"Hea valija!
Viimased aastad on olnud Eesti inimestele ja ettevõtetele keerulised: COVID-19 pandeemia, rekordiliselt kallinenud toidu- ja esmatarbekaubad, energiakriis ning Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu on toonud palju ebakindlust. Peame leidma ühiselt tee, mis viib meid edasi, hoiab Eesti riiki ja inimesi. Peame tegutsema julgelt inimeste heaks!
Eesti Keskerakond leiab, et valitsus ei saa ega tohi pealt vaadata inimeste toimetulekuraskuste süvenemist, ettevõtete sulgemist ja töötuse kasvu. Oleme kindlalt olukorras, kus me olla ei taha, näidates parimaid tulemusi majanduslanguses ja inflatsioonis. Me ei tohi korrata vigu, mis said tehtud 2009. aasta majanduskriisi ajal.
Meie pakume lahendusi ja meil on tugev ning kogenud meeskond, kes oskab ideed ellu viia. Keskerakond on oma tugevust aastate jooksul tõestanud nii peaministrierakonnana, opositsioonis kui ka kohalikes omavalitsustes üle Eesti, sealhulgas pealinnas Tallinnas. Me peame oluliseks ühiskonna suuremat sidusust, inimeste ja ettevõtete hakkama saamist ning abikäe ulatamist nendele, kes seda vajavad.
Ärme lase end uinutada äärmustel ja must-valgetel valikutel. Peame täna olema julged, kuid tasakaalukad, tegutsema kiiresti, aga arukalt ja silmas pidama iga Eestimaa inimest. Vaid siis saame ületada meie teel olevad kriisid, tagada inimeste toimetulek ja kodumaa julgeolek. Meie valimisplatvorm toob selgelt välja, miks tuleb valida 5. märtsil just Eesti Keskerakonda!
Toeta oma ringkonnas Keskerakonna kandidaati!
Jüri Ratas
Keskerakonna esimees"
Valimisplatvorm (PDF-formaadis): https://www.keskerakond.ee/files/valimisplatvorm3.pdf
Tagame kõigile lasteaia ning koolilastele riigi poolt rahastatud tervisliku eestimaise toidu
Tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud
Tõstame õpetajate keskmine palk lähiaastatel 3000 euroni ning suurendada riigi ja omavalitsuse koostöös teiste haridustöötajate palkasid, hoides need konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Peame oluliseks, et haridustöötajate palgaläbirääkimistesse oleksid kaasatud ametiühingute esindajad
Tagame üle Eesti alushariduse kvaliteet ja kättesaadavus
Pöörame senisest rohkem rõhku eripedagoogide koolitamisele ja nende teenuste kättesaadavuse parandamisele haridusasutustes
Seome huvihariduse ja treenerite palgad õpetaja alampalgamääraga
Käivitame investeeringute programmi korrastamaks ning kaasajastamaks meie haridusasutused üle Eesti
Teeme selleks koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, haridusasutuste, lapsevanemate ning erasektoriga
Meie eesmärk on hoida avatuna koolid ja haridusasutused väiksemates Eesti asulates
Tõstame õpetajate haridustehnoloogilist pädevust ja sidume õppekavad rohkem innovaatiliste lahendustega nii iseseisvas töös kui ka koolitunnis
Tagame riikliku õppekava rakendamiseks piisaval hulgal õpetajaid ja tugispetsialiste ning toetada koole õppevahendite koostamisel ja hankimisel. Eestikeelse hariduse arendamise protsessis peame tagama, et üldhariduskoolide õpilaste teadmiste tase ja õppetöö kvaliteet ei lange. Keskerakond ei toeta poliitkampaania korras läbiviidavat üleminekut eestikeelsele haridusele, mis seab ohtu õppekvaliteedi ja vajalike õpetajate tagamise nii eesti- kui venekeelsetes koolides
Võimaldame õppekvaliteedi tagamiseks vene emakeelega õpilastele osaliselt vene- või kakskeelset õpet koos süvendatud eesti keele õppega. Tagame neile vajalike teadmiste omandamine ning paremad võimalused edasiõppimiseks ja kutse omandamiseks. Toetame riiklikult erinevate keelekümblusmetoodikate ja lõimitud õppekavade kasutamist alus- ja üldhariduses
Jätkame ja suurendada programmi „Eestikeelne õpetaja haridusasutuses“, mille raames riik palkab eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse
Muudame kehtivaid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, et tagada selgem ja ühetaoline koolilõpetajate kohtlemine edasiõppimisel
Vähendame üldhariduskoolide õpetajate halduskoormust ja bürokraatiat, suurendades koolides tugipersonali osakaalu
Parandame tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööd kindlustamaks lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ning kvaliteet olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust
Muudame lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid ja kutsekoolid turvaliseks ning kiusamisvabaks. Rakendame senisest tõhusamaid meetmeid koolivägivalla ennetamiseks ning aidata ohvreid professionaalse nõustamise kaudu
Edendame koostöös lapsevanemate ja õpetajatega põhihariduse raames sotsiaalmeedias käitumise norme, kaitsmaks iga lapse identiteeti ning vältimaks virtuaalkiusamist
Laiendame koolides tehnoloogia-, robootika- ja programmeerimisõpet. Tagame igale kooliõpilasele vahendid IT-ainete õppimiseks
Panustame haridusprogrammis senisest rohkem isamaalisse kasvatusse, riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist
Laiendame üldhariduskoolides autokooli teooria ja sõiduõpet võimaldamaks koolilõpetajal saada riigi toetusega B-kategooria autojuhiload.
Hoiame Eesti rahanduspoliitikas kindlat ning stabiilset joont. Riigi rahandusstrateegia peab olema jätkusuutlik, riigivõlg tuleb hoida stabiilsena ning laenuraha tohib kasutada riiklikult olulisteks investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks.
Toetame riigieelarve laiapõhjalist revideerimist, et vaadata üle riigi kulude optimaalne planeerimine.
Rakendame vähemalt 20 miljoni euro ulatuses kaasava riigieelarve põhimõtet.
Viime läbi kodanikupalga pilootprojekt mõnes regioonis või omavalitsuses.
Vähendame lõhet keskmise pensioni ja palga vahel. Tõstame keskmise vanaduspensioni koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027.
Suuname laekuvatest keskkonnatasudest suurem osa kohalikele omavalitsustele. Eraldame senisest suurema osa põlevkivi ressursitasust Ida-Virumaa omavalitsustele.
Suuname laekuvatest keskkonnatasudest suurem osa kohalikele omavalitsustele. Eraldame senisest suurema osa põlevkivi ressursitasust Ida-Virumaa omavalitsustele.
Analüüsime taluvustasu maksmise laiendamist erinevates valdkondades.
Loome kõiki krediidiasutusi ja -andjaid ühendav riiklik krediidiandmete register.
Suurendame riiklikku järelevalvet tarbijakrediiti pakkuvate ettevõtete üle ning tõsta tarbijate teadlikkust krediiditeenuste osas.
Võrdsustame tulumaksuvaba miinimum Eestis kehtiva alampalga määraga. Maksumuudatus jätab väiksemat ja keskmist sissetulekut teenivatele inimestele aastas kätte kuni 1100 eurot rohkem.
Kõigile kehtib alampalga suurune tulumaksuvabastus. Alampalgast kuni kahe keskmise palgani saadavat tulu maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga. Kahte keskmist palka ületavat tuluosa maksustatakse 30-protsendilise tulumaksumääraga.
Toetame sotsiaalmaksulae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist.
Algatada tööandjapensioni seadustamine.
Võimaldada täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.
Võimaldada täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.
Kehtestame jagamismajanduses loodud töökohtade aus ja läbipaistev maksustamine.
Rakendame Eestis tegutsevate suurkorporatsioonide maksustamist siin teenitud tulult. Eesti inimeste raha ei tohi liikuda meie majandusest välja.
Analüüsime kogu senist aktsiisipoliitikat ning ühtlustada see lähiriikidega.
Langetame ravimite ja toidukaupade käibemaksu. Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastame retseptiravimid käibemaksust.
Alandame toiduainete käibemaksu määra kahekümnelt protsendilt viiele protsendile, et aidata pidurdada toiduainete kiiret hinnatõusu.
Turismisektori konkurentsivõime tõstmiseks vähendada toitlustusteenuste käibemaksu hotellindusega samale tasemele.
Vähendame raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära viiele protsendile.
Muudame dividendidelt kogutud tulumaksu jaotust nii, et osa laekuvast maksutulust läheks maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse.
Laiendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohaliku maksuna turismimaks.
Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Suuname hiigelkasumeid teenivad kommertspangad senisest rohkem panustama riigikassasse ja osalema ühiskondlikes programmides.
Suurendame järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus.
Käivitame miljardi euro suurune riigi abipakett, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele. Peame vajalikuks eraldada teedetaristu ehituseks 300 miljonit eurot, energiatoetusteks ja efektiivsema energiataristu arendamiseks ettevõtetele 300 miljonit eurot, riigi tellimusteks ehitussektoris 200 miljonit eurot ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Ida- Virumaal 200 miljonit eurot.
Töötame rohkem Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.
Jätkame tööstusparkide arendamist ning toetamist, loomaks võimalusi väärtusahela tekkeks erinevatesse Eesti regioonidesse.
Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning Jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.
Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning Jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.
Teeme Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu tööstussektorile kättesaadavaks vajalikud finantsinstrumendid heade majandustulemuste saavutamiseks.
Suurendame teadusarendustegevuse rahastamist ettevõtluse kaudu ning vähendada piiravaid bürokraatlikke meetmeid.
Tõstame transiidisektori konkurentsivõimet läbi uute turgude.
Liigume jätkusuutliku ja keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas langetamata meie ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega.
Väärindame Eesti maavarasid (haruldased muldmetallid, -maagid jne) ja toorainet koduriigis, et soodustame kõrge lisandväärtusega töökohtade teket üle Eesti.
Koostame keskkonnahoidliku majanduse tagamiseks kliimaseadus. Seaduses peab olema lisaks keskkonnaliste eesmärkide püstitamisele selgitatud nende mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Tagame Eesti ettevõtetele sujuvama ülemineku kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.
Leevendame ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet.
Soodustame uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.
Soodustame uute töökohtade loomist. Toetame sotsiaalmaksu erandeid alustavatele ettevõtetele, mis asuvad kõrgema töötuse tasemega regioonides. Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti äärealade traditsiooniliste valdkondade töökohtade hoidmisele ning loomisele.
Võimaldame rahvaaktsiate emiteerimist, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks võimalik investeerida rohkem meie riigiettevõtetesse. Me ei võõrandame strateegilisi äriühinguid, mis tegutsevad valdkondades, kus puudub konkurents ning mille võõrandamemine võib suurendame julgeolekuriske ning ohustada elutähtsate teenuste osutamist.
Kaalume riigivõlakirjade suuremat emiteerimist, et pensionifondidel oleks võimalik investeerida Eesti majandusse.
Toetame kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.
Toetame kaasaegse konverentsi-, messi- ja kultuurikeskuse loomist Eestisse koostöös avaliku ja erasektoriga. Kaalume võimalust riigikaasfinantseerimisel kohandada selleks Tallinna Linnahall.
Laiendame tööhõive suurendamiseks ümberõppe ja täiendkoolituste võimalusi.
Arendame üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku, sh nõudetransporti, eesmärgiga tagada kõikjal Eestis vajadustele vastavad liikumisvõimalused.
Anname kõigile inimestele võimalus kasutada tasuta ühistransporti Tallinnas ja kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. Töötame välja vajalikud meetmed omavalitsustele saamata jääva tulu kompenseerimiseks.
Toetame Tallinn-Helsingi tunneli kavandamist ning Rail Balticu valmimist. Peame oluliseks, et Rail Balticu trassil oleks piisavalt kohalikke peatusi, et pakkuda inimestele mugavat ja kiiret rongiühendust.
Kiirendame Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede valmimist 2+2-realisena hiljemalt 2030. aastaks. Töötame välja teedeehituse pika plaani ning tagame selle elluviimiseks stabiilse rahastuse. Teedeehitust rahastame pangalaenu või avaliku ja erasektori koostöölepingu alusel.
Kiirendame kruusakattega riigiteede mustkatte alla viimist, selleks eraldame riigieelarvest igal aastal 25 miljonit eurot.
Rakendame riigieelarves eraldi toetusmeede kohalikele omavalitsustele ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks, eesmärgiga aidata ettevõtlust erinevates Eesti regioonides.
Pakkuda kvaliteetset, taskukohast ning kiiret laevaühendust mandri ja suur- ning väikesaarte vahel. Toetame saareelanike eelisülevedu võrreldes teiste reisijatega. Ostame mandri ning suur- ja väikesaarte vaheliseks ühenduseks uued laevad.
Toetame kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.
Toetame kohalike sadamate ja muulide rajamist ning korrastamist. Peame oluliseks liikuda edasi riigi ja erasektori koostöös Sillamäe reisiterminali rajamisega, et elavdada sealse piirkonna majandust.
Jätkame Rohuküla raudtee ehitamist. Esimene rong peab Haapsalusse jõudma hiljemalt 2027. aastaks.
Korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks sellega seotud kohalikes omavalitsustes rahvaküsitlus.
Arendame üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustame uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.
Arendame üle Eesti kaasaegseid raudteeühendusi ning soodustame uute keskkonnasäästlike rongide kasutuselevõttu.
Tagame rahvusvahelised lennuühendused Tallinnast ja teistest Eesti regionaalsetest keskustest, et arendada Eestit majandus- ja turismisihtkohana.
Tagame kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.
Toetame omavalitsusi jalgrattastrateegiate koostamisel ja elluviimisel.
Toetame transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.
Toetame transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist. Arendame taristut biogaasi ja vesiniku kasutavate transpordivahendite jaoks.
Suurendame liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride.
Suurendame liinimahte maakondlikel liinidel, kuna ühistranspordi kasutamine on praeguses kiires hinnatõusu olukorras suurenenud. Soodustame tasuta ühistranspordi liinide korraldamist üle maakondlike piiride.
Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustame tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.
Erinevate ühistranspordiliikide kasutamise integreerimist ning nende sõidugraafikute omavahelist sobitamist. Soodustame tuleb ka ühistranspordi sõlmpunktide juures jalgrattataristu arendamist.
Kaasajastame elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.
Kaasajastame elamufondi väljaspool suurlinnu, et pakkuda mugavaid elamistingimusi ka maapiirkondades. Jätkame korterelamute renoveerimistoetuste programmi, et muuta kogu elamufond energiatõhusamaks.
Viiame ellu riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektori vahel kokkulepitud visiooni „Ehituse pikk vaade 2035“ rakenduskava.
Jätkame üle Eesti üürimajade programmiga.
Energia jõudmist inimeste ja ettevõteteni taskukohase hinnaga. Elektri miinimumvajadus peab olema tagatud kõigile inimestele taskukohase hinnaga.
Kiirendame elektriliinide maa alla viimist üle Eesti, et tagada stabiilsem elektrivarustuskindlus.
Arendame elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääne- ja kaguosas.
Arendame elektrivõrgu taristut üle Eesti, arvestamaks heitlikke ilmastikuolusid, muutusi energiaturgudel ja tootmisel. Elering koostöös jaotusvõrgu ettevõtjatega peab tugevdama elektrivõrku saartel ning Eesti lääne- ja kaguosas.
Soojusenergia ja elektrienergia koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.
Jätkame põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.
Fikseerime riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.
Fikseerime riiklike seisukohtadena põlevkiviõli tootmise jätkamine. Soodustame läbi innovatsiooni kogu põlevkivisektori keskkonnajalajälje vähendamist.
Toetame Eestis riigi energia omatarbimise katmist taastuvenergiaga 2030. aastaks. Suurendame taastuvenergia osakaalu nii elektri- kui soojuse tootmisel ja transpordikütuste tarbimisel ning tagame energiaturul kõikide tootjate, sh mikrotootjate võrdse kohtlemise.
Toetame biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist energia tootmisel.
Toetame Eestisse LNG püsiterminali rajamist.
Eesti Energia tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eestis oleks tagatud energiajulgeolek.
Kasutada CO2 kvoodi müügist saadavat tulu energeetika valdkonna arendamiseks.
Suurendame kodumaise roheenergia tootmist, selleks vähendame bürokraatlike piiranguid.
Pakkume energia tootmisel ja maavarade kaevandamisel suuremat kohaliku kasu instrumenti asukohajärgsetele omavalitsustele ja sealsetele elanikele.
Panustada riiklike meetmetega tänavavalgustuse uuendamisse. Liikumisanduritega valgustite paigaldamisega vähendame ligi poole võrra halduskulu ja säästame energiat.
Toetame inimesi ning ettevõtteid tuuleenergia, päikeseenergia ja bioenergia kasutuselevõtul.
Soodustame innovaatilisi taastuvenergeetika finantseerimismudeleid. Kaalume turu avamist energiateenusel baseeruvatele finantseerimismudelitele (PPA – Power Purchase Agreement) finantseerimaks kortermajade renoveerimist, aga ka kohaliku omavalitsuse või ettevõtte infrastruktuuri rajamist taastuvelektri tootmisest saadavast tulust.
Kiirendame meretuuleparkide rajamist arvestades Eesti riigi energiatarbimist ja keskkonnaohutust. Meretuuleparkide rajamisel teeme koostööd kogukondade ja sektoritega, keda need investeeringud otseselt puudutavad.
Liigume edasi Paldiski energiasalve (pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaam) projektiga.
Liigume edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõtu analüüsiga Eestis. Tuumaenergeetika kasutamisel peab olema laiem ühiskondlik kokkulepe ning tagatud maksimaalne keskkonnahoid.
Soodustame energiatootmist ja salvestamist kohalikele kogukondadele maksimaalselt lähedal. Hajaenergeetika teadlik arendamine tugevdab kodanike turvatunnet ja riigi julgeolekut. Selleks loome soodsamad tingimused kogukondadele oma elektri tootmiseks ja toetame aastaks 2025 energiaühistute teket igas suuremas asulas.
Soodustame nutikate lahenduste pakkumist elektritarbimise vähendamiseks ning tiputarbimise hajutamiseks, mis aitab hoida tarbimiskulud madalad.
Tagame Eesti tegutsemine võimeka ja jätkusuutliku mereriigina toetades selleks riigilaevastikule püsiva baasrahastuse eraldamist.
Toome rohkem laevu Eesti lipu alla läbi uuendatud tervikmeetmete kontseptsiooni ja konkurentsivõimelise seadusandluse.
Tõstame Eesti mereala ohutust ja turvalisust tagades riigilaevastikule vajalikud investeeringud laevade uuendamiseks ja rohestamiseks.
