Eesti seisukohad EL algatuse kohta Venemaa tõkestatud varadelt saadavate juhuslike tulude kasutamiseks Ukraina toetamiseks.
Toetame Ukraina saamist NATO liikmeks.
Seisame Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt.
Arendame igakülgset koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.
Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhineva laienemispoliitika jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid siseriiklikes reformides, demokraatia ja õigusriigi tugevdamisel.
3.1. Eesti toetab EL-i tasandil Venemaa majandusliku isoleerimise jätkumist. Tegevus: tegevuskava Venemaa sanktsioonide kohta september 2022. 3.2. Toetame Ukrainat rahvusvahelisel tasandil, sh NATO ja EL-i püüdlusi. Tegevus: tegevuskava Ukraina toetamiseks ja abistamiseks september 2022. Tegevus: Ukraina ülesehituse ja humanitaarse toetamise tegevuskava september 2022. Tegevus: NATO-Ukraina suhete tihendamise tegevuskava oktoober 2022.
Loome välismaalt tagasipöördumiseks institutsiooni, mille ülesandeks on perede ja üksikisikute nõustamine, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taasharjumist, elu- ja töökoha ning koolikoha leidmist ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.
Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks.
Algatame Globaalse Eesti programmi ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks. Toetame eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma ning eesti keele ja kultuuri hoidmist, arendamist ja uurimist kaasates meie kogukondi välismaal ja hea tahte saadikuid.
Soodustame inimeste tagasipöördumist väljapoole pealinna piirkonda.
Analüüs ja ettepanekud Eesti välisteenistuse suurendamiseks ja tugevdamiseks. Välispoliitika arengukava aastani 2030. Luksemburgiga maailma esimese andmesaatkonna rajamiseks vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine. Heakskiidu ja volituste andmine rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks andmesaatkonna rajamiseks Luksemburgi. Seaduseelnõu võrgu- ja infoturbe direktiivi (NIS direktiivi) ülevõtmiseks ja küberkaitse õigusnormide ajakohastamiseks. Usaldusväärsuse kontrolli seaduse eelnõu.
Töötame selle nimel, et Euroopa Liit oleks tugevam ja ühtsem, ning edendame demokraatlikke ja inimõigusi. Tegevuspõhimõte: välisminister, kõik ministrid. Pidev tegevus.
Tugevdame Euroopa Liidu ja liikmesriikide koostööd ning usaldus Euroopas põhineb demokraatlikel õigusprintsiipidel ja nelja vabadusel. Tegevuspõhimõte: välisminister, kõik ministrid. Pidev tegevus.
Peame oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks. Tegevuspõhimõte: välisminister, minister. Pidev tegevus.
Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev poliitika. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele. Eesti on Euroopa Liidus, NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides tegus ja koostöömeelne liikmesriik. Tegevuspõhimõte: välisminister, minister. Pidev tegevus.
Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu
"Küsimusele, mis juhtub humanitaarabiga Palestiina pagulastele, vastas Eesti välisministeerium järgmist: "2014. aastal eraldas Eesti ÜRO kaudu 200 000 eurot Gaza sektori ülesehitamiseks ja Palestiina pagulaste abistamiseks." Mis puudutab käesolevat aastat, siis kommenteeris välisministeerium: "2023. aastal eraldas Eesti ÜRO Lähis-Ida abiorganisatsioonile 80 000 eurot Palestiina pagulaste abistamiseks. See raha on ette nähtud ÜRO agentuuri tegevuseks 2024. aastal." Samuti teatas välisministeerium, et erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest ei ole Eestil Palestiina jaoks ühiseid arenguprojekte." UNWRA 2022. aasta doonorriikide nimekirjas on Eesti toetuse poolest 63. kohal - 90 090 dollarit, Läti (86.) - 17 580 dollarit, Leedu, Ukraina ja Ungari ei ole nimekirjas. Suurimad rahastajad on USA, Saksamaa ja EL. Saksamaa kogueelarve ületab ELi panust peaaegu 2 korda. (allikas: https://www.unrwa.org/sites/default/files/overall_donor_ranking_2022.pdf)
Valitsus kiitis oma 29. aprilli nõupidamisel heaks antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni, mille kohaselt moodustatakse antisemitismiga võitlemise töörühm. Kontseptsioonis tõdetakse, et kuna juudi kogukonna turvalisust toetavad meetmed jäävad erinevatesse valdkondadesse ning puudutavad eri ministeeriume ja nende allasutusi, siis tuleb sellesse kaasata siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium (HTM), kultuuriministeerium, välisministeerium, justiitsministeerium. Ministeeriumid ja ametid peavad kontseptsiooni kohaselt looma antisemitismiga võitlemiseks ühise infovälja ning kaasama sellesse ka juudi kogukonna. Antisemitismi vastse kontseptsiooni kohaselt võib antisemitismi esineda erinevates poliitilistes ja religioossetes ideoloogiates ning mõnel juhul võib see väljenduda diskrimineerimises või avalikus sõnalises rünnakus, teisalt ka füüsilistes rünnakutes juudi kogukonna ja selle liikmete ning kogukonnaga seotud objektide vastu.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eesti valmis vastu võtma kuni 10 Afganistanist evakueeritud inimest. Selle arvu sisse kuuluvad nii ELi kui ka NATOga koostööd teinud inimesed ja nende vahetud pereliikmed. Lisaks sellele plaanib valitsus arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni Mondoga Afganistanis koostööd teinud inimeste vastuvõtmist, kelle täpne arv selgub lähipäevil. „Afganistanis toimuv kaos šokeerib jätkuvalt demokraatlikku maailma,“ nentis peaminister Kallas. „Riigina tahame anda panuse Afganistanis lahvatanud humanitaarkriisi lahendamisse. Praeguse seisuga on Eesti valmis varjupaika pakkuma kuni 10-le inimesele. Täpsemalt inimestele, kelle elu on sattunud kodumaal hädaohtu koostöö tõttu Euroopa Liidu või NATOga ja nende vahetutele pereliikmetele. Samuti tahame aidata neid, kes on teinud meiega koostööd Mondo kaudu. Täpsem inimeste arv, kellele Eesti saab osutada rahvusvahelist kaitset, selgub lähipäevil.“
Eesti lubab kinkida siin ülejäävad 800 000 doosi AstraZeneca vaktsiini teistele riikidele, kuid ei ole veel annetuse täpseid detaile paika pannud. "Eestil on tahe vaktsiine annetada. Ootame eelkõige, kui meil tekib vastav jääk, et me saaksime füüsiliselt neid annetada. Plaanis on annetada 800 000 vaktsiini," ütles välisminister Eva-Maria Liimets neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.