrastruktuuri ühendused nii Euroopaga kui üleilmselt, et suurendada Eesti atraktiivsust ettevõtluse arendamise ja turismi sihtkohana.

Seisame vastu autoritaarsete riikide investeeringutele Eestisse ja meie regiooni kriitilisse infrastruktuuri.

Aidame Eesti ettevõtteid uutele välisturgudele sisenemisel, et leevendada Venemaa Ukraina vastase agressiooni põhjustatud majandusprobleeme.

Arendame Eesti saatkondade ja esindajate võrgustikku meile olulistes majandus- ja välispartnerriikides, et tagada meie riigi ja ettevõtete konkurentsivõime.

Astume täiendavaid samme välisinvesteeringute toomiseks Eestisse. Peame oluliseks, et kõik riigiasutused ja ministeeriumid teeksid selles vallas suuremat koostööd.

Tihendada koostööd samameelsete Läänemere äärsete riikidega, et hoida ühiseid väärtusi ning tugevdada koostööd kaitse-, majandus- ja keskkonnaküsimustes.

Tugevdame rahvusvahelise koostöö kaudu Eesti küberjulgeolekut ning olla selles teemas eestkõneleja.

Tugevdame ja kindlustada Euroopa Liidu piiri. Läbipaistev ning ühetaoline migratsioonipoliitika on Euroopa riikide siseturvalisuse stabiilsuse garant.

Aidame Euroopa Liidul saavutada kokkulepitud kliimaeesmärke ning suurendada rahvusvahelist koostööd keskkonnaküsimustes, et ennetada ja leevendada kliimamuutustega kaasevaid probleeme.

Suurendame teavet inimestele ja ettevõtetele Euroopa Liidu poolt algatatud või vastu võetavate otsuste kohta.

Nõuame Euroopa Liidult liikmesriike puudutavatesse kriisidesse varajast ja kiiret sekkumist.

Tegutseme aktiivselt Euroopa Liidus Eesti seisukohtade kaitsmisel ja jõustamisel, et hoida meie inimesi ja ettevõtteid.

Seisame ka praegusel keerulisel ajal Euroopa Liidu nelja põhivabaduse eest. Igal liikmesriigil peab alles jääma otsustusvabadus enda siseriiklike küsimuste üle.

Seisame aktiivselt inimõiguste, ajakirjandusvabaduse ja demokraatia tugevdamise eest, tugevdame inimõigusdiplomaatiat ning arendada kahepoolseid suhteid arengukoostöö kaudu.

Teeme tihedat koostööd NATO liitlastega, et Eesti kaitsmiseks oleks tegelikule kaitsevajadusele vastav liitlasvägede kohalolek. Toetame NATO avatud uste poliitikat.

Teeme tihedat koostööd NATO liitlastega, et Eesti kaitsmiseks oleks tegelikule kaitsevajadusele vastav liitlasvägede kohalolek. Toetame NATO avatud uste poliitikat.

Abistame Ukrainat mitmekülgselt sõja võitmisel ja territoriaalse terviklikkuse taastamisel, sõjajärgsel ülesehitamisel, demokraatlike reformide läbiviimisel ning Euroopa Liitu ja NATOsse pürgimisel.

Edendame tugevaid suhteid Euroopa Liidu partnerite, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste samameelsete Euroopa väärtusi tunnustavate riikidega.

Nõuame reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmist, mis on väikeriikide julgeoleku garantiiks. Seisame ÜROs ja teistes asjakohastes organisatsioonides kindlalt vastu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning nõuame süüdlaste karistamist.

Nõuame reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmist, mis on väikeriikide julgeoleku garantiiks. Seisame ÜROs ja teistes asjakohastes organisatsioonides kindlalt vastu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning nõuame süüdlaste karistamist.

Kutsume ellu riiklik vabatahtlikkuse register, kuhu on koondatud inimesed, keda riik saab erinevate kriiside lahendamiseks operatiivselt kaasata.

Soodustame sotsiaalset ettevõtlust ning omatulu teenivaid vabaühendusi. Aitame vähendada bürokraatiat sotsiaalse ettevõtluse soodustamiseks ning uute innovaatiliste lahenduste kasutamiseks vabaühendustes.

Soodustame sotsiaalset ettevõtlust ning omatulu teenivaid vabaühendusi. Aitame vähendada bürokraatiat sotsiaalse ettevõtluse soodustamiseks ning uute innovaatiliste lahenduste kasutamiseks vabaühendustes.

Arendame heategevuses paremaid võimalusi eraraha kaasamiseks. Ettevõtete ja eraisikute annetuste soodustamiseks analüüsime maksupoliitika muutmist.

Arendame heategevuses paremaid võimalusi eraraha kaasamiseks. Ettevõtete ja eraisikute annetuste soodustamiseks analüüsime maksupoliitika muutmist.

Arendame e-teenuste kvaliteeti ja turvalisust, pidades silmas kogukulusid ja turvariske. Pöörame tähelepanu inimeste põhiõiguste ja privaatsuse kaitsele e-teenuste kasutamisel. E-teenused ei tohi ära lõigata inimeste võimalusi poliitikute ja riigiga otse suhelda.

Suurendame kohalike omavalitsuste otsustuspädevust ning eelarvet. Riigi tasandil tuleb lahendada ainult üldriikliku tähtsusega küsimusi. Riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, nende liidud ja muud koostöövormid peavad moodustama hästitoimiva mitmetasandilise valitsemise süsteemi.

Tagame avalikus sektoris haritud, kõrge haldussuutlikkuse ja hea kvalifikatsiooniga töötajad. Töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus tuleb korraldada koostöös ülikoolidega.

Tagame Riigi targemat toimimist, selleks tuleb senisest enam poliitikakujundamisse ja valitsemisse tuua ülikoolide ja muud erialateadmust. Kasutame riigijuhtimisotsuste kujundamisel ekspertarvamusi ning ühiskonnauuringuid.

Läheneme riigireformile mõistlikult, arvestades inimeste ootusi ning tõstes poliitika ja valitsemise kvaliteeti.

Piirame poliitilist reklaami. Loome kõigile erakondadele võrdsed võimalused kampaania mahtude ja ajalise ressursi osas avalikus meedias.

Toetame kogukondade omaalgatust, ettevõtlikkust ja ühistegevust.

Viime kriminaaluurimise protsessi sisse täiendused, mis tagaksid kodanike põhiõigused ja uurimisorganite mõistliku menetlusaja kohtueelses uurimises.

Eraldame kohtute juhtimine Justiitsministeeriumi alt ning luua eraldiseisev sõltumatu ja kohtunike kontrolli all olev kohtute haldusorgan, tingimusel, et kohtutele on tagatud vajalikud eelarvelised vahendid. Tagame kohtutele koos teiste põhiseaduslike institutsioonidega õigus osaleda riigieelarve koostamisel.

Eraldame kohtute juhtimine Justiitsministeeriumi alt ning luua eraldiseisev sõltumatu ja kohtunike kontrolli all olev kohtute haldusorgan, tingimusel, et kohtutele on tagatud vajalikud eelarvelised vahendid. Tagame kohtutele koos teiste põhiseaduslike institutsioonidega õigus osaleda riigieelarve koostamisel.

Vähendame seadusandlike meetmetega kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest.

Taastame kohtunike sotsiaalsed tagatised, mis motiveeriksid kohtunike pikaajalist töötamist ja oleksid võrdväärsed Euroopa Liidu liikmesriikides kohtunikele tagatud sotsiaalsete garantiidega.

Hüvitame omandireformi käigus tekkinud ebaõiglus neile inimestele, kes oma kodudest välja tõsteti ning kellel puudus võimalus oma elamispind erastada. Kompenseerimisel tuleb lähtuda ekspertidelt tellitud uurimistöös tehtud ettepanekutest ja koostatud andmebaasist.

Suurendame vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist. Õiguskaitsesüsteem peab suutma toimida professionaalselt ja erapooletult.

Tagame Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused ning nende kaitse nii kodu- kui ka välismaal. Oma õiguste kasutamine ja tagamine peab olema inimeste jaoks arusaadav ja taskukohane.

Suurendame seadusloome kvaliteeti ja vähendada läbi riigipoolse reguleerimise üldist bürokraatiat.

Langetame kandideerimisõiguslik iga nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale.

Rahastame riigieelarvest eesti-, vene- ja ingliskeelse meedia arendamist Eestis, et hoida kogu ühiskond ühtses inforuumis.

Seadustame rahvaalgatus, andes 25 000 kodanikule õiguse algatada eelnõu, mida Riigikogu peab menetlema parlamendi täiskogu ees.

Toetame mitmekesist otsedemokraatiat, näiteks rahvaküsitlused, rahvahääletused, osalusveebid, arutlev hääletamine, planeerimistöötoad ja kaasav eelarve. Arendame koostöös ülikoolidega kodanikuharidust.

Toetame mitmekesist otsedemokraatiat, näiteks rahvaküsitlused, rahvahääletused, osalusveebid, arutlev hääletamine, planeerimistöötoad ja kaasav eelarve. Arendame koostöös ülikoolidega kodanikuharidust.

Tagame valitsuse liikmetele operatiivsem võimalus oma poliitika elluviimiseks.

Suurendame parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.

Suurendame parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.

Suurendame parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.

Suurendame Riigikogu võimalusi kvaliteetselt oma rolli täita. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Tagame tugimeeskonna parlamendiliikmetele, kes parandab teabe kättesaadavust ning analüüsi- ja hindamise võimekust.

Suurendame Riigikogu võimalusi kvaliteetselt oma rolli täita. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Tagame tugimeeskonna parlamendiliikmetele, kes parandab teabe kättesaadavust ning analüüsi- ja hindamise võimekust.

Seadustame presidendi otsevalimine.

Taastame riigikaitselise traditsiooni kandjana ja kaitseväe sümboliväärtuse rõhutamiseks kaitseväeorkester.

Taastame spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.

Taastame kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.

Panustame isamaalisse kasvatusse, kaitsetahte suurendamine on igaühe asi. Riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

Panustame isamaalisse kasvatusse, kaitsetahte suurendamine on igaühe asi. Riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.

Tõstame riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil hübriidohtudega võitlemise võimekust, samuti Eesti riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.

Arendame ja kaasata senisest enam kodumaist kaitsetööstust. Kindel osa teadusrahast ning riigikaitsekuludest peab minema oma kodumaise kaitsetööstuse arendamiseks. Toetame Eesti kaitsetööstuse innovatiivsust, sh teadusgrante Eesti kaitsetööstuse arendamiseks

Panustame tarka kaitsesse, suurendada uute tehnoloogiate kasutamist ja innovatiivsust.

Suurendame elanikkonna kaasamist riigikaitsesse, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Peame oluliseks vabatahtlike sh naiste osalemist ajateenistuses. Vabatahtlik osalemine ajateenistuses peab andma rohkem valikuvõimalusi ajateenistuse läbimiseks.

Suurendame elanikkonna kaasamist riigikaitsesse, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Peame oluliseks vabatahtlike sh naiste osalemist ajateenistuses. Vabatahtlik osalemine ajateenistuses peab andma rohkem valikuvõimalusi ajateenistuse läbimiseks.

Rakendame kaitseväe taristu sh harjutusväljakute arendamisel suurem kogukonna kaasatus ning koostöös kohalike omavalitsustega töötada välja kompensatsioonimeetmed.

Pooldame Kaitseliidu tegevustoetuse suurendamist. Kaitseliit on maakaitse selgroog ja väärib kaitseväega võrdset kohtlemist nii varustuse kui väljaõppe osas. Seoses organisatsiooni kasvuga tuleb suurendada väljaõppe läbiviimiseks ettenähtud ametikohtade arvu.

Loome võimalused reservväelaste teadmiste ja kogemuste paremaks kasutamiseks. Lisaks igale okkale loeb ka iga ajurakk

Maksame riigikaitsesse panustavatele inimestele väärikat palka, mis peataks sõjaliste teadmiste äravoolu kaitseväest ning lõpetaks kogenud kaitseväelaste ennetähtaegse lahkumise teenistusest.

Lubame Kaitseväe toimimise aluste ülevaatamist, et need vastaksid julgeolekukeskkonna muutumisest tingitud nõudmistele. Tsiviilkontrolli toimemehhanismid ja sõjalise autonoomia suhe peab olema üheselt mõistetav.

Lubame Euroopa Liidu kaitsedimensiooni intensiivsemat kasutamist nii sõjalise kaitse kui ka ühiskonna toimepidevuse kontekstis.

Soovime välisoperatsioonidesse panustamise jätkamist NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja tahtekoalitsioonide raamistikus, eesmärgiga panustada üldisesse julgeolekusse ja tugevdada sidemeid liitlastega.

Regulaarselt üle vaatame NATO ja rahvuslike kaitseplaanide sobivus vastavalt julgeolekuolukorrale.

Arendame kaitseväe taristut selliselt, et liitlaste alalise kohaloleku tingimused oleksid täielikult tagatud.

Toetame aktiivset panustamist NATOsse, et tagada Eesti huvide kaitse. Liitlasüksuste kohalolek regioonis ja varustuse eelpaigutus peab olema piisav usutava heidutuse tagamiseks. Madridi tippkohtumise otsused liitlaste suurendatud kohaloleku ehk EFP tugevdamise osas tuleb kiiresti ellu viia.

Arendame laiapindset riigikaitset, et tagada reaalne ja toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades.

Iseseisva kaitsevõime arendamise kvalitatiivset kasvu. Õhuturbe üleminek õhukaitseks peab olema sujuv ja kiire. Kiirendada tuleb keskmaa õhutõrje võimekuse arendamist Eestis ning teha selleks koostööd meie liitlastega.

Eesti kaitseks vajalike võimete kiirkorras väljaarendamist. Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras. Võimearenduse otsused tehakse jätkusuutlikult, tagades ressursi kogu elukaareks. Riigikaitseliste investeeringute otsustus- ja hankeprotsessid peavad olema läbipaistvad.

Eesti kaitseks vajalike võimete kiirkorras väljaarendamist. Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras. Võimearenduse otsused tehakse jätkusuutlikult, tagades ressursi kogu elukaareks. Riigikaitseliste investeeringute otsustus- ja hankeprotsessid peavad olema läbipaistvad

Teeme koostööd kõikide erakondadega, et tagada ühine nägemus riigikaitse eesmärkide saavutamiseks. Pooldame erakondade ülese riigikaitse kokkuleppe sõlmimist

Jätkame põlevkivi säästlikku kasutamist energeetika valdkonnas, püüdes samal ajal vähendada põlevkivisektori süsiniku jalajälge läbi innovatsiooni

Taastame sood aktiivsest kaevandamisest väljas olevates turbakaevandustes, et vähendada nende mõju ja heidet keskkonnale

Loome eeltingimused suuremahulisemaks metsa mittepuiduliste saaduste väärindamiseks ja kasutamiseks. Kaasame Eesti teadlasi ning ettevõtteid erinevate innovaatiliste keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks antud sektoris

Loome eeltingimused suuremahulisemaks metsa mittepuiduliste saaduste väärindamiseks ja kasutamiseks. Kaasame Eesti teadlasi ning ettevõtteid erinevate innovaatiliste keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks antud sektoris

Rakendame Eesti metsadest raiutud biomassi paremat kasutamist. Välistame väärtusliku puidu kasutamist suuremahuliseks energiatootmiseks

Toetame Riikliku metsanduse statistika läbipaistvuse suurendamist. Meie metsade statistika peab olema teadlastele kättesaadav ning andmete kogumise metoodika täiustatud, võimaldamaks arvestada metsa erinevaid funktsioone ja ökoloogilist mitmekesisust.

Suurendame erametsandustoetusi. Arendame ja toetame erametsade tarka uuendamist ning tervisliku seisundi parandamist.

Kaardistame ja säilitame kogukondadele olulised metsad. Tähtis on inimestele oluliste metsade hoidmine ja tasakaalustatud majandamine. Kesksema rolli peavad võtma koostöös riigiga kohalikud omavalitsused

Motiveerime erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades

Motiveerime erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades

Elavdame majandust, väärindades maksimaalselt kohalikku toorainet Eestis. Meie loodusrikkus ja sellest saadud majanduskasu peab jõudma läbi kohalike ettevõtete rohkemate Eesti inimesteni

Kehtestame võimalikult kiiresti Eesti metsanduse arengukava. Järgneva 10 aasta Eesti metsade uuendusraie maht peab arvestama nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui majanduslike mõjudega

Vaatame üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud. Arvestame riigimetsa majandamisel säästliku metsanduse põhimõtetega.

Suuname Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks.

Suuname Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks.

Kaitseme Eesti metsi. Eesti riigimets on meie ühisvara ning selle hoidmine ja majandamine peab toimuma läbipaistvalt ja kogukondi kaasates.

Säilitame Eesti metsade mitmekesisus ja liigirikkus. Suurendame Eesti metsa pindala 75000 hektari võrra, selleks istutame väheväärtuslikule maale uusi metsi. Peame oluliseks majandada meie metsi jätkusuutlikult ilma metsatagavara vähendamata. Senisest enam tuleb rõhku pöörata meie metsade tervisele.

Säilitame Eesti metsade mitmekesisus ja liigirikkus. Suurendame Eesti metsa pindala 75000 hektari võrra, selleks istutame väheväärtuslikule maale uusi metsi. Peame oluliseks majandada meie metsi jätkusuutlikult ilma metsatagavara vähendamata. Senisest enam tuleb rõhku pöörata meie metsade tervisele.

Arendame ja kiirendame avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.

Vaatame üle kalavaru hoidmiseks kormoranide ja hüljeste arvukuse ohjamise võimalused

Suurendame Eesti kalavarusid. Tagame kalandussektori jätkusuutlikkus ja tugev konkurentsivõime eksporditurgudel.

Jätkame harrastuskalapüügi arendamist läbi püügiregulatsioonide lihtsustamise ja taristu arendamise.

Parendame kalade rände- ja kudemise võimalusi. Eemaldame takistused kalade looduslikelt rändeteedelt vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud korrale.

Lubame haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.

Lubame haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.

Keelustame pliid sisaldava laskemoona ja püügivahendite kasutamine jahinduses ning kalanduses vastavalt Euroopa Liidu määrusele.

Tagame paremini maaomanike õigused jahikorralduses, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse. Suurendame läbipaistvust jahilubade väljastamisel ning reguleerime täpsemalt Jahindusnõukogude rolli Eesti jahinduses.

Toetame jahitraditsiooni säilimist igas Eesti piirkonnas. Peame oluliseks jahinduseetika ja erinevate jahindusega seotud tegevuste teadvustamist ühiskonnas.

Loobume järk-järgult ühekordsete plasttoodete tarbimisest. Koostöös ettevõtjatega rakendame meetmeid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ühekordse plasti vähendamiseks, ilma et see vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt teenuste ning kaupade hinda.

Vähendame toiduraiskamist. Muudame ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamise majanduslikult efektiivsemaks ning lihtsamaks,

Laiendame tänast pandipakendisüsteemi. Peame oluliseks arendada pandipakendisüsteemis piiriülest koostööd lähiriikidega.

Muudame suurüritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, soodustame korduvkasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nende nõuete täitmise üle.

Näeme jäätmeid kui ressurssi ning investeerime jäätmekäitluse taristusse. Tõstame ühiskonna teadlikkust ringmajandusest ning pakkuda inimestele piisavalt kvaliteetset ning kättesaadavat jäätmete loovutamise teenust

Vähendame järk-järgult olmejäätmete ladestamist ning suurendada tootmisjääkide väärindamist

Anname omavalitsustele võimalus ja vahendid jäätmete paremaks sorteerimiseks ning ringkasutusse võtmiseks järgides „saastaja maksab“ põhimõtet.

Liikume ringmajanduse poole jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt. Peame oluliseks soodustada ettevõtlust, kus pakutakse keskkonnasäästlikke tooteid ning teenuseid.

Suurendame riigi võimekust Läänemere kaitsmisel naftareostuse eest.

Toetame Merekaitsealade loomist. Tagame riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtestatud meretarnspordi ohutuse ning keskkonnaalased nõuded.

Leiame maaomanikega kokkulepe kallasraja suuremaks avamiseks ja paremaks kasutamiseks.

Parandame Euroopa Liidu rahastuse toel Eesti mere ja siseveekogude keskkonnaseisundit.

Jätkame erinevate vesinikutehnoloogia programmide rakendamist. Vesinikutehnoloogia areng peab koostöös erasektoriga saama stabiilsema riikliku toe ja rahastuse.

