Vähendame erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le.
Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid.
Piirame annetuste mahtu, mida ühel füüsilisel isikul on lubatud kokku annetada ühele erakonnale, 50 000 euroga kalendriaastas.
Muudame selgemaks Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete ning kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmete suhtes kehtivad lobistidelt kingituste vastuvõtmise reegleid.
Piirame erakondade Riigikogu ja kohalike omavalitsute valimiste valimiskampaania kulude mahtu.
Loome avaliku registri Riigikogu liikmete kohtumistest lobistidega ning kohustame Riigikogu liikmeid edastama infot oma kohtumistest huvirühmadega, kes soovivad seadusloome protsessi suunata.
Tõhustame järelevalvet erakondade rahastamise ja kulutuste üle ja tugevdame Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni rolli ja laiendame selle volitusi.
Tugevdame usuorganisatsioonide võimekust osaleda kogukonnatöös, ennetada ja lahendada sotsiaalseid probleeme ning edendame usuühenduste koostööd.
Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse.
Toetame vabaühenduste ümarlaudade toimimist ning vabaühenduste koostööd katus- ja esindusorganisatsioonides.
Soodustame aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide teket ning tugevdame vabaühenduste huvikaitsevõimekust.
Arendame annetuskultuuri ja regulatiivset raamistikku, et ka eraettevõtjatel oleks lihtsam toetada ühiskondlike algatusi ning organisatsioone.
Toetame riigi ja omavalitsuste oluliste partnervabaühenduste professionaliseerumist ning muudame nende rahastuse stabiilsemaks.
Toetame koosloome ja disainmõtlemise kasutamist iga valitsemistasandi poliitikakujundamises ja teenuste väljaarendamisel koostöös eri elanikerühmade, kogukondade ja vabaühendustega.
Sätestame, et olulisematele seaduseelnõudele lisatakse riskianalüüs selles kavandatavate muutuste keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
Võtame seadusandlikud otsused vastu avalikule arutelule ja mõjuanalüüsile toetudes.
Suurendame vabaühenduste rolli poliitika kujundamises ning tagame üleriigilistele kodanikuühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös.
Suurendame noorte, eakate ja eesti keelest erineva kodukeelega inimeste poliitikas ja ühiskonnaelus osalemist ning arendame välja mudelid nende paremaks kaasamiseks.
Loome läbipaistvad ja sotsiaalselt õiglased tingimused vabatahtliku töö tegemiseks, sealjuures vaatame üle vabatahtlike sotsiaalse kindlustamise ja lähetamise reeglid.
Loome seadusliku raamistiku võimeka sotsiaalse ettevõtluse sektori arenguks. Kujundame Eestile sobivad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammid ja finantsmeetmed.
Pooldame avaliku teenistuse palgasüsteemi suuremat läbipaistvust.
Hoiame ära avaliku teenistuse politiseerimise.
Teeme riigiasutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks, nt ühiste haldus- ja tugiosakondade loomisega.
Toetame e-residentsuse edasiarendamist, arvestades praeguse maailma võimaluste ja ohtudega.
Suurendame riigi võimekust hankida innovatsiooni ja uut teadmist ning vähendame hirmu ebastandardsete sihitumate hangete läbiviimise ees.
Kujundame suure teenusvajadusega valdkondades litsentseