Kohalikel peab olema õigus kaasa rääkida oma elukeskkonna arengus. Suure keskkonnamõjuga projektide kohta küsime rahva arvamust, tulemus on kohaliku omavalitsuse jaoks siduv.
Loome ja hoiame rohevõrgustikke. Rohevõrgustiku eesmärk on ühendada sidusalt eri tüüpi looduslikke või looduslähedasi maa- ja veealasid, et tagada nende ökoloogiline toimimine ning maastike säilimine.
Teeme igaühele kättesaadavaks info omavalitsuse kaitse all olevatest aladest ja üksikobjektidest ning nendega seotud piirangutest Kohalikes arengukavades seame eesmärgiks elurikkuse suurenemise. Eesmärk on rohemaid majandada parimal viisil, et hoida olemasolevat elurikkust ja seda veelgi suurendada – ning olla selles tegevuses järjepidev. Kui kasutusele võtta looduskeskkonda ja elurikkust toetav inimasulate planeerimine-ehitamine ning rohealade hoolduspraktikad, on võimalik pidurdada (ja vahel tagasi pöörata) linnastumisega seotud elurikkuse kadu.
Nii saame leevendada kuumalainete ja üleujutuste mõju linnas ning säilitada looduslikku mitmekesisust. Toimiva rohevõrgustiku ehitamiseks on siiski oluline, et soovitusi võetakse arvesse kõigis omavalitsustes. Tagame rohevõrgustiku sidususe ka linnades.
Lähtume permakultuuri looduslähedastest põhimõtetest. Loome funktsionaalseid elurikkust suurendavaid haljasalasid - roheala kui toidusalu. Näiteks on Lasnamäe paekaldal leida vanade talukohtade õunapuid ja vaarikaid. Selline loodusväärtus tuleb säilitada avaliku kogemus- ja elamusväärtusena haljastuses. Suurendame viljapuude ja marjapõõsaste osakaalu haljastuses. Seisame pärandkoosluste (sh hiiepuude ja puisniitude) säilimise eest. Soodustame geograafiliselt iseloomulike maastike - loopealsete (alvarid), puisniitude, kuppelmaastike, rabade - väärtustamist. Säilitame oma piirkondades allesolevad sood ja rabad.
Kohalike üldplaneeringutega lõpetame lageraied puhkemetsades (sh RMK KAH-aladel), looduskaitsealadel piiranguvööndites ja rohevõrgustikes. Taastame metsaseaduses kaitsemetsi puudutavad eeskirjad. Taastame puhkemetsade kategooria ja majandamise tingimused. Soovime, et metsaseaduses poleks lage- ja uuendusraieid. Kehtestame üldplaneeringutes metsades säilitatavate säilikpuude koguse. Mida rohkem säilikpuid metsa jäetakse, seda positiivsem on mõju elurikkusele.
Linnades võivad väga elurikasteks paikadeks olla ka jäätmaad, endised prügiladestuspaigad, niitmata alad, mahajäetud krundid. Leiame, et elurikkuse säilimise nimel tuleb ka linnades hoida alasid, mida ei korrastata liigselt. Võtame kaitse alla linnade rohealad, puiesteed ja vanad puud. Linnade rohealade maht peab jääma aastate lõikes samaks ja vajadusel suurenema, et täita kliimakavas võetud eesmärke. Toetame hoovide haljastamist ja kohalike haljastusseltside loomist.
Alad, mida niidetakse kord aastas, võimaldavad niidutaimedel lõpuni õitseda ning õistaimede mitmekesisusest sõltuvail kooslustel säilida ka järgmiseks aastaks. Suurendame vaid kord aastas niidetavate haljasalade osakaalu, et säilitada mitmekesisust. Haljastuses eelistame vanu kohalikke taimesorte. Kui vähendatakse haljasala või pargi pindala, siis tuleb selle asemel luua vähemalt samas linnas uus ja samaväärne. Rohealade pindalal ei tohi lasta väheneda. Istutame linna rohkem puid ja põõsaid.
Raiepiiranguid tuleb arvestada nii metsades, parkides kui ka üksikute puude ja põõsaste puhul. Pesitsusrahu on lisaks lindudele vajalik ka loomadele (näiteks oravatele). Pesitsusrahu aitab igal aastal ära hoida kuni 100 000 linnupoja hukkumise ja pidurdab lindude liigirikkuse ja arvukuse langust Eestis. Loome lisavõimalusi lindude pesitsemiseks näiteks pesakastide paigaldamisega õõnespesitsejatele ja tagame pesakastide iga-aastase puhastuse, aga ka põõsarinde istutamisega parkidesse-asulatesse. Toiduks sobivate putukate puudus on üks peamisi tegureid, mis asulalindude pesitsuse edukust piirab.