Liikume edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega, leidmaks selle juures parimad lahendused looduskeskkonna säilitamiseks.

Kiirendame taastuvelektrienergiale üleminekut. Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest.

Viiame miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.

Viiame miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.

Võtame suurema tähelepanu alla tihe- ja hajaasustusalade maastikuline ning ruumiline planeerimine, tagades kõrgendatud avaliku huviga rohealade ökoloogiliselt ja ruumiliselt läbimõeldud kasutamise ning kaitse.

Soodustame elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku.

Kindlustame looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastame kehtivaid kaitse-eeskirju ja – kavasid.

Pöörame tähelepanu keskkonnaharidusele kõigis ühiskonnagruppides. Haridusasutuste keskkonna- ja loodushariduse programmides näha ette rohkem looduses õppimist.

Kaasame kohalikke kogukondi, ettevõtteid ja erialaliite keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ning planeerimisse.

Toetame ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.

Liikume koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole, arvestades nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike väljakutsetega.

Töötame välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased.

Koostame kõikidest Eesti kirikutest 3D mudelid, mille abil oleks võimalik meie pühapaikadega tutvuda interaktiivselt üle maailma.

Kindlustame Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele.

Toetame Eesti diasporaasid välismaal, et tagame võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.

Taastame kaitseväes kaplaniteenistus, et tagame reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkume neile moraalset tuge.

Jätkame sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist.

Toetame usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.

Toetame kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist. Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena, sealhulgas rahva vaimse tervise toetajana ja hingehoiu pakkujana.

Tagame seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.

Kaardistame kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning Tagame nende korrashoid ja säilimine.

Konserveerime Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liitume kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega.

Säilitame ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega.

Pakkume võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge.

Leiame tänapäevaseid võimalusi arhitektuurimälestiste kasutusele võtmiseks. Lähtume põhimõttest – vana hoone taaskasutusse võtmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui uusehitusel.

Tagame muinsuskaitse tõhus töö kaitsealuste objektide säilitamisel, töötades koos kohalike omavalitsustega pärandi restaureerimisel, konserveerimisel ja taastamisel.

Käivitame Eesti mõisate renoveerimise ja hoidmise riiklik programm. Hoiame ja säilitame meie ajaloolisi mõiskomplekse ning anname neile uue hingamise.

Tagame Eesti kultuuripärandi säilimine, toetades kaasaegsete pärandihoidlate ehitamist, muuseumide toetusmeetme jätkumist ning kogude digiteerimist kõigile avatud platvormidel.

Aitame kaasa audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasvule ühiskonnas, toetades Eesti Filmi Instituudi osalusel filmikultuurikeskuse käivitamist ja filmide (arhiivi) tihedamat sidumist õppekavaga.

Säilitame Eesti kultuurilist mitmekesisust toetades rahvusvähemuste kultuuriüritusi, uurimistööde koostamist ning pärandi säilitamist.

Tugevdame kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkume viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendame nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

Tugevdame kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkume viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendame nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.

Toetame puuetega inimeste, sh kurtide kultuuri säilimist ja arendamist, võimaldades neile ligipääsu kultuurivähemuste toetusmeetmele.

Toetame igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning Jätkame laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

Toetame igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning Jätkame laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.

Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära 5 protsendile.

Luua koostöös kohalike omavalitsustega programm raamatukoguhoonete kujundamiseks multifunktsionaalseteks kogukonnakeskusteks.

Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.

Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendame koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendame koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.

Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu.

Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi.

Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine.

Tugevdame vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus.

Toetame tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel.

Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetame Eesti kultuuri.

Toetame professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust.

Laiendame “Muuseumipühapäeva” programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse.

Täiendama teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.

Toetame kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut.

Laiendame Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.

Toetame Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.

Arendame koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.

Arendame koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

Arendame koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.

Arendame ja kiirendame avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.

Kaasajastame loomakaitse põhimõtteid. Anname loomakaitse organisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi loomade väärkohtlemise ennetamiseks ning järelevalve tugevdamiseks.

Toetame kodumaise mesinduse kestlikkust ning mesilasperede toetuse maksmist.