Menüü
Purga sõnas, et ootab 2. juuniks kunstide asekantslerilt tegevusplaani, kuidas edasi minna. Kultuuriminister nentis, et teatrite rahastamist puudutav määrus on tänaseks muutunud tõlgendamatuks. "Sellega peab nüüd tööd edasi tegema. Eesti ei ole nii suur, et ei oleks võimalik läbi rääkida ja üheskoos arutades mõistlikele lahendustele jõuda," märkis ta. Purga lükkas ümber ka liikvele läinud väite, nagu kavatseks ministeerium teatrite rahastamist vähendada. "Meie eesmärk on teatrite rahastuse taset hoida eelmise aasta lõpptulemustega võrdsel tasemel," täpsustas ta. Etendusasutuste liidu juht Kristiina Alliksaar loodab, et ministeerium võtab tagasi oma ettepaneku vähendada töötajate arvu valemis, mille alusel arvutatakse töömahtu, mis kulub ühe lavastuse väljatoomiseks.
Keit-Pentus Rosimannus, rahandusminister annab mõningase ülevaate uuest 2022. a riigieelarvest. "Eesti Filmile kindlustame püsirahastusena 2 miljonit eurot aastas, nii et edaspidi ei pea see oluline, aga seni selgelt liiga vähest tähelepanu saanud sektor avastama ennast ootamatult fakti ees, et rahastus on äkki kadunud."
Valitsus kiitis oma 29. aprilli nõupidamisel heaks antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni, mille kohaselt moodustatakse antisemitismiga võitlemise töörühm. Kontseptsioonis tõdetakse, et kuna juudi kogukonna turvalisust toetavad meetmed jäävad erinevatesse valdkondadesse ning puudutavad eri ministeeriume ja nende allasutusi, siis tuleb sellesse kaasata siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium (HTM), kultuuriministeerium, välisministeerium, justiitsministeerium. Ministeeriumid ja ametid peavad kontseptsiooni kohaselt looma antisemitismiga võitlemiseks ühise infovälja ning kaasama sellesse ka juudi kogukonna. Antisemitismi vastse kontseptsiooni kohaselt võib antisemitismi esineda erinevates poliitilistes ja religioossetes ideoloogiates ning mõnel juhul võib see väljenduda diskrimineerimises või avalikus sõnalises rünnakus, teisalt ka füüsilistes rünnakutes juudi kogukonna ja selle liikmete ning kogukonnaga seotud objektide vastu.
• Toetame etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades.
• Soodustame kultuuriürituste keskkonnajalajälje vähendamist ja tõstame Eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel.
Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet.
ERR: Ametiühingud on teinud mingeid arvutusi ka ja nende arvutuste kohaselt võiks see palganumber olla järgmisel aastal 1600 eurot. On see realistlik? Anneli Ott: Eks neid ettepanekuid tehakse ja loomulikult on ka meie prioriteet see, et kõrgharidusega kultuuritöötjate palk jõuaks võimalikult keskmise palga lähedale. Praegu on kahjuks kultuuritöötjate miinimumtasu madalam kui haridusvaldkonnas, seega kindlasti liigume selle poole. Aga kuhu see lõplik tulemus kokku lepitakse, seda on küll vara öelda. ERR: Õpetajate palgakõnelustel on võrrand, et õpetajate palk võiks olla 1,2 kordne Eesti keskmine, et kui järgmiseks aastaks ennustatakse Eesti keskmiseks umbes 1600 eurot, siis nende oma on loomulikult kõrgem kui kõrgharidusega kultuuritöötajate palk. Seega see number kultuuritöötjate jaoks võiks olla Eesti keskmine palk ehk umbes 1600 eurot? Ott: See on meie eesmärk alati olnud, kahjuks pole suudetud seda päris sajaprotsendiliselt täita, aga kindlasti peab selle poole pürgima. ERR: Nii et te lähete küsima 1600 eurot miinimumpalgaks? Ott: Me lähme küsima kindlasti suuremat numbrit kui see, mis praegu on, samuti suuremat numbrit kui see kevadine 3 protsenti, mis on eelarve strateegia läbirääkimiste ajal kokku lepitud.
• Eesti tippspordi konkurentsivõime parandamiseks ja riigi kuvandi tugevdamiseks toetame olulisi spordiüritusi (sh Rally Estonia) ja saavutusspordi eriprogrammi Team Estonia.