Toetame merenduses lisatöökohtade loomist ja kindlustada lisatulud riigieelarvesse, selleks loome maksuerisused tulevase Eesti laevandusregistri jaoks.
Toetame Eesti merenduse konkurentsivõimet läbi kaasajastatud veeteede tasude süsteemi ja maksutaseme vähendamise. Tagame Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasõbralikkuse.
Loome ja seadustame püsiv reisilaevade toetusmeede sarnaselt teistele lähiriikidele, et tagada Eesti majandusjulgeolek, maksutulu, töökohad ning hoida mereriigina meie head mainet.
Eesti majandusjulgeoleku ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks ehitada uus jäämurdja.
Kaasajastame Eesti merenduse seadusandlust ning loome vajadusel uus kontseptsioon, et vähendada avaliku sektori halduskoormust ja luua ettevõtjate jaoks toetav ärikeskkond.
Suurendame investeeringuid veeteedesse. Laevakanalite süvendamine peab olema tagatud piisava püsirahastusega, et head ja kiired ühendused saartega oleksid igal ajal tagatud.
Toetame riigireforme, et vähendada killustumist merendusvaldkonnas ja suurendame koordinatsiooni eri osapoolte vahel valdkonna täieliku potentsiaali saavutamiseks.
Loome toetusmeetmed Eesti sadamate ja meretööstuse konkurentsivõime tagamiseks ning arendamiseks.
Jätkame viimase miili projektiga, et hiljemalt 2027. aastaks oleks üle Eesti inimestele ja ettevõtetele tagatud kiire ja taskukohane internetiühendus.
Personaalsete ja proaktiivsete e-riigi teenuste loomisel soodustame koostööd avaliku ja erasektori vahel.
Tagame stabiilsed eelarvelised vahendid Eesti digiriigi pidevaks arendamiseks ning olemasolevate süsteemide korrashoiuks.
Loome seadusandlikud eeldused isesõitvate autode, droonide ja robotkullerite testimiseks ja kasutamiseks üle Eesti.
Tõstame küberturvalisuse kompetentsi ja riigi küberturvalisuse võimekust, panustades nii haridusele kui koostööle erasektoriga.
Asendame infosüsteemide Eestis hoidmise kohustus võimalusega hoida neid Euroopa Liidu piires. Anname teenusepakkujatele võimaluse kasutada rahvusvahelisi pilveteenuseid.
Arvestame sidetaristu vajadustega suurte infrastruktuuride ehitamisel ja arendamisel. Planeeringutel ja teede ehitusel peab arvestama kiire side- ja internetiühenduse loomise võimaldamisega.
Loome konsolideeritud riiklik IT asutus kohalikele omavalitsustele oma e- teenuste kaasajastamiseks ja arendamiseks.
Soodustame avaliku sektori avaandmete kiiret ja lihtsat kasutamist uute tehnoloogiate ja lahenduste rakendamisel ning majanduse konkurentsi tõstmisel, arvestades iga inimese privaatsusega.
Muudame seadusandlust, et kliendi ja ettevõtte vaheline suhtlus oleks väiksema keskkonnajalajäljega, selleks rakendame üle välja e-arve ja e-kviitungi süsteemi.
Arendame avalikus sektoris olevate andemete ristkasutust, vähendamaks andmete küsimise dubleerimist.
Liigume sideteenuste pakkumisel tehnoloogianeutraalsuse suunas.
Arendame õppijakeskset hariduslugu kui personaalse õpitee ja elukestva õppe keskkonda.
Langetame toiduainete käibemaksu kahekümnelt protsendilt viiele. Kiire inflatsiooni olukorras tuleb tarbijatele tagada mõistlik toidu hind ja toidutootjatele konkurentsivõime.
Loome soodsad tingimused kodumaise toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse taseme tõstmine nendes sektorites, kus Eesti varustamine toiduainetega pole tagatud (sh lihatootmine ja aiandus).
Nimetame olulised põllumajandus- ja toidutootmise ettevõtted riiklikult elutähtsa teenuse osutajateks.
Säilitame Maaelu Edendamise Sihtasutus kui Eesti maapiirkonna ettevõtlust toetav eraldiseisev asutus, et tagada maaettevõtjate ligipääs pangalaenude käendustele ja teistele finantsinstrumentidele.
Tootmiskulude kiire tõusu leevendamiseks eelolevatel aastatel säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär EL minimaalsel lubatud tasemel.
Tagame õiglased otsetoetused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames. Vaatame üle riigipoolne rahastamine, loomaks meie põllumajandussektorile võimalikult võrdsed konkurentsitingimused kauplemaks sise- ja välisturgudel.
Jätkame riigieelarvest põllumajanduse siseriiklikku toetamist Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses määras.
Tagame toidu, sööda, loomaravimite, väetiste ja muu põllumajandus- ja toidutootmiseks kriitiliste sisendite riiklik varu.
Seisame Euroopa Liidu tasandil Eesti suhtes õiglaste kohustuste eest taimekaitsevahendite vähendamisel ja säästlikul kasutamisel.
Tagame põllumajandus- ja toidusektori jaoks strateegiliselt olulistel erialadel (veterinaaria, looma- ja taimekasvatus, toiduainetööstus) kvalifitseeritud järelkasvu koolitus nii kõrg- kui kutsehariduse tasemel. Suurendame üliõpilaste vastuvõttu veterinaarmeditsiini erialale ja tagame riigi poolt selleks täiendavad rahalised vahendid.
Tagame põllumajandus- ja toidusektori jaoks strateegiliselt olulistel erialadel (veterinaaria, looma- ja taimekasvatus, toiduainetööstus) kvalifitseeritud järelkasvu koolitus nii kõrg- kui kutsehariduse tasemel. Suurendame üliõpilaste vastuvõttu veterinaarmeditsiini erialale ja tagame riigi poolt selleks täiendavad rahalised vahendid.
Võtame vastu seadus väärtusliku põllumaa kaitsmiseks ja hoidmiseks põllumajanduslikus kasutuses. Vähem väärtuslikku põllumajandusmaad ja metsa kasutada biomajanduse arendamiseks.
Kasutame strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel. Riigimaa müümisel tagame põllumaa jäämine põllumajandustootjate kasutusse, rakendades selleks eelisostuõigust.
Arendame Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA) eraldiseisva asutusena, et tagada sihtgrupi tõhus ning selgelt suunitletud toetamine ja vajalike teenuste kättesaadavus. Suurendame PRIA ja teiste põllumajandusega seotud valitsusasutuste koostööd, mis viib sünergia tekkimiseni ja halduskoormuse vähendamiseni ettevõtjate jaoks.
Tagame sektori spetsiifikat arvestav põllumajandustootmise finantseerimine, sh vähemalt 20-30 aasta pikkuste pikaajaliste hüpoteeklaenude kättesaadavus põllumaa tagatisel.
Loome biogaasi (sh biometaani) tootmise arendamiseks riiklik programm, et kiirendame ettevõtete investeeringuid biometaani tootmisesse. Seame eesmärgiks minimaalselt 1 TWh biogaasi tootmise võimekuse arendamise Eestis lähiaastatel. Oluline on säilitame aktsiisivabastus biogaasile.
Investeerime jaotusvõrkude ehitusse, et parandada liitumistingimusi väiksema mahuga päikeseparkide ja teiste energiatootmise üksuste ühendamiseks võrku. Korrastame maakasutuse planeeringutega seotud poliitikat, mis ei võimaldaks päikeseparkide rajamist väärtuslikule põllumaale.
Arvestame Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitika elluviimisel liikmesriikide põllumajandussektorite eripärade ja arenguvõimalustega ning senise panusega saasteainete heite vähendamisel.
Tagame mõistlikel tingimustel välistööjõu kättesaadavus põllumajandussektoris.
Suurendame investeeringuid amortiseerunud maaparandussüsteemidesse.
Soodustame säästlikku pakendikasutust toiduainetööstuses, kuid ilma et see vähendaks toiduohutust, nõrgendaks toidutootmise konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt toiduainete hinda.
Tagame toiduainete korrektne märgistamine, et tarbija oleks informeeritud toidu päritolust, tootmis- ja töötlemisviisist.
Eelistame toitlustamises riigihangete korraldamisel kvaliteedikavade raames toodetud põllumajandustooteid ja toitu.
Tugevdame Eesti toidu programmi, kasutades selleks ulatuslikumalt nii siseriikliku turuarendustoetuse kui Euroopa Liidu promotsioonimeetme vahendeid, sh suurendada välismessidel osalemise eelarvet.
Tugevdame Eesti toiduainete ekspordistrateegiat, mis toetab Eesti kui puhta ja kvaliteetse, sh maheda toidu päritolumaa kuvandit.
Toetame kodumaise mesinduse kestlikkust ning mesilasperede toetuse maksmist.
Kaasajastame loomakaitse põhimõtteid. Anname loomakaitse organisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi loomade väärkohtlemise ennetamiseks ning järelevalve tugevdamiseks.
Arendame ja kiirendame avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.
Arendame koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.
Arendame koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku, tagamaks ligipääs kultuurile igas Eesti nurgas. Regionaalpoliitiliselt olulise objektina toetame uue Hiiumaa kultuurikeskuse rajamist Kärdlasse.
Arendame koostöös kohaliku omavalitsusega välja Tallinna Lauluväljak vastavalt toimunud arhitektuurikonkursile. Lauluväljak peab jääma laulupidude koduks, suurürituste toimumispaigaks ning täitma kaasaegse linnaruumi funktsioone.
Toetame Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut. Soodustame rahvusvaheliste filmitootjate tulekut Eestisse läbi tagasimaksefondi Film Estonia, toetades meie valdkonna professionaalide tööhõivet.