Niitmata alad on olulised elupaigad linnaloomadele ja tõstavad taimestiku liigirikkust. Säilitame lamapuitu, et suurendada putukate liigirikkust, linnupoegade toidubaasi ja pakkuda osale linnuliikidest pesitsuspaika ja varje võimalust kiskjate eest. Laiendame raierahu nõudeid vastavalt metsloomade vajadustele. Kui plaanitava ulatusliku raiega piirkonnas talvitub karu, peab jahti ilves või asub hundikari, kehtib seal ajutine raierahu seni, kuni oht piirkonnas elutsevatele metsloomade heaolule möödas.
Keskkonnaprojektide rahastamise määrad peavad olema võrdväärsed teiste rahastatud valdkondadega. Kui algatusi ei toetata, kaovad algatused kohe, kui õhinapõhiselt töötanud meeskonnad või eestvedajad väsivad. Kaasame eksperdid, et hinnata kohaliku omavalitsuse toetusi korteriühistutele, heakorrale ja haljastusele. Hindame ekspertide abiga, kas keskkond on piisavalt kaitstud. Probleemiks on näiteks rohealade kadu parklate ehitamisel.
Arendame omavalitsuse asutustes säästlikke sademevee kogumise ja äravoolu lahendusi, et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuvale kliimale, lahendada uputuste- ja vähendada üleujutustega seotud probleeme. Uputuste üks põhjus on laienevast ehitustegevusest tulenev vett mitteläbilaskvate pindade lisandumine ja rohealade vähenemine. Säästlikud sajuveesüsteemid pakuvad sadevee ärajuhtimisel lahendusi ka korrusamajade piirkondades, kus on vähe haljasalasid.
Loomad on võimelised tundma valu ja emotsioone ning ei tohiks kannatada inimese lõbujanust, ahnusest või hooletusest tingitud halva kohtlemise all. Kindlustame, et kohalik omavalitsus täidab täiel määral loomakaitseseadusest tulenevat, mitte ei too endale pandud kohustuste täitmata jätmise põhjenduseks rahanappust. Loome omavalitsustesse rehabilitatsioonikeskused vigastatud metsloomade abistamiseks. Tagame keerulisse olukorda sattunud metsloomade heaolu. See ei saa olla vaid metsloomi puudutava eriväljaõppeta päästeameti vastutusvaldkond. Täna puuduvad politseijaoskondades loomadega tegelevad spetsialistid. Sageli ei tea korrakaitsjad ka ise, et nemad peaksid loomadega seotud juhtumeid lahendama vaid delegeerivad selle ülesande vabatahtlikele loomakaitsjatele. Inimesed ei tea, kelle poole pöörduda, nähes hädas looma. Selle tõttu jäävad täna paljud loomad vajaliku abita. Loome omavalitsustesse loomade väärkohtlemise ennetuse ja juhtumite lahendamisega tegelevad väljaõpetatud üksused.
Anname vabatahtlikele võimaluse hoolitseda loomade eest professionaalselt ja korralike töövahenditega. Aitame korraldada teavituskampaaniaid loomaomanikele. Tähtsaim küsimus lemmikloomade valdkonnas on kodukasside steriliseerimine/kastreerimine. Kuna paljud seda ei tee, sünnib igal kevadel tuhandeid soovimatuid kassipoegi, kellest paljud hukkuvad tänaval, haigestuvad ohtlikesse nakkushaigustesse või langevad mõne suurema looma saagiks.
Liiga tihti jõuavad tänavalt varjupaika või kliinikusse kiibitud loomad, kelle kiip on registrisse kandmata. Kiibist on kasu ainult siis, kui see on registreeritud.
Koer on väga sotsiaalne loom, kes vajab tihedat suhtlust inimestega, liikumist, mängimist ja positiivseid emotsioone nagu inimesedki. Koera eluaeg ketis pidada on äärmiselt julm ja täielikult keelatud näiteks Ungaris, Rootsis, Austrias, Küprosel aga ka mitmetes USA osariikides. Erandkorras võib lubada koera ketti panekut kuni kolmeks tunniks, eeldusel, et joogivesi on koerale pidevalt saadaval.
Avalikustame ja uuendame regulaarselt kliima- ja energiakava elluviimise infot. Nii on ka elanikel võimalik mõista, miks erinevaid süsinikuemissioonide vähendamise tegevusi tehakse ja kuidas nende kodukoha osakaal paraneb. Jälgime nii kohalike kui riiklike kliimakavade täitmist ja kliimamuutust pidurdavate tingimustega arvestamist planeeringute ja arengukavade koostamisel.
Kliimakava alusel saab omavalitsus taotleda raha rohe-investeeringuteks. Koostame kliimakava neis omavalitsustes, kus see täna puudub.
Kliimamuutuse pidurdamine ja üleminek tasakaalus majandusele ning jätkusuutlikule ühiskonnakorrale vajab ambitsioonikaid eesmärke ja julgeid otsuseid, kuhu kõik muutustest puudutatud osapooled võimalikult vara kaasata.
Püsimetsandus võimaldab ka majandusmetsas säilitada metsa ökoloogilisi, kultuurilisi ja sotsioloogilisi väärtusi ning elurikkust. Kindlasti ei tohi lageraiega majandada puhkemetsi, vääriselupaiku, kaitsealade piiranguvööndeid ja rohevõrgustikku.
et tagada liikide kaitse kohaliku omavalitsuse alale jäävates metsades. Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga algatame vääriselupaikade (VEP) kaitse programmi, et kaardistada ja kaitse alla võtta kõik säilinud vääriselupaigad. Toetame püsimetsanduse-alaseid koolitusi kohalike erametsaomanike hulgas. Rohelised toetavad pika perspektiiviga metsamajandust. Meie eesmärk on raiemahtude tasakaalustamiseks tagada ka piisav hulk kaitstud ja puutumatuid alasid. Korraldame avalikke arutelusid ja infovahetust, et sihtrühmad saaksid päriselt kaasatud metsatööde kavadesse.
Mets pakub palju enamat kui vaid puit.
Energiaühistute loomine laiendab võimalusi väikeinvestoritel ja teistel turuhuvilistel liituda roheenergia tootmisega. Seeläbi väheneb nii omavalitsuse kui ka riigi süsiniku-jalajälg ja kiireneb rohepööre.
Lihtsustada ja kiirendada uute tootmisjaamade loomist, andes juba eos selged juhised piirkondadeks, kus see on lubatud, kus keelatud, ja millistes mastaapides. Kui ruumiline paigutus selge, saab omavalitsus lihtsustada tuule- ja päikeseparkide rajamiseks lubade andmist, et aidata kaasa Eesti üleminekule taastuvenergia kasutamisele. Siiski tuleb arvestada, et iga konkreetne arendusprojekt on erinev, seega keskkonnamõjude ja teised uuringud on vaja teha igaühe kohta eraldi.
Lülitame kõik kohaliku omavalitsuse ametiasutused ja avaliku kasutusega hooned 100% taastuvenergiale. Omavalitsuse eeskuju taastuvenergia kasutamisel võib motiveerida elanikke roheenergiale üle minema.
Toetame hoonete fassaadide korrastamist ja energiasäästlikumaks muutmist. Soodustame hoonete ehitamisel ja rekonstrueerimisel tehases toodetud moodulite ja elementide kasutamist, mis võimaldavad hooneid kiiremini ja energiatõhusamalt rekonstrueerida.
Rajame katkestusteta ja standarditele vastava turvalise rattateede põhivõrgu, mis on aasta läbi kasutatav. Tagame kõikide avalike asutuse juures lukustusvõimalusega jalgratta parkimiskohad. Hoolitseme selle eest, et leiduks turvalisi ja mugavaid jalgrattahoidlaid ja parkimispunkte. Toetame elamute juurde turvaliste ja ilmastikukindlate jalgratta ja lapsevankrite hoidlate paigaldamist. Laiendame jalgrataste laenutuspunkte, et laenutussüsteem oleks senisest mugavam.
Arendame autojagamisteenuse reaalseks alternatiiviks auto omamisele. Parendame Pargi & Sõida süsteemi, et vähendada autode kogust linnas.
Vaatame üle, vajadusel uuendame või loome transpordistrateegiad. Loome strateegiad bensiini- ja diiselmootoritega autodest vaba linna saavutamiseks. Analüüsime müra- ja valgusreostust linna erinevates piirkondades ja töötame välja uue tegevuskava nende vähendamiseks.
Et autokasutus ei kasvaks ja hoopis väheneks ning koos sellega ka mürgine õhureostus, lisame uusi bussiliine ja tihendame ühistranspordi graafikuid. Lähme ühistranspordis täielikult üle mittefossiilsete kütuste kasutamisele. Suuremates linnades taastame öötranspordi ja lisame nädalavahetustel ühistranspordiliinide väljasõite, et linnaosad oleksid ühendatud ka öösiti. Võtame kasutusse keskkonnasõbralikud madalapõhjalised ühissõidukid.
Sealhulgas loome korteriühistutele võimaluse rajada majade juurde laadimisjaamu. Ehitame linnaosadesse kortermajade lähedusse turvalised parkimismajad, kus on piisavalt laadimisjaamu nii autodele kui muudele liikuritele, kaasa arvatud pakirobotitele, et teha ruumi juurde haljastusele, jalakäijatele ja jalgratturitele tänaval parkivate sõidukite arvelt. Me ei ehita uusi autoparklaid rohealade arvelt.
et vähendada pudelivee tarbimisega seotud negatiivset keskkonnamõju ning tagada liikujatele pidev võimalus tervist puhta veega turgutada.
Intensiivse põllumajanduse negatiivne keskkonnamõju elurikkusele Eestis tõendatud.
Kohalikuma, taimsema ja mahetoodangu eelistamine läbi hangete eritingimuste aitab liikuda loodust taastava toidutootmise suunas. Eelistada toitu, mis on toodetud kohalikus omavalitsuses või 100 km raadiuses. Kasutame kohalikke ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid lasteaialaste ja kooliõpilaste toitlustamisel.
Toetame kogukonnaaedade rajamist. Arendame linna toidusõltumatust, luues uusi töökohti linnasisestes ja -lähedastes väikefarmides. Kasutame vertikaalse vesiviljeluse ja aeropoonika võtteid kohaliku toidu kasvatamisel. Kogukonnaaiad aitavad parandada asulates elurikkuse seisundit, vähendada elupaikade killustatust ja pidrudada tolmeldajate kadu, mis ohustab maailma toidujulgeolekut ning ökosüsteemide toimimist. Kogukonnaaiad toetavad nende suurte keskkonnaprobleemide leevendamist. Lisaks on kogukonnaaiad vaadeldavad sotsiaalsete ja ökoloogiliste süsteemidena, mis toetavad toidutootmist ja kogukonna suhtlust.
Toetame igaühelooduskaitset ja elupaikade loomist maaomanike poolt, näiteks pesitsussiilude planeerimise abil põldude väiksemaks jagamist.
Loome juurde taaskasutuskeskusi linnaosadesse ja väiksematesse piirkondadesse.
Võtame kasutusele süsteemi ettevõtete tootmisjääkide kaardistamiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks. Soodustame asjade remontimist ja parandajate tegevust.
Kasutame keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja aitame kaasa nende levikule. Iga elanik peab saama oma KOVi veebist teada, kuidas tema elukohas on sortimine korraldatud. Toetame keskkonnahoidliku mõtteviisi kujunemist. Propageerime masstarbimise vähendamist ja rahatarkuse suurendamist.
Tagame puhaste liigiti sorditud jäätmete tasuta äraveo nii elanikele kui ettevõtetele.
Toetame biojäätmete komposteerimist nii üksikisiku kui omavalitsuse tasandil. Korraldame aiajäätmete äravedu eraisikutelt. Loome süsteemi ettevõtete tootmisjääkide kaardistamiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks. Korraldame koerte järelt koristamise mugavaks ja paigutame kogumiskastid kohtadesse, kus koerteomanikud neid vajavad. Biojäätmed suuname taaskasutusse. Korraldame vähemalt 2 korda aastas korter- ja eramajade suuremate olmejäätmete tasuta veo (diivanid, kodumasinad, rehvid jne).
Seome toetused ja tunnustused keskkonnahoiu põhimõtete järgimisega ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.
Toetame toidupäästeorganisatsioonide tööd ja efektiivsemat piirkondliku koostööd sotsiaalametnike ja toidujagajate vahel. Keelame toiduainete panemise olmeprügi hulka kauplustes ja toitlustusasutustes. Toetame võimalusi, et toit, mille parim enne tähtaeg on möödas, aga mis veel kõlbab süüa, jõuaks inimesteni, kes soovivad sellist toitu süüa. Kõlblik kuni säilivusega toit suunatakse biojäätmete hulka. Täielikult riknenud toiduained peab pakendist välja võtma ja panema biolagunevate jäätmete hulka.
Keskuste ülesanne oleks pakkuda ettevõtluseks vajalikku infrastruktuuri soodsate rendipindade, kiire internetiühenduse, koosolekuruumide näol. Sellisteks hooneteks sobiksid hästi ka muinsuskaitselised hooned, millel pole rakendust.
Soodustame ettevõtetevaheliste ringmajandustsüklite loomist. Lisame keskkonnahoiu eesmärgid hankekorda, et tagada hangete keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus ja muudame nelja aasta jooksul kõik hanked rohehangeteks. Seame taastuvenergia kasutamise, energiatõhususe, toodete ning hoonete elukaare hinna ning süsinikusidumise määra olulisteks kriteeriumiteks kohalike omavalitsuste asutuste hangetes.
Tunnustame ja motiveerime avalikkust pakendite vähendamisest. Näitame kohalike omavalitsuste tasandil eeskuju, kuidas administratiivtegevustes pakendeid vähendada. Näiteks lõpetame toiduainete ülepakendamise ning ühekordsed toidutarvikud haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustes.
Vabatahtlik vaktsineerimine on väljapääs koroona kriisist. Põhiteenused peavad toimima tõrgeteta ka kriisi ajal ning hoolduse puudumisest tulenevate järjekordade tuleb tegeleda prioriteetselt. Koroonaviiruse ja teiste võimalike tulevaste pandeemiate korral on oluline õigeaegne, kiire ja asjakohane reageerimine muutuvale olukorrale nii meie juhtide kui ka tavainimeste poolt.
Eelnevalt viiruse läbipõdenud kui ka vaktsineeritud inimesed saavad suuremal määral osaleda vajalike ühiskondlike ülesannete täitmisel. Rahvusvaheline vaktsineerimispass vähendab terviseameti koormust oluliselt näiteks kasvõi kõigi reisijate jälgimisel jne. Toetame perearste, et käesoleva ja võimalike järgmiste pandeemiate korral oleks võimalik kiire vabatahtlik massvaktsineerimine kõikjal üle Eesti.
Iga elanik peab kohaliku omavalitsuse abiga mõistma, millised teenused on temale mõeldud ning kuidas neid saada. Teenuseni jõudmise ja selle rahastamise protsess peab olema elanikule läbipaistev.
Toetame sotsiaalkorterite kohendamist puudele sobivaks.
Teenused peavad olema inimkesksed ja mitte koormama liigse bürokraatiaga. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul investeerime ressursse senisest enam ennetusse.
ja hindame kohalike omavalitsuste võimalusi kodulähedaste raviteenuste pakkumisel.
Nii saame erinevatele abivajajatele abikäe ulatada nende igapäevastes tegemistes nagu poeskäik, transport, koristamine jpm. Suurendame telefoninõustamise osakaalu vabatahtlikus töös abivajajate vaimse tervise toetamisel. Soodustame vabatahtlikku noorsootööd ja toetame kogemusnõustamise pakkumist.
Seisame selle eest, et tasuta või soodustingimustel juriidiline abi oleks kättesaadav kõikides kohalikes omavalitsustes. Soodustingimustel juriidiline abi peab olema kättesaadav nii eraisikutele, ametnikele kui ka näiteks korteriühistutele.
Koostöös riigiga vabastame erisoodustusmaksust ettevõtete kulutused töötajate haiguste ennetusele ja ravile.
Igal omavalitsusel peaks olema munitsipaalmajutuskeskus ning turvakodud lastele, lähisuhtevägivallaohvritele ja teistele haavatavatele sihtgruppidele. Kasutada saab selleks näiteks hetkel hävimisohus olevaid muinsuskaitse all olevaid hooneid ja kohalike omavalitsuse kasutuses olevaid mõistliku rakenduseta kinnistuid. Sotsiaalmajade kavandamine ja ehitamine linnaäärsetesse piirkondadesse, vähendab nende elanike kaasatust. Sotsiaalmajasid ei peaks peitma asulast eemale.
Laiendame puuetega inimestele kodus elamist võimaldavaid tugiteenuseid nagu sotsiaaltranspordi teenus, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, viipekeele tõlketeenus ja teised vajaduspõhised teenused. Korraldame kodust abi ka väljaspool tööaega, et kõigil oleks võimalik oma kodus hakkama saada. Toetame suure hoolduskoormusega perede abistaja või tugiisiku teenust, et inimesed saaksid võimalikult kaua elada kodustes tingimustes. Organiseerime taskukohase õendusteenuse eakatele ja soodustame eakate kogukonnapõhist toetamist luues inimväärsed eakate kodud soodsamate hindadega.
Parandame erivajadustega inimeste töötamisvõimalusi – teeme koostööd töötukassaga paremate lahenduste loomiseks.
Kodukontoris töötamine aitab paljude ametikohtade puhul säästa loodust, hoida kokku ressursse ning ühildada töö-ja pereelu.
Uurime võimalusi, kuidas anda tööandjatele maksusoodustusi.
Korraldame omavalitsuse töötajatele võrdse kohtlemise seaduse alased koolitused, et suurendada teadlikkust ja arendada paremaid teenuseid kõigile Eesti elanikele, sh uutele keele- ja kultuuri taustaga inimestele.
Jälgime, et uute inimeste palkamisel samade kvalifikatsioonidega oleks esindatud võimalikult palju erineva vanuse ja taustaga inimesi. Teeme iga-aastaseid kokkuvõtteid kollektiivi jagunemise kohta.
Kõige lihtsam viis palgalõhe vähendamiseks on palkade avalikustamine. Erakond Eestimaa Rohelised peab õigeks teha kohustuslikuks avalikel tööpakkumistel palgavahemiku näitamise.
Seega LGBT+ inimesi puudutavates otsustes kaasame Eesti LGBT Ühingut. Lähtume kohaliku omavalitsuse asjaajamises kõigi perede manifestist.
Loome põlvkonnaüleseid kogukonnakeskusi, et soodustada erivanuses inimeste koostööd ja vähendada põlvkondade vahelist lõhet.
Naiste kaasamine kohalike omavalitsuste otsustesse ja planeeringutesse aitab kaasa ligipääsetavuse ja ohutuse suurendamisele. Vähendame naiste koormust omaste hooldamisel ja pakume inimväärseid võimalusi päevahoidudeks nii lastele, kui erihoolt vajavatele täiskasvanutele.
Tagame uute ja renoveeritavate hoonete ning muude taristu objektide sh sotsiaaleluruumide ligipääsetavuse nii liikumisabivahendite kasutajatele kui teistele, nt lapsevankriga liikujatele. Muudame nii linna, valla kui asula mugavalt ligipääsetavaks nii lastekärudega kui ka ratastoolis liikujatele. Parandame avalike hoonete ligipääsetavust liikumisraskustega inimestele ja toetame ettevõtteid, kes soovivad teha sama. Muudame koolid ja lasteaiad füüsiliselt ligipääsetavaks. Toetame haridusasutusi erivajadustele vastavate õppematerjaliduse ja õppevahendite soetamisel. Ühistransport ja selle peatused peavad olema ligipääsetavad.
Hoolitseme, et omavalitsuse teenused oleksid kõigile omavalitsuses elavatele inimestele kättesaadavad ja omavalitsusele antud kohustused oleksid riigi poolt olema rahaliselt kaetud. Digiteenused peavad arvestama kõigi vajadustega.
Lähendame seadust inimesele ja teeme kättesaadavaks seaduste võimalikult lihtsalt lahtiseletatud versioonid. Vähendame kohalike omavalitsuste info- ja vastuskirjades kantseliiti. Selgitame lastele ja erivajadustega inimestele nende kohta käivat infot nende arengutasemele vastavalt, tagades nii nende õigused.
Toetame kultuuriasutuste igakülgset ligipääsetavaks muutmist. Tagame avalikele üritustele tõlke, subtiitrid jm, et kõik inimesed saaksid kultuurisündmustest osa.
Rakendame nullvisiooni surma saanute arvu vähendamisel. Mitte keegi ei peaks hukkuma liikluses, vees ja tulekahjudes. Jätkame toetusprogrammi „Kodud Ohutuks“ – vanade küttesüsteemide uuendamine ja kodude tuleohutumaks muutmine.
Ohvrite usaldus korrakaitse osas peab suurenema ja ohvri süüdistamine tuleb lõpetada. Toetame varjupaikade tegevust. Parandame koostööd politsei ja teiste organisatsioonidega, et muuta perevägivallast teatamine ja abi otsimine lihtsamaks.
Kohaldame vajalikud vaimse tervise teenused vägivallatsejale, et vägivallaahelad katkestada.
Kogukondades tuleb läbi viia koolitusi, et harida kohalikku kogukonda laste õiguste ja kaitse valdkonnas. Teenuseid tuleb lastele ja peredele pakkuda proaktiivselt, mitte alles probleemide ilmnemisel. Lastekaitsetöö aktiivseks osaks peab saama ennetustöö.
Lastele ja peredele mõeldud teenused peavad olema elanikele teada, lähedal ja tasuta kättesaadavad. Lapsele vajalike teenuste alla käivad ka lapsevanematele positiivset vanemlust õpetavad teenused ja paarisuhteteraapiad.
Suurendame laste vaimse tervise teenuste, sealjuures psühhiaatri ja psühholoogi kättesaadavust. Lastele tuleb tagada täisväärtuslik lapsepõlv, mis annab turvalise baasi täiskasvanuikka jõudmisele.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne peaks olema ka riigi teavitamine elatisvõlglastest ja kehval majanduslikul järjel olevate üksikvanemate ning nende laste toetamine nii toetuste kui teenustega. Korraldame kohaliku omavalitsuse koolitusi finantsteadlikkuse kohta alaealiste laste emadele ja isadele.
Arendame erivajadustega laste haridust ja toetame paremat tugiisikute teenust.
Toetame koole distantsõppe tehnoloogiatega varustamisel. Loome õppimist ja loomingulisust toetavad õpikeskkonnad, kus nii lastel kui õpetajatel on hea olla. Väärtustame õpetaja rolli ühiskonnas. Õnnelik õpetaja on pühendunud ja toetav õpetaja.
Teadus- ja kunstiloome (STEAM) ning keskkonnaharidus on kõigi haridusastmete fookuses. Koolide rahastamine peab olema sõltumatu erakondlikust poliitikast ning koolidel suurem paindlikkus rahaliste vahendite kasutamisel.
Igal lapsel peab olema võimalus minna ise kooli ja huviringidesse.
Igas Eesti koolis peab töötama tõenduspõhine kiusamisvastane strateegia ja kiusamise vähendamisega tegelev personal. Toetame ja jagame kohalikes omavalitsuses infot ja tuge vaimse tervise teenuste kohta nii lastele, vanematele kui spetsialistidele. Toetame traumat kogenud lapse jõudmist vajalikele teenustele ja programmidesse. Arendame tugiisikuteenuseid.
Kõigil lastel peab olema võimalik osaleda huvihariduses, mis peab olema rahaliselt kättesaadav, kodule piisavalt lähedal ning ligipääsetav ka erivajadustega inimestele.
Selles osas teeme omavalitsuste vahelist koostööd, et pakkuda rohkem erinevaid võimalusi ja uurides elanikkonna vajadusi.
Toetame lastele mõeldud leiutajate ja teadusringide asutamist. Toetame eri haridusastmetel õppijate huviharidust, erinevate kutse- ja täiendõppe võimaluste laiendamist, ettevõtlikkuse õpet ja samuti eri vanuses õppijate ühist huvitegevust. Toetame laste suve- ja töölaagreid vähekindlustatud lastega peredele.
Toetame kesk- ja põhikooliealiste noorte loodusteaduste-alast huvitegevust (STEAM).
Toome tagasi kooliaiad, kus võimalik ja võimaldame neid kasutada õppeks. Kooliaias töötamine peaks olema õpilastele vabatahtlik. Lasteaedade ja koolide programmid peavad sisaldama igapäevast õues olekut, mis suurendaks laste ja noorte positiivset tervisekäitumist. Levitame teadmisi tervislikust ja keskkonnahoidlikust toitumisest.
Toetame lastesõbraliku elukeskkonna loomist, mis pakub ka ruumi keskkonnaharidusele ja õpetab teiste ühiskonnaliikmetega arvestamist. Korraldame liikumis-ja mängualad kõigile lastele, sealjuures spordiplatsid noortele nende huvisid arvestades. Hindame laste koolitee turvalisuse ja võimalused saada kodust kooli ning huviringi ühistranspordi või kergliiklusvahendiga.
Jõustame kõiki tegevusi, mis aitavad kaasa eesti keele kestvusele kõrgetasemelise teadus- ja kultuurkeelena.
Toetame kohalike põliskeelte ja keelemurrete säilimist ja hoidmist. Keelelise mitmekesisuse säilitamine, hoidmine ja arendamine on rikastav väärtus, toetame kohalikke keeleringe ja muud põliskeelset kultuuritegevust.
Hoiame tasakaalu kaasaegse ja pärimusliku, professionaalse ja rahvakultuuri vahel. Kogu loomevaldkond on oluline. Kultuur on kogukonnaelu liim, arengu suunaja, innovatsiooni looja.
Kultuur hoiab kogukonda koos. Kogukonnakeskuste (kultuurimajade, koolide jm ühiskasutatvate hoonete) ringkasutuses hoidmine - võimaldada elanikele rohkem ligipääsu. Kogukonna jõustamise meetodid - kutsume üles, et inimesed saaksid endale ise vabatahtlikena meeldivaid huviringe, teemaklubisid korraldada.
Käsitleme loomevaldkonna toimimist tervikliku ökosüsteemina, kuhu kuuluvad väga erinevat tüüpi loovisikud ja organisatsioonid, kes kannavad edasi Eesti kultuuri järjepidevust tänases ja homses päevas, nii meie kodus kui rahvusvaheliselt ning väärivad seega ka meie avaliku sektori tunnustust, tähelepanu ja toetust.
Kultuur ja maastikud koos moodustavad meie elukeskkonna. Toetame kaasaegset kvaliteetset arhitektuuri ja avalikku ruumi. Väärtustame miljööväärtuslikku arhitektuuri.
Pühapaigad tuleb sätestada eraldi mälestise liigina, mille eesmärk on nendega seotud vaimse ja ainelise pärandi, loodusmaastiku ja elustiku kaitse. Seisame selle eest, et looduslikud pühapaigad saaksid võimalikult kiiresti ja täies mahus kaardistatud.
Loome ühiskasutatavaid välijõusaale, mis on ööpäevaringselt ligipääsetavad. Toetame uute taliujumiskohtade ja rannasaunade rajamist.
Loome boonussüsteemi klubidele, kes toovad rohkem noori sportima. Avame kohalikele koolide ja lasteaedade mänguväljakud, et suureneks võimalus veeta vaba aega aktiivselt. Toome kogupere terviseüritused kohalike omavalitsuste tegevuste hulka, soosides perede ühist sportimist. Alkoholitarbimine ei ole KOV-i korraldatud ürituste osa.
Eesti keskkonnastrateegia: https://www.envir.ee/et/kevad
Soovitame KOVi allasutustes, hangetes ja taristuprojektides kasutada ringlussevõtuks sobivaid materjale. Sellega suurendame omavalitsuse asutustes ostetavate esemete, vahendite ja materjalide keskkonnahoidlikkust. Keskkonnahoiu eesmärgid tuleb lisada hankekorda, et tagada hangete keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus. Keskkonnasäästlikud hanked peaks muutuma vähehaaval reegliks ning keskkonnaaspekte mittearvestavad hanked põhjendatud juhul rakendatavateks eranditeks. Eelistamd hangetes keskkonnasäästu ja õiglase kaubanduse põhimõtteid järgivaid tooteid.
Kõigis majandustegevustes tuleb hinnata võimalikud tegelikud keskkonnamõjud. Suurendame omavalitsustevahelist koostööd, kuna nii saab kestva arengu eesmärke paremini täita.
Nii võib inimene igal ajal vaadata, millises faasis omavalitsusele esitatud taotlus parajasti on. Tõuseb otsuste vastuvõtmise kiirus ja läbipaistvus, väheneb korruptsioonioht ning lihtsustub info vahetamine.
Viime võimalikult paljud tegevused omavalitsustes paberivabaks. Inimesed, kellel puudub oskus või võimalus e-lahendusi kasutada, saavad pöörduda omavalitsuse teenindussaalidesse ja täita dokumente kohapeal.
Lubame omavalitsustes ainult veebi teel toimuvaid hankeid ja enampakkumisi. Vähendame eramajaomanike kinnistutega seonduvat bürokraatiat.
Kaasame kohalikke elanikke otsustesse, mis puudutavad nende kodu piirkonda. Muudame omavalitsuse rahakasutuse täielikult läbipaistvaks.
Vähendame vajadusel ametnike arvu. Võttes kasutusele nutikamad IKT lahendused, suureneb töö tõhusus, kaob vajadus tööd dubleerida. Parandame ametnike kaugtöö võimalusi, et inimesed saaksid soovi korral töötada kodus, kohvikus või maal.
