"Keskerakond pakub 6 sammu. Need sihivad sama eesmärki, mille nimel üheskoos juba teist aastat pingutame – elada võimalikult väheste koroonaviiruse vastaste piirangutega ning selleks tagada kõigile vabatahtlik, tasuta ja kodulähedane vaktsineerimine: 🟢 riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga;"

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et mida rohkem on koolipere hulgas vaktsineerituid, seda kindlamalt saame hoida koolid järgmisel õppeaastal avatuna. „Meil on juba üle 70 sellise haridusasutuse, kus rohkem kui 90% koolitöötajatest on vaktsineeritud. Oleme seadnud riiklikuks eesmärgiks, et kõigis haridusasutustes oleks vähemalt 90% töötajatest vaktsineeritud“ ütles Kersna. „Loodan, et koostöös Haigekassaga saame pakkuda veel vaktsineerimata haridustöötajatele paindlikke võimalusi vaktsineerimiseks.“

• Jätkame igakülgset koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks. • Võimaldame alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.

Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna initsiatiivil koostatud vaktsiinikahjude hüvitamise eelnõu ... Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

Terviseminister kinnitas, et valitsus liigub selles suunas, et koroonatõendit hakatakse küsima juba esimesest inimesest. "Arvestades viiruse levikut, siis edasiliikumine ongi mõistlik," sõnas ta. ... Tõendi küsimine on Kiige sõnul vajalik suurematel üritustel, nagu kontsertidel, teatris, kinos või muudel meelelahutusüritustel enda nakkusohutuse tõestamine. Olgu selleks siis koroonapassi näitamine või negatiivse testi tõendamine. "Me ei soovi piirata vältimatult vajalikest tegevustest osavõtmist, aga soovime maksimaalselt tagada just rahvarohkemate ürituste ohutuse," rääkis Kiik.

Eesti eesmärgid COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatusel (vt ka Lisa 1) ja tegevuste planeerimisel on: • saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 70%; • võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele järgmiste vanusrühmade kaupa: 60-69, 50-59, 16-49; • võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. (Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise plaan aprill – juuni 2021, lk.3)

Kui teadusnõuoda soovitas maskikohustuse 7. juunist kaotada, siis valitsus seda otsust veel ei teinud. Uuesti tuleb teema arutlusele 8. juunil ning kui nakatumine jätkab langustrendi, siis võib tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul kohustus juuni keskel kaduda. Kiik ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et midagi päris kindlat veel väita ei saa, sest tuleb jälgida viiruse levikut ning vaktsineeritute hõlmatuse kasvu. "Juuni keskpaik saab olema see koht, kus tõenäoliselt on võimalik see samm astuda," ütles Kiik ja lisas, et maskikohustus asendub soovitusega avalikus kohas suu katta, kasutades selleks muu hulgas ka visiiri.

"Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütleb, et Eesti loodud Covid-19 tõend ehk rahvakeeli vaktsiinipass tagab samad võimalused mitte ainult vaktsineerimise, vaid ka haiguse läbipõdemise ja Covid-19 negatiivse testitulemuse korral, et vältida nende inimeste diskrimineerimist, kes end vaktsineerida ei saa. Tõend loodetakse kasutusele võtta juunikuus, kui on valmis läbipõdemise ja negatiivse testitulemuse sertifikaadid." "Päris valmis Eesti lahendus veel ei ole? Mõned arendused on veel teha, mai lõpuks peaks ilmselt ka negatiivse testi ja läbipõdemise elektrooniline sertifikaat valmis olema."

"Kui me räägime testimise võimaluse tagasitoomisest, siis selle eelduseks on haiglaravi koormuse langus, olukorra selge leevenemine. Siis ongi valitsuse kaalutluse otsus, et kas ühiskondlike pingete leevendamiseks ja teatud ettevõtete, teatud sektorite tegevusvabaduse vaates neid Covid-tõendi reegleid üle vaadata," ütles Kiik ERR-ile. "Loomulikult valitsuse eesmärk ja iga poliitiku eesmärk peab olema kogu Eesti elanikkonna nii vaimse kui füüsilise tervise ja toimetuleku hoidmine. Eks me peamegi hindama, milline nii-öelda Covid-reeglite pakett seda eesmärki kõige paremini saavutada aitab." Kiik rääkis, et jaanuari esimeses pooles valitsusel piirangutega seoses märkimisväärseid otsuseid teha plaanis ei ole ning jälgitakse, mida teeb omikroni tüvi.