Laiendame Kultuuriranitsa programmi, suurendades toetust iga õpilase kohta 60 euroni. Kõikidel lastel on võimalus läbi Kultuuriranitsa programmi osaleda kultuuriüritustel, näitustel, teatrietendustel sõltumata nende perekondade rahalistest võimalustest ning regionaalsest eripärast.
Toetame kultuurivautšerite kasutusele võtmist. Kultuurivautšerid aitaksid parandada majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste vaimset heaolu ning enesehinnangut.
Täiendama teatrite toetusmeedet, et soodustada külalisetenduste korraldamist igas Eesti maakonnas, arvestades ka saarelist eripära.
Laiendame “Muuseumipühapäeva” programmi kõikidesse omavalitsustesse, tagades igakuiselt ühel pühapäeval tasuta sissepääsu muuseumidesse.
Toetame professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut ning loomemajandust.
Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetame Eesti kultuuri.
Toetame tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel.
Tugevdame vabakutseliste loovisikute sotsiaalseid garantiisid, tagamaks neile ravikindlustus.
Algatada kultuuritöötajate tööandjapensioni seadustamine.
Soodustada kultuuri rahastamise erinevaid võimalusi. Ettevõtete ja eraisikute annetuste rahastuse suurendamiseks viime läbi maksupoliitika muutmise analüüsi.
Tõsta Eesti autoritele makstava laenutushüvitise fondi mahtu, tagamaks väärikam loometöö tasu.
Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendame koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.
Anda hoogu raamatukogude digivõimekuse parandamisele ning suurendame koostöös omavalitsustega kõrgharidusega raamatukoguhoidja palka Eesti kultuuritöötaja palgamiinimumini.
Suurendada teavikute soetamise rahastust, et igas Eesti raamatukogus oleks lai valik kirjandust.
Luua koostöös kohalike omavalitsustega programm raamatukoguhoonete kujundamiseks multifunktsionaalseteks kogukonnakeskusteks.
Vähendada raamatute ja e-raamatute käibemaksumäära 5 protsendile.
Toetame igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning Jätkame laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.
Toetame igakülgselt laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning Jätkame laulu- ja tantsupeo juhendajate toetamist. Loome toetusmeetme autentsete rahvariiete soetamiseks, et näidata parimal viisil Eesti maakondade ja kihelkondade kultuurilist rikkust.
Toetame puuetega inimeste, sh kurtide kultuuri säilimist ja arendamist, võimaldades neile ligipääsu kultuurivähemuste toetusmeetmele.
Tugevdame kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkume viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendame nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.
Tugevdame kultuuriasutuste ligipääsetavuse arendamist erivajadustega inimestele, sh pakkume viipekeele tõlkega teatrietendusi, arendame nägemispuudega inimeste viitesüsteeme kunstinäitustel ning erinevates kultuuriasutustes.
Säilitame Eesti kultuurilist mitmekesisust toetades rahvusvähemuste kultuuriüritusi, uurimistööde koostamist ning pärandi säilitamist.
Aitame kaasa audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasvule ühiskonnas, toetades Eesti Filmi Instituudi osalusel filmikultuurikeskuse käivitamist ja filmide (arhiivi) tihedamat sidumist õppekavaga.
Tagame Eesti kultuuripärandi säilimine, toetades kaasaegsete pärandihoidlate ehitamist, muuseumide toetusmeetme jätkumist ning kogude digiteerimist kõigile avatud platvormidel.
Käivitame Eesti mõisate renoveerimise ja hoidmise riiklik programm. Hoiame ja säilitame meie ajaloolisi mõiskomplekse ning anname neile uue hingamise.
Tagame muinsuskaitse tõhus töö kaitsealuste objektide säilitamisel, töötades koos kohalike omavalitsustega pärandi restaureerimisel, konserveerimisel ja taastamisel.
Leiame tänapäevaseid võimalusi arhitektuurimälestiste kasutusele võtmiseks. Lähtume põhimõttest – vana hoone taaskasutusse võtmise ökoloogiline jalajälg on väiksem kui uusehitusel.
Pakkume võimalusi muinsuskaitse all olevates hoonetes kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgiga vähendada hoonete ülalpidamiskulusid ja keskkonna jalajälge.
Säilitame ajaloolise ning kultuurilise väärtusega hooneid, arvestades muinsuskaitse spetsialistide ja kunstiajaloolaste arvamusega.
Konserveerime Maarjamäe memoriaal koostöös Tallinna linnaga ning liitume kogu ala Eesti Ajaloomuuseumi välinäitusega.
Kaardistame kõik Eesti looduslikud pühapaigad ning Tagame nende korrashoid ja säilimine.
Tagame seadusloomes südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus. Selle rakendamine peab olema tasakaalus kõikide teiste põhiseadusest tulenevate õigustega.
Toetame kirikute igapäevast lahtiolekut ja toimimist. Kirikutel on oluline roll rahva kultuuritemplitena, sealhulgas rahva vaimse tervise toetajana ja hingehoiu pakkujana.
Toetame usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.
Jätkame sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandeasutuste kaplanaadi riigipoolset rahastamist.
Taastame kaitseväes kaplaniteenistus, et tagame reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkume neile moraalset tuge.
Toetame Eesti diasporaasid välismaal, et tagame võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.
Kindlustame Eesti kirikute ja kloostrite korrashoid ning nende säilimine järgmistele põlvedele.
Koostame kõikidest Eesti kirikutest 3D mudelid, mille abil oleks võimalik meie pühapaikadega tutvuda interaktiivselt üle maailma.
Töötame välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased.
Liikume koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole, arvestades nii ökoloogiliste, sotsiaalsete kui ka majanduslike väljakutsetega.
Toetame ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.
Kaasame kohalikke kogukondi, ettevõtteid ja erialaliite keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ning planeerimisse.
Pöörame tähelepanu keskkonnaharidusele kõigis ühiskonnagruppides. Haridusasutuste keskkonna- ja loodushariduse programmides näha ette rohkem looduses õppimist.
Kindlustame looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastame kehtivaid kaitse-eeskirju ja – kavasid.
Soodustame elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku.
Võtame suurema tähelepanu alla tihe- ja hajaasustusalade maastikuline ning ruumiline planeerimine, tagades kõrgendatud avaliku huviga rohealade ökoloogiliselt ja ruumiliselt läbimõeldud kasutamise ning kaitse.
Viiame miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.
Viiame miinimumini logistika, ladustamise jm tarbeks minev energiakulu ning süsiniku jalajälg. Toetame kogukondade väiketootmisi ja kogukonnaaedade teket üle Eesti.
Kiirendame taastuvelektrienergiale üleminekut. Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest.
Liikume edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega, leidmaks selle juures parimad lahendused looduskeskkonna säilitamiseks.
Jätkame erinevate vesinikutehnoloogia programmide rakendamist. Vesinikutehnoloogia areng peab koostöös erasektoriga saama stabiilsema riikliku toe ja rahastuse.
Parandame Euroopa Liidu rahastuse toel Eesti mere ja siseveekogude keskkonnaseisundit.
Leiame maaomanikega kokkulepe kallasraja suuremaks avamiseks ja paremaks kasutamiseks.
Toetame Merekaitsealade loomist. Tagame riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtestatud meretarnspordi ohutuse ning keskkonnaalased nõuded.
Suurendame riigi võimekust Läänemere kaitsmisel naftareostuse eest.
Liikume ringmajanduse poole jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt. Peame oluliseks soodustada ettevõtlust, kus pakutakse keskkonnasäästlikke tooteid ning teenuseid.
Anname omavalitsustele võimalus ja vahendid jäätmete paremaks sorteerimiseks ning ringkasutusse võtmiseks järgides „saastaja maksab“ põhimõtet.
Vähendame järk-järgult olmejäätmete ladestamist ning suurendada tootmisjääkide väärindamist
Näeme jäätmeid kui ressurssi ning investeerime jäätmekäitluse taristusse. Tõstame ühiskonna teadlikkust ringmajandusest ning pakkuda inimestele piisavalt kvaliteetset ning kättesaadavat jäätmete loovutamise teenust
Muudame suurüritustel kohustuslikuks jäätmete liigiti kogumine, soodustame korduvkasutuslahenduste eelistamist ning teostada järelevalvet nende nõuete täitmise üle.
Laiendame tänast pandipakendisüsteemi. Peame oluliseks arendada pandipakendisüsteemis piiriülest koostööd lähiriikidega.
Vähendame toiduraiskamist. Muudame ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamise majanduslikult efektiivsemaks ning lihtsamaks,
Loobume järk-järgult ühekordsete plasttoodete tarbimisest. Koostöös ettevõtjatega rakendame meetmeid pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ühekordse plasti vähendamiseks, ilma et see vähendaks ettevõtete konkurentsivõimet ja tõstaks märkimisväärselt teenuste ning kaupade hinda.
Toetame jahitraditsiooni säilimist igas Eesti piirkonnas. Peame oluliseks jahinduseetika ja erinevate jahindusega seotud tegevuste teadvustamist ühiskonnas.
Tagame paremini maaomanike õigused jahikorralduses, säilitades seejuures kogukondliku jahinduse. Suurendame läbipaistvust jahilubade väljastamisel ning reguleerime täpsemalt Jahindusnõukogude rolli Eesti jahinduses.
Keelustame pliid sisaldava laskemoona ja püügivahendite kasutamine jahinduses ning kalanduses vastavalt Euroopa Liidu määrusele.
Lubame haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.
Lubame haneliste kevadise heidutusjahi põhjendatud pidamist. Suurendada piirkondlikku vajadust arvestades karude ja huntide küttimislimiiti.
Parendame kalade rände- ja kudemise võimalusi. Eemaldame takistused kalade looduslikelt rändeteedelt vastavalt Euroopa Liidu kehtestatud korrale.
Jätkame harrastuskalapüügi arendamist läbi püügiregulatsioonide lihtsustamise ja taristu arendamise.
Suurendame Eesti kalavarusid. Tagame kalandussektori jätkusuutlikkus ja tugev konkurentsivõime eksporditurgudel.
Vaatame üle kalavaru hoidmiseks kormoranide ja hüljeste arvukuse ohjamise võimalused
Arendame ja kiirendame avamere vesiviljelusega tegelevate ettevõtete teket Eestis, eesmärgiga luua rohkem töökohti väljaspool suurlinnu.
Säilitame Eesti metsade mitmekesisus ja liigirikkus. Suurendame Eesti metsa pindala 75000 hektari võrra, selleks istutame väheväärtuslikule maale uusi metsi. Peame oluliseks majandada meie metsi jätkusuutlikult ilma metsatagavara vähendamata. Senisest enam tuleb rõhku pöörata meie metsade tervisele.
Säilitame Eesti metsade mitmekesisus ja liigirikkus. Suurendame Eesti metsa pindala 75000 hektari võrra, selleks istutame väheväärtuslikule maale uusi metsi. Peame oluliseks majandada meie metsi jätkusuutlikult ilma metsatagavara vähendamata. Senisest enam tuleb rõhku pöörata meie metsade tervisele.
Kaitseme Eesti metsi. Eesti riigimets on meie ühisvara ning selle hoidmine ja majandamine peab toimuma läbipaistvalt ja kogukondi kaasates.
Suuname Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks.
Suuname Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks.
Vaatame üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud. Arvestame riigimetsa majandamisel säästliku metsanduse põhimõtetega.
Kehtestame võimalikult kiiresti Eesti metsanduse arengukava. Järgneva 10 aasta Eesti metsade uuendusraie maht peab arvestama nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui majanduslike mõjudega
Elavdame majandust, väärindades maksimaalselt kohalikku toorainet Eestis. Meie loodusrikkus ja sellest saadud majanduskasu peab jõudma läbi kohalike ettevõtete rohkemate Eesti inimesteni
Motiveerime erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades
Motiveerime erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades
Kaardistame ja säilitame kogukondadele olulised metsad. Tähtis on inimestele oluliste metsade hoidmine ja tasakaalustatud majandamine. Kesksema rolli peavad võtma koostöös riigiga kohalikud omavalitsused
Suurendame erametsandustoetusi. Arendame ja toetame erametsade tarka uuendamist ning tervisliku seisundi parandamist.
Toetame Riikliku metsanduse statistika läbipaistvuse suurendamist. Meie metsade statistika peab olema teadlastele kättesaadav ning andmete kogumise metoodika täiustatud, võimaldamaks arvestada metsa erinevaid funktsioone ja ökoloogilist mitmekesisust.
Rakendame Eesti metsadest raiutud biomassi paremat kasutamist. Välistame väärtusliku puidu kasutamist suuremahuliseks energiatootmiseks
Loome eeltingimused suuremahulisemaks metsa mittepuiduliste saaduste väärindamiseks ja kasutamiseks. Kaasame Eesti teadlasi ning ettevõtteid erinevate innovaatiliste keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks antud sektoris
Loome eeltingimused suuremahulisemaks metsa mittepuiduliste saaduste väärindamiseks ja kasutamiseks. Kaasame Eesti teadlasi ning ettevõtteid erinevate innovaatiliste keskkonnasäästlike lahenduste rakendamiseks antud sektoris
Taastame sood aktiivsest kaevandamisest väljas olevates turbakaevandustes, et vähendada nende mõju ja heidet keskkonnale
Jätkame põlevkivi säästlikku kasutamist energeetika valdkonnas, püüdes samal ajal vähendada põlevkivisektori süsiniku jalajälge läbi innovatsiooni
Teeme koostööd kõikide erakondadega, et tagada ühine nägemus riigikaitse eesmärkide saavutamiseks. Pooldame erakondade ülese riigikaitse kokkuleppe sõlmimist
Eesti kaitseks vajalike võimete kiirkorras väljaarendamist. Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras. Võimearenduse otsused tehakse jätkusuutlikult, tagades ressursi kogu elukaareks. Riigikaitseliste investeeringute otsustus- ja hankeprotsessid peavad olema läbipaistvad
Eesti kaitseks vajalike võimete kiirkorras väljaarendamist. Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras. Võimearenduse otsused tehakse jätkusuutlikult, tagades ressursi kogu elukaareks. Riigikaitseliste investeeringute otsustus- ja hankeprotsessid peavad olema läbipaistvad.
Iseseisva kaitsevõime arendamise kvalitatiivset kasvu. Õhuturbe üleminek õhukaitseks peab olema sujuv ja kiire. Kiirendada tuleb keskmaa õhutõrje võimekuse arendamist Eestis ning teha selleks koostööd meie liitlastega.
Arendame laiapindset riigikaitset, et tagada reaalne ja toimiv süsteem kriisi- ja sõjaolukordades.
Toetame aktiivset panustamist NATOsse, et tagada Eesti huvide kaitse. Liitlasüksuste kohalolek regioonis ja varustuse eelpaigutus peab olema piisav usutava heidutuse tagamiseks. Madridi tippkohtumise otsused liitlaste suurendatud kohaloleku ehk EFP tugevdamise osas tuleb kiiresti ellu viia.
Arendame kaitseväe taristut selliselt, et liitlaste alalise kohaloleku tingimused oleksid täielikult tagatud.
Regulaarselt üle vaatame NATO ja rahvuslike kaitseplaanide sobivus vastavalt julgeolekuolukorrale.
Soovime välisoperatsioonidesse panustamise jätkamist NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja tahtekoalitsioonide raamistikus, eesmärgiga panustada üldisesse julgeolekusse ja tugevdada sidemeid liitlastega.
Lubame Euroopa Liidu kaitsedimensiooni intensiivsemat kasutamist nii sõjalise kaitse kui ka ühiskonna toimepidevuse kontekstis.
Lubame Kaitseväe toimimise aluste ülevaatamist, et need vastaksid julgeolekukeskkonna muutumisest tingitud nõudmistele. Tsiviilkontrolli toimemehhanismid ja sõjalise autonoomia suhe peab olema üheselt mõistetav.
Maksame riigikaitsesse panustavatele inimestele väärikat palka, mis peataks sõjaliste teadmiste äravoolu kaitseväest ning lõpetaks kogenud kaitseväelaste ennetähtaegse lahkumise teenistusest.
Loome võimalused reservväelaste teadmiste ja kogemuste paremaks kasutamiseks. Lisaks igale okkale loeb ka iga ajurakk
Pooldame Kaitseliidu tegevustoetuse suurendamist. Kaitseliit on maakaitse selgroog ja väärib kaitseväega võrdset kohtlemist nii varustuse kui väljaõppe osas. Seoses organisatsiooni kasvuga tuleb suurendada väljaõppe läbiviimiseks ettenähtud ametikohtade arvu.
Rakendame kaitseväe taristu sh harjutusväljakute arendamisel suurem kogukonna kaasatus ning koostöös kohalike omavalitsustega töötada välja kompensatsioonimeetmed.
Suurendame elanikkonna kaasamist riigikaitsesse, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Peame oluliseks vabatahtlike sh naiste osalemist ajateenistuses. Vabatahtlik osalemine ajateenistuses peab andma rohkem valikuvõimalusi ajateenistuse läbimiseks.
Suurendame elanikkonna kaasamist riigikaitsesse, et tugevdada Eesti kaitsevõimet. Peame oluliseks vabatahtlike sh naiste osalemist ajateenistuses. Vabatahtlik osalemine ajateenistuses peab andma rohkem valikuvõimalusi ajateenistuse läbimiseks.
Panustame tarka kaitsesse, suurendada uute tehnoloogiate kasutamist ja innovatiivsust.
Arendame ja kaasata senisest enam kodumaist kaitsetööstust. Kindel osa teadusrahast ning riigikaitsekuludest peab minema oma kodumaise kaitsetööstuse arendamiseks. Toetame Eesti kaitsetööstuse innovatiivsust, sh teadusgrante Eesti kaitsetööstuse arendamiseks
Tõstame riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil hübriidohtudega võitlemise võimekust, samuti Eesti riigi valmisolekut ja võimekust libauudiste ning muu väärinformatsiooni leviku tõkestamisel.
Panustame isamaalisse kasvatusse, kaitsetahte suurendamine on igaühe asi. Riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.
Panustame isamaalisse kasvatusse, kaitsetahte suurendamine on igaühe asi. Riigikaitseõpetus koolides peab olema kohustuslik osa õppeprogrammist. Arendame läbi riiklike programmide elanikkonnakaitse võimekust meie ettevõtetes ja riigiasutustes.
Taastame kaitseväes kaplaniteenistus, et tagada reserv- ja tegevväelastele kaitsetahte säilimine ning pakkuda neile moraalset tuge.
Taastame spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.
Taastame riigikaitselise traditsiooni kandjana ja kaitseväe sümboliväärtuse rõhutamiseks kaitseväeorkester.
Seadustame presidendi otsevalimine.
Suurendame Riigikogu võimalusi kvaliteetselt oma rolli täita. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Tagame tugimeeskonna parlamendiliikmetele, kes parandab teabe kättesaadavust ning analüüsi- ja hindamise võimekust.
Suurendame Riigikogu võimalusi kvaliteetselt oma rolli täita. Riigikogu peab suutma valitsuse tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Tagame tugimeeskonna parlamendiliikmetele, kes parandab teabe kättesaadavust ning analüüsi- ja hindamise võimekust.
Suurendame parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.
Suurendame parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.
Suurendame parlamentaarset kuulamist. Rahvaesindusel peab olema õigus senisest rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada. Kesksete riigiasutuste juhid peavad vähemalt kord aastas parlamendile aru andma.
Tagame valitsuse liikmetele operatiivsem võimalus oma poliitika elluviimiseks.
Toetame mitmekesist otsedemokraatiat, näiteks rahvaküsitlused, rahvahääletused, osalusveebid, arutlev hääletamine, planeerimistöötoad ja kaasav eelarve. Arendame koostöös ülikoolidega kodanikuharidust.
Toetame mitmekesist otsedemokraatiat, näiteks rahvaküsitlused, rahvahääletused, osalusveebid, arutlev hääletamine, planeerimistöötoad ja kaasav eelarve. Arendame koostöös ülikoolidega kodanikuharidust.
Seadustame rahvaalgatus, andes 25 000 kodanikule õiguse algatada eelnõu, mida Riigikogu peab menetlema parlamendi täiskogu ees.
Rahastame riigieelarvest eesti-, vene- ja ingliskeelse meedia arendamist Eestis, et hoida kogu ühiskond ühtses inforuumis.
Langetame kandideerimisõiguslik iga nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale.
Suurendame seadusloome kvaliteeti ja vähendada läbi riigipoolse reguleerimise üldist bürokraatiat.
Tagame Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused ning nende kaitse nii kodu- kui ka välismaal. Oma õiguste kasutamine ja tagamine peab olema inimeste jaoks arusaadav ja taskukohane.
Suurendame vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist. Õiguskaitsesüsteem peab suutma toimida professionaalselt ja erapooletult.
Hüvitame omandireformi käigus tekkinud ebaõiglus neile inimestele, kes oma kodudest välja tõsteti ning kellel puudus võimalus oma elamispind erastada. Kompenseerimisel tuleb lähtuda ekspertidelt tellitud uurimistöös tehtud ettepanekutest ja koostatud andmebaasist.
Taastame kohtunike sotsiaalsed tagatised, mis motiveeriksid kohtunike pikaajalist töötamist ja oleksid võrdväärsed Euroopa Liidu liikmesriikides kohtunikele tagatud sotsiaalsete garantiidega.
Vähendame seadusandlike meetmetega kohtute töökoormust, vabastades kohtunikud õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete täitmisest.
Eraldame kohtute juhtimine Justiitsministeeriumi alt ning luua eraldiseisev sõltumatu ja kohtunike kontrolli all olev kohtute haldusorgan, tingimusel, et kohtutele on tagatud vajalikud eelarvelised vahendid. Tagame kohtutele koos teiste põhiseaduslike institutsioonidega õigus osaleda riigieelarve koostamisel.
Eraldame kohtute juhtimine Justiitsministeeriumi alt ning luua eraldiseisev sõltumatu ja kohtunike kontrolli all olev kohtute haldusorgan, tingimusel, et kohtutele on tagatud vajalikud eelarvelised vahendid. Tagame kohtutele koos teiste põhiseaduslike institutsioonidega õigus osaleda riigieelarve koostamisel.
Viime kriminaaluurimise protsessi sisse täiendused, mis tagaksid kodanike põhiõigused ja uurimisorganite mõistliku menetlusaja kohtueelses uurimises.
Toetame kogukondade omaalgatust, ettevõtlikkust ja ühistegevust.
Piirame poliitilist reklaami. Loome kõigile erakondadele võrdsed võimalused kampaania mahtude ja ajalise ressursi osas avalikus meedias.
Läheneme riigireformile mõistlikult, arvestades inimeste ootusi ning tõstes poliitika ja valitsemise kvaliteeti.
Tagame Riigi targemat toimimist, selleks tuleb senisest enam poliitikakujundamisse ja valitsemisse tuua ülikoolide ja muud erialateadmust. Kasutame riigijuhtimisotsuste kujundamisel ekspertarvamusi ning ühiskonnauuringuid.
Tagame avalikus sektoris haritud, kõrge haldussuutlikkuse ja hea kvalifikatsiooniga töötajad. Töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus tuleb korraldada koostöös ülikoolidega.
Suurendame kohalike omavalitsuste otsustuspädevust ning eelarvet. Riigi tasandil tuleb lahendada ainult üldriikliku tähtsusega küsimusi. Riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, nende liidud ja muud koostöövormid peavad moodustama hästitoimiva mitmetasandilise valitsemise süsteemi.
Arendame e-teenuste kvaliteeti ja turvalisust, pidades silmas kogukulusid ja turvariske. Pöörame tähelepanu inimeste põhiõiguste ja privaatsuse kaitsele e-teenuste kasutamisel. E-teenused ei tohi ära lõigata inimeste võimalusi poliitikute ja riigiga otse suhelda.
Arendame heategevuses paremaid võimalusi eraraha kaasamiseks. Ettevõtete ja eraisikute annetuste soodustamiseks analüüsime maksupoliitika muutmist.
Arendame heategevuses paremaid võimalusi eraraha kaasamiseks. Ettevõtete ja eraisikute annetuste soodustamiseks analüüsime maksupoliitika muutmist.
Soodustame sotsiaalset ettevõtlust ning omatulu teenivaid vabaühendusi. Aitame vähendada bürokraatiat sotsiaalse ettevõtluse soodustamiseks ning uute innovaatiliste lahenduste kasutamiseks vabaühendustes.
Soodustame sotsiaalset ettevõtlust ning omatulu teenivaid vabaühendusi. Aitame vähendada bürokraatiat sotsiaalse ettevõtluse soodustamiseks ning uute innovaatiliste lahenduste kasutamiseks vabaühendustes.
Kutsume ellu riiklik vabatahtlikkuse register, kuhu on koondatud inimesed, keda riik saab erinevate kriiside lahendamiseks operatiivselt kaasata.
Nõuame reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmist, mis on väikeriikide julgeoleku garantiiks. Seisame ÜROs ja teistes asjakohastes organisatsioonides kindlalt vastu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning nõuame süüdlaste karistamist.
Nõuame reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmist, mis on väikeriikide julgeoleku garantiiks. Seisame ÜROs ja teistes asjakohastes organisatsioonides kindlalt vastu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ning nõuame süüdlaste karistamist.
Edendame tugevaid suhteid Euroopa Liidu partnerite, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste samameelsete Euroopa väärtusi tunnustavate riikidega.
Abistame Ukrainat mitmekülgselt sõja võitmisel ja territoriaalse terviklikkuse taastamisel, sõjajärgsel ülesehitamisel, demokraatlike reformide läbiviimisel ning Euroopa Liitu ja NATOsse pürgimisel.
Teeme tihedat koostööd NATO liitlastega, et Eesti kaitsmiseks oleks tegelikule kaitsevajadusele vastav liitlasvägede kohalolek. Toetame NATO avatud uste poliitikat.
Teeme tihedat koostööd NATO liitlastega, et Eesti kaitsmiseks oleks tegelikule kaitsevajadusele vastav liitlasvägede kohalolek. Toetame NATO avatud uste poliitikat.
Seisame aktiivselt inimõiguste, ajakirjandusvabaduse ja demokraatia tugevdamise eest, tugevdame inimõigusdiplomaatiat ning arendada kahepoolseid suhteid arengukoostöö kaudu.
Seisame ka praegusel keerulisel ajal Euroopa Liidu nelja põhivabaduse eest. Igal liikmesriigil peab alles jääma otsustusvabadus enda siseriiklike küsimuste üle.
Tegutseme aktiivselt Euroopa Liidus Eesti seisukohtade kaitsmisel ja jõustamisel, et hoida meie inimesi ja ettevõtteid.
Nõuame Euroopa Liidult liikmesriike puudutavatesse kriisidesse varajast ja kiiret sekkumist.
Suurendame teavet inimestele ja ettevõtetele Euroopa Liidu poolt algatatud või vastu võetavate otsuste kohta.
Aidame Euroopa Liidul saavutada kokkulepitud kliimaeesmärke ning suurendada rahvusvahelist koostööd keskkonnaküsimustes, et ennetada ja leevendada kliimamuutustega kaasevaid probleeme.
Tugevdame ja kindlustada Euroopa Liidu piiri. Läbipaistev ning ühetaoline migratsioonipoliitika on Euroopa riikide siseturvalisuse stabiilsuse garant.
Tugevdame rahvusvahelise koostöö kaudu Eesti küberjulgeolekut ning olla selles teemas eestkõneleja.
Tihendada koostööd samameelsete Läänemere äärsete riikidega, et hoida ühiseid väärtusi ning tugevdada koostööd kaitse-, majandus- ja keskkonnaküsimustes.
Astume täiendavaid samme välisinvesteeringute toomiseks Eestisse. Peame oluliseks, et kõik riigiasutused ja ministeeriumid teeksid selles vallas suuremat koostööd.
Arendame Eesti saatkondade ja esindajate võrgustikku meile olulistes majandus- ja välispartnerriikides, et tagada meie riigi ja ettevõtete konkurentsivõime.
Aidame Eesti ettevõtteid uutele välisturgudele sisenemisel, et leevendada Venemaa Ukraina vastase agressiooni põhjustatud majandusprobleeme.
Seisame vastu autoritaarsete riikide investeeringutele Eestisse ja meie regiooni kriitilisse infrastruktuuri.
Tagame Eestile vajalikud infrastruktuuri ühendused nii Euroopaga kui üleilmselt, et suurendada Eesti atraktiivsust ettevõtluse arendamise ja turismi sihtkohana.
Suurendame Eesti püüdlusi rahvusvahelistes organisatsoonides oluliste ametikohtade saamisel.
Toetame riiklikult rahvusvaheliste suur- ja spordiürituste toimumist Eestist, et läbi selle suurendada Eesti tuntust maailmas.
Toetame Eesti osalemist 2025. aasta maailmanäitusel Jaapanis Osakas.
Suurendame maailmas Eesti kui tugeva e-riigi kuvandit. Peame oluliseks jätkata ja laiendada e-residentsuse programmi.
Suurendame maailmas Eesti kui tugeva e-riigi kuvandit. Peame oluliseks jätkata ja laiendada e-residentsuse programmi.
Aidame kaasa meie idufirmade kasvamisele ja arengule kogu maailmas. Soodustame nende kasvukeskkonda kodumaal ning peakorterite jäämist Eestisse.
Aidame kaasa meie idufirmade kasvamisele ja arengule kogu maailmas. Soodustame nende kasvukeskkonda kodumaal ning peakorterite jäämist Eestisse.
Tugevdame sidet Eesti kogukondadega välismaal, et edendada, säilitada ja toetada välismaal eesti kultuuri, koole ja keeleõpet.
Soodustame tööhõive kasvu, pöörates tähelepanu alahõivatud gruppidele (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed). Uute töökohtade loomisel ning täitmisel tuleb eelistada kohalikku tööjõudu.
Soodustame tööhõive kasvu, pöörates tähelepanu alahõivatud gruppidele (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed). Uute töökohtade loomisel ning täitmisel tuleb eelistada kohalikku tööjõudu.
Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.
Ergutame kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides ning jätkame elukestva õppe põhimõtete rakendamist inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.
Laiendame tööhõive suurendamiseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi ning riiklikke tööturu tugiteenuseid.
Tõstame ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.
Kaasajastame töötuskindlustussüsteemi ning võimaldada vähemalt osalist hüvitist ka omal soovil töölt lahkujatele.
Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Suurendame ausa konkurentsi toetamiseks Maksu- ja Tolliameti vahendeid võitluseks varimajanduse ning ümbrikupalkadega.
Arendame täiskasvanute digioskuseid, et tõsta tootlikkust ning meie inimeste konkurentsivõimet kiirelt areneva majanduse ja tööturu tingimustes.
Vähendame soolist, ealist ja rahvuspõhist palgalõhet, mille aluseks on koostöö ning läbipaistev ja õiglane palgapoliitika nii avalikus kui erasektoris.
Suurendame riigi- ja rahvuspühadega seonduvate puhkepäevade arvu. Muudame puhkepäevaks sellele eelneva või järgneva tööpäeva juhul kui rahvus- või riigipüha langeb nädalavahetusele.
Tagadame riigipalgaliste töökohtade õiglane regionaalne jaotus. Avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast tuleb jätkata, võimaldades ka kaugtöö tegemist.
Tagadame riigipalgaliste töökohtade õiglane regionaalne jaotus. Avaliku sektori töökohtade väljaviimisega pealinnast tuleb jätkata, võimaldades ka kaugtöö tegemist.
Jätkame kolmepoolseid läbirääkimisi (riik, tööandjad ja ametiühingud) alampalga kokkuleppimisel ja teistes tööturgu mõjutavates küsimustes.
Kaasame riikliku tööpoliitika väljakujundamisse ka väikeettevõtete esindusorganisatsioonid.
Kaasame senisest enam ametiühinguid töötajate heaolu ja õigusi puudutavasse seadusloomesse.
Loome õigusselgus platvormitöö mõiste ja maksunduse osas. Tagame platvormitöötajatele vajalikud sotsiaalsed garantiid (tervise-, töötus- ja pensionikindlustus) koos kollektiivse esindamise õigusega.
Soodustame osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimist ja elukestvat õpet ning töötute ümberõpet.
Arendame eakatele ja erivajadustega inimestele sobilikke ning paindlikke töövõimalusi, et toetada nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.
Toetame aktiivsete tööturumeetmete ja noorsootöö abil mittetöötavate ning mitteõppivate noorte (NEET- noorte) tööellu suunamist.
Suurendame järgmise nelja aasta jooksul alampalka, et Eesti kehtiv alampalk oleks üle 1000 euro kuus. Tagame alampalga järjepideva tõusu, et vähendame palgavaesust ja ebavõrdsust tööturul.
Võimaldame täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.
Võimaldame täiendavate vabatahtlike sissemaksete tegemist kogumispensioni. Anname II pensionisambast lahkunutele võimaluse erakorraliselt süsteemiga uuesti liituda.
Tagadame alates teisest päevast töötajale haiguspäevade hüvitamine koostöös riigi ja tööandjaga.
Suurendame riigiametite ja ametnike rolli nõustamaks ettevõtteid hea ja turvalise töökeskkonna loomisel.
Kasutame avalikus sektoris enam tähtajalist töösuhet. Soodustame erinevates riigiasutustes- ja ametites töötajate rotatsiooni ja konkurentsi.
Parandame tööohutust ning tõstame töötervishoiuteenuste kättesaadavust. Suurendame läbi riikliku tellimuse töötervishoiu spetsialistide arvu.
Kehtestame välistööjõu puhul teatud sektorites sektoripõhine keskmisest palgast suurem palganõue, arvestades sektori majandusnäitajaid ja konkurentsivõimet.
Vaadame üle töölepinguseadus ning ajakohastada seda tööturu olukorda arvestades.
Soodustame senisest enam tööandja võimalusi oma töötajatele lastehoiuteenuse pakkumiseks, selleks vaatame üle tänased kehtivad regulatsioonid.
Suurendame kollektiivlepinguga seotud töötajate hulka Eesti tööjõuturul.
Tõstame inimeste tervena elatud eluaastaid ning oodatavat eluiga.
Suuname tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.
Suuname tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.
Tagame kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus.
Parandame tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti investeerides e-tervise lahendustesse, tervise- tehnoloogiatesse ning personaalmeditsiini arendamisse.
Kaitseme inimeste terviseandmeid ning tagame andmekaitsereeglite täitmine.
Tagame patsiendikindlustuse ja vaktsiinikindlustuse õiglane ja efektiivne toimimine.
Hoiame arstide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate palk konkurentsivõimelisena, et ennetada nende lahkumist teistesse riikidesse ning motiveerida juba lahkunud tervishoiutöötajaid Eestisse naasma.
Rajame riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja ars- tiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.
Hoiame ja arendada igas maakonnas vähemalt ühte haiglavõrgu arengukava haiglat.
Muudame maakondade üldhaiglate rahastamine eelarveliseks, et tagada ühtlaselt kogu Eestis arstiabi kättesaadavus, arvestades piirkondade vajadusi.
Suurendame esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.
Suurendame esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.
Jätkame tervisekeskuste rajamist ja kaasajastamist kogu Eestis.
Arendame apteegiteenuseid, sh integreerida apteegivõrk paremini esmatasandi tervishoiuga.
Tagame patsientidele ja puuetega inimestele paremad võimalused taastusravile pääsemiseks.
Tugevdame riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, et vastutus oleks selgelt määratletud ja tõhusalt kontrollitud. Tervishoiuvõrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.
Suurendame tulemuspõhise rahastamise osakaalu tervishoiusüsteemis koos järelevalve tõhustamisega.
Vähendame inimeste omaosalust tervishoiuteenuste (sh hambaravi) eest tasumisel.
Kahekordistame kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendame inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.
Kahekordistame kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendame inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.
Tagame koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.
Tagame koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.
Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastada retseptiravimid käibemaksust.
Tagame haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast töötajale koostöös riigi ja tööandjaga.
Propageerime iga-aastaseid tervisekontrolle ning võimalust neid töökohtadel läbi viia.
Jätkame ja laiendada Tartu Ülikooli geenivaramu programmi ning pakkuda tulemuste põhjal isikustatud ravimeid ja terviseteenuseid.
Töötame välja „Vähitõrje tegevuskava 2020-2030“ rakenduskava ning alustada selle elluviimist.
Suurendame teavitustööd laste ja riskirühmade immuniseerimise, hambaravi ja tervisliku toitumise kohta.
Edendame terviseteadlikku käitumist ja tervislikke eluviise – igaüks meist peab oma tervise hoidmisse ka ise panustama.
Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Pöörame erilist tähelepanu laste ülekaalulisuse ning sõltuvushäirete, sh nutisõltuvuse vähendamisele.
Tõstame inimeste teadlikkust ja suurendada ennetustööd alkoholi tarbimise vähendamiseks.
Tõstame ennetustegevuste mahtu, sh sõeluuringutes osalemise määra koostöös perearstide ja kogu tervisesüsteemiga.
Tõstame uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodite kasutamist.
Loome regionaalseid toetusmeetmeid, mille abil aitame tervishoiutöötajaid elama ja töötama maapiirkondadesse. Rakendame selleks riigi toel ehitatavaid üürimaju.
Suurendame vastuvõttu tervishoiutöötajate erialadele Tartu Ülikoolis ja tervishoiu kõrgkoolides ning arendame järjepidevalt ja kaasajastada nende väljaõpet
Tõhustame ennetustööd vähendamaks õnnetussurmasid ja suitsiide. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning esmaabi oskusi vaimse tervise hoidmiseks.
Panustame senisest enam vaimse tervise valdkonda ning parandame psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavust. Suurendame riikliku koolitustellimust vastavatele erialadele.
Teeme tihedat koostööd vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning parandada vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide kättesaadavust.
Vaatame üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendame erinevate grupiteraapia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.
Vaatame üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendame erinevate grupiteraapia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.
Käivitame tervise hoidmise programm haridusasutustes. Üle Eesti tuleb tagada kõikides koolides kooliõdede, tervisedendusspetsialistide ning psühholoogide olemasolu.
Suurendame koostööd haigekassa ja ravimitootjate vahel parandamaks uute ravimite kättesaadavust Eestis. Haigekassa peab arvestama uute ravimite puhul ravimist saadud positiivset ravitulemit ning sõltuvalt saavutatud eesmärkidest jagama rahalisi riske.
Suurendame tähelepanu harvikhaigustele. Peame oluliseks uue riikliku arengukava koostamist koos tege- vuskava ning selle juurde käiva rahastusega.
Suurendame haigekassa rahastust erinevatele ennetustegevustele, sh propageerida liikumist ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades eesmärgiga vähendada inimeste ravikulusid.
Suurendame palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.
Asendame tänased stipendiumid spordisüsteemis sportlase palgaga, mis tagaks sinna juurde käivad sotsiaalgarantiid.
Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.
Seame riiklikuks prioriteediks inimeste vaimne ja füüsiline tervis. Eesmärgi täitmiseks propageerime üle riigi liikuvat ning sportlikku eluviisi.
Tõstame kutsekvalifikatsiooniga treenerite palka, võrdsustades nende palgad vähemalt õpetajate miinimummääraga.
Toetame liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.
Toetame liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.
Toetame liikumisharrastuse kontseptsiooni elluviimist. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja terviseradade võrgustike loomisel. Rajame üle Eesti multifunktsionaalseid avalikus kasutuses olevaid spordiväljakuid.
Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.
Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.
Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.
Arendame ja toetame regionaalseid tervisespordikeskusi igas Eesti suuremas regioonis. Arendame lõpuni Lõuna-Eestis Kääriku ja Tehvandi spordibaasid, Lääne-Eestis Palivere spordikompleksi ning alustame Põhja- Eesti piirkonda uue riikliku spordikeskuse rajamist.
Soodustame ettevõtete seas sponsorluse pakkumist nii harrastus- kui ka tippspordile läbi maksuerisuste tegemise. Spordi rahastamine peab suurenema nii avaliku kui ka erasektori osalusel.
Suurendame tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.
Rajame Tallinnasse Eesti Spordi Maja, et koondada kokku ühte hoonesse meie erinevad spordialaliidud.
Suurendame Eesti Olümpiakomitee programmi „Team Estonia“ rahastust vähemalt ühe miljoni euro võrra igal aastal.
Tagame spordivaldkonnale piisav rahastus, et saavutada dokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ püstitatud eesmärgid.
Sporditaristu rajamisel arvestame nii tippsportlaste, noorte kui ka vanemaealiste vajadustega.
Toetame laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.
Toetame laste liikumisaktiivsuse tõstmist koolides. Iga kooli kõrvale loome koostöös kohalike omavalitsustega jalgrattaparkla.
Avame koolide välispordirajatised avalikus kasutamiseks. Avaliku sektori rahaga rajatud sporditaristu peab saama maksimaalse kasutuse.
Laiendame Eesti Olümpiakomitee projekti «Sport kooli!“, eesmärgiga suurendada noorte huvi spordi ja liikumise vastu.
Toetame riiklikult Eestis täna juba toimuvaid tippspordi suurüritusi (näiteks Rally Estonia, WTA tenniseturniir jne) ning tuua siia uusi rahvusvahelisi tippspordi sündmusi. Läbi tippspordi ürituste paraneb Eesti kui turismiriigi maine ning külastatavus ja elavneb majandus.
Rahastame rohkem ujumise algõpetuse kursusi nii haridusasutustes kui ka täiskasvanutele. Eesti inimeste ujumisoskus ja teadlikkus veeohutusest peab paranema.
Suuname rohkem vahendeid invaspordi arendamisse. Eesti puuetega inimeste osalus spordis peab tõusma nii harrastajate kui ka tippsportlaste seas. Meie tippsportlastel peab olema võimalus osaleda nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.
Taastame spordirühm kaitseväes, et arendada läbi spordi suuremat ühiskonna kaitsetahet. Oluline on tagada tippsportlastele ajateenistuse läbimiseks tingimused, mis võimaldavad neil enda erialast sportlikku vormi säilitada.
Jätkame koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti Jalgpalli Liiduga multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide rajamist. Iga Eesti maakond peab saama 2027. aastaks vähemalt ühe multifunktsionaalse sisehalli.
Ehitame riigi ja erasektori koostöös välja Pirita Velodroomile rahvusvahelistele nõuetele vastav spordikompleks koos sisetrekiga.
Rajame pallimängualade rahvusvaheliste suurtvõistluste korraldamiseks vastav multifunktsionaalne sporditaristu, et Eesti saaks korralda tiitlivõistluste valikmänge ja -turniire.
Toetame riiklikult olümpianormidele vastava ujula rajamist Tallinnasse.
Ehitame koostöös Kaitseministeeriumiga Tapale ujula.
Renoveerime koostöös kohaliku omavalitsusega Narva Kreenholmi staadion ning ehitada välja sealne spordikompleks koos abihoonetega.
Taastame Eesti kui suusariigi kuulsus ja maine. Liigume edasi suusatunneli projekti ettevalmistamisega koostöös erasektoriga.
Soodustame ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetame professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.
Soodustame ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetame professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.
Soodustame ekstreemspordialade arengut Eestis, et edendada harrastussporti noorte seas ning toetame professionaalsete ekstreemsportlaste püüdlusi saavutamaks rahvusvaheliselt häid tulemusi. Loome programmi koostöös erasektoriga ekstreemhallide rajamiseks Eesti eri piirkondadesse.
Renoveerime koostöös kohaliku omavalitsusega rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamiseks sobiv Kadrioru staadion.
Arendame koostöös kohaliku omavalitsusega välja Võrumaa uisukeskus.
Panustame riiklikult Tallinna „Euroopa Spordipealinn 2025“ programmi ja tegevustesse.
Tugevdame riigi rolli koostöös ühiskondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega võitlemaks dopingu ning spordivõistlustega manipuleerimise vastasesse võitlusesse, et tagada puhas ja aus sport.
Toetame riiklikult e-spordi arengut koostöös erasektoriga.
Tagame igale põhikooli õpilasele koolipäeva õppeprogrammi raames vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist.
Suurendame olemasolevaid ja loome täiendavaid toetusi vähekindlustatud, puudega lapsi kasvatavatele, paljulapselistele ja üksikvanemate peredele.
Tõstame koheselt lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 100 euroni, nagu on kolmanda ja iga järgneva lapse puhul.
Indekseerime lapsetoetus ja pikendada toetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.
Tõstame üksikvanema lapse toetus 100 euroni ning siduda see indekseerimisega.
Tagame igale lapsele tasuta lasteaiakoht. Kompenseerime kohalikele omavalitsustele sellega kaasnevad kulud.
Võimaldame igale üldhariduskooli õpilasele üks tasuta spordi- või huvialaring oma kooli juures.
Loome paljulapselistele peredele pereauto soetamise ning eluruumide korrastamise toetusmeetmed.
Tagame erivajadustega lastele hoiuteenus sõltumata elukohast, mis võimaldaks lapsevanematel osaleda tööelus.
Hoolitseme selle eest, et vanem saaks pärast lapsega kodus oldud aega jätkata oma endisel töökohal.
Tõstame ühiskonnale eeskujuks peresõbralikke ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.
Pakkume välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.
Tagame noortele peredele võimalus saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel ning ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
Muudame vanemahüvitise süsteem paindlikumaks, mis võimaldaks vanemahüvitist maksta osaliselt vanavanematele eesmärgiga aidata lapsevanemad kiiremini tagasi tööjõuturule.
Parandame paari- ja peresuhteid toetavate teenuste (nõustamis- ja teraapiateenused) kättesaadavust.
Võimaldame noortel saada viivituseta psühholoogi või psühhiaatri abi.
Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivne toimimine, mis kindlustaks alimente mittesaavatele üksikvanematele laste elatusraha saamise.
Võitleme perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.
Võitleme perevägivallaga. Loome perevägivalla ohvritele üle Eesti toetussüsteemi vajadusel uue iseseisva elu alustamiseks. Toetame riiklikult laste ja naiste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust.
Tõstame ühiskonna teadlikkust, et märgata vägivalla ohvriks langenud lapsi. Tagame väärkoheldud laste abistamise ja toetamise sõltumata elukohast ning menetlusstaadiumist.
Suuname kohalikele omavalitsustele täiendavaid vahendeid, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Tagame riiklikult võimaluse lastekaitsetöötajate pidevaks enesetäiendamiseks.
Suurendame laste ja lapsevanemate teadlikkust interneti ja digitaalsete kommunikatsioonivahendite kasutamisega seotud riskidest.
Jätkame sotsiaaleluruumide loomist üle Eesti.