Esmaspäevast, 17. maist alustavad tööd vaktsineerimiskeskused ja vaktsineerimine COVID-19 vastu avatakse kõigile täisealistele. Vaktsineerimise korraldajad paluvad inimestelt kannatlikkust – koormuse hajutamiseks avaneb digiregistratuuris vaktsineerimiseks aja broneerimine neljapäevast, 13. maist 40+ inimestele ning esmaspäevast juba kõigile alates 16 eluaastast.

Järgmisel nädalal avavad kõik maakonnad vähemalt ühe püsiva vaktsineerimiskabineti. Vaktsineerimisele on võimalik läbi üleriigilise digiregistratuuri aeg kirja panna, kuid inimesi oodatakse kõigisse kabinettidesse vaktsineerima ka eelnevalt registreerimata. Kabinetid on avatud esialgu septembri lõpuni.

Kõik vaktsineerimiskabinetid on avatud vähemalt viiel päeval nädalas, millest üks päev on kõigi maakondade puhul ka puhkepäev. Kabinetid on avatud kaheksa tundi päevas. Vaktsineerimiskabinettide töö on esialgu planeeritud kuni septembri lõpuni.

Sotsiaalministeerium uuendas COVID-19 vaktsineerimise eesmärke sügiseks

Sotsiaalministeerium uuendas koostöös Vabariigi Valitsuse ja COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühmaga Eesti COVID-19 vastase vaktsineerimise eesmärke sügiseks ning kirjeldas võimalikud revaktsineerimise stsenaariumid.

„Vaktsineerimine on ainus tõhus viis raske COVID-19 haigestumise vältimiseks, et hoida ära koormust tervishoiusüsteemile ning majandusele ja hoida Eesti elu koroonaviiruse kolmandas laines võimalikult avatuna. Suve jooksul tegutseme aprillis seatud eesmärgi nimel saavutada sügiseks vähemalt 70 protsendiline COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Uuendatud dokumendis oleme eakate vaktsineerimise eesmärgi veelgi kõrgemale seadnud, kuna just nemad on COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamad. Samuti kirjeldame revaktsineerimise võimalikke stsenaariume, mis on aluseks 2022. aasta vaktsiinivajaduste prognoosimisel ja vaktsineerimise korraldamisel.“

Uuendatud dokumendis on kirjeldatud vaktsineerimise korraldust suvekuudel ja sügisel ning täpsustatud Eesti eesmärke inimeste hõlmamisel COVID-19 vastase vaktsineerimisega. Lisaks juba varem võetud eesmärgile vaktsineerida 2021. aasta sügise alguseks (22. septembriks) vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast soovitakse saavutada 2021. aasta novembri lõpuks üle 60-aastaste seas 80%line hõlmatus. Samuti on seatud eesmärk saavutada 2021. aasta oktoobri lõpuks 16-17-aastaste noorte seas vähemalt 70%-line vaktsineerimisega hõlmatus. Vaktsineerimise täpsem korraldus sügis-talvistel kuudel lepitakse kokku augustis.

Samuti on uuendatud dokumendis kirjeldatud nelja võimalikku revaktsineerimise stsenaariumi. Stsenaariumites nähakse ette võimalust, et tekib vajadus revaktsineerida kõiki juba vaktsineeritud inimesi alates 12 kuu möödumisest vaktsineerimise lõpetamisest või et täiendavat vaktsiinidoosi vajab piiratum grupp inimesi sõltuvalt immuunvastuse püsimisest või kõik mõne konkreetse vaktsiiniga vaktsineeritud inimesed.

Haigekassa andmetel on COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 72 protsenti haridusasutuste töötajatest. Kõige kõrgem on rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajate vaktsineerituse protsent, vähem vaktsineerituid on koolieelsete lasteasutuste personali hulgas.

"Meil on juba üle 70 sellise haridusasutuse, kus rohkem kui 90 protsenti koolitöötajatest on vaktsineeritud. Oleme seadnud riiklikuks eesmärgiks, et kõigis haridusasutustes oleks vähemalt 90 protsenti töötajatest vaktsineeritud," ütles haridus- ja teadusminister haridus- ja teadusminister Kersna pressiteate vahendusel. "Loodan, et koostöös haigekassaga saame pakkuda veel vaktsineerimata haridustöötajatele paindlikke võimalusi vaktsineerimiseks."

Kaja Kallas: "Tegin teadusnõukojale ettepaneku arutada võimalust kaotada Hiiumaal koroonaviiruse kontrollmeetmed. See tähendab, et Hiiumaal poleks siis enam vaja kontrollida inimeste tervisohutust ega ka kanda maske. Juhul, kui kontrollmeetmete kaotamisega Hiiumaal ei teki uus koldeid, saaks sellist lähenemist kaaluda ka teiste maakondade puhul. Teadusnõukoda asub nüüd arutama, kas ja mis tingimustel see võimalik oleks."

Kiik: kaitstud on 71% täiskasvanutest, saame ühiskonna avada kui jõuame sama tasemeni kogu elanikkonnas

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil maksta toetust hooldekodudele, kelle töötajatest on 90 protsenti vaktsineeritud. Esialgu saab taotleda toetust 120 eurot töötaja kohta.

"Mida rohkem hooldekodu töötajaid on vaktsineeritud, seda turvalisem on hoolekandeasutuse elanikel, kes kuuluvad igal juhul riskigruppi ja kelle nakatumist ja haiglasse sattumist on väga oluline piirata, sest need võivad olla raskete tagajärgedega," ütles peaminister Kaja Kallas.

Toetust saab taotleda 1. detsembrist kuni 15. jaanuarini, seda makstakse töötaja kohta 120 eurot.

Toetust on võimalik 50–90 protsendi võrra suurendada vastavalt sellele, kui suur hulk hoolekandeasutuse klientidest on saanud vaktsineerimise järel ka tõhustusdoosi.

Kokku on toetusmeetmele ette nähtud ligi 824 000 eurot. "See raha tuleb nendest vahenditest, mis lisaeelarves jäid üle," ütles Kallas.

Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati, et COVID-19 vaktsiini tõhustusdoose hakatakse lisaks eakatele ja hooldekodude elanikele pakkuma ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele alates kuuendast kuust pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist.

"Võimaldame kuue kuu möödumisel tõhustusdoosiga vaktsineerimist ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele, et tagada riskirühmadega tihedalt kokku puutuvate inimeste maksimaalne kaitstus," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE).

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas teisipäeval COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi üle 65-aastastele ja hooldekodude elanikele. Laiemale täisealisele elanikkonnale võimaldatakse tõhustusdoosi üldjuhul pärast kaheksa kuu möödumist esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis neljapäeval riigikogus, et tõhustusdoose võivad saada kõik, kellel on viimasest süstist möödas vähemalt kuus kuud.

Kui seni oli riigi seisukoht, et tõhustusdoose saavad 65-aastased ja vanemad ning eesliinitöötajad, siis nüüd kinnitas Kiik, et tõhustusdoose saavad kõik need, kes seda soovivad ja kellel on pool aastat süstist möödas. Seda sõltumata sellest, mis preparaati on neile varem süstitud.

Valitsus lühendas COVIDi vaktsineerimistõendi kehtivusaega ühelt aastalt 9 kuule, otsus jõustub 1. veebruarist. Samast kuupäevast hakkab reisimisel kehtima 9-kuuline vaktsineerimistõend ka üle Euroopa Liidu. Pärast tõhustusdoosi tegemist pikeneb vaktsiinitõendi kehtivusaeg esialgu aasta võrra, kuid ELi tasandil jätkuvad arutelud ka selles küsimuses ühise lahenduse leidmiseks.

Muudatus lähtub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusest teha tõhustusdoos hiljemalt 6 kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõppu. Seejärel kehtib tõend veel kolm kuud, et inimestel oleks aega tõhustusdoos ära teha. Muudatus arvestab vaktsiinide tõhusust uute tüvede vastu ja suunab inimesi tegema tõhustusdoosi, mis annab praeguste andmete põhjal väga hea kaitse ka omikrontüve vastu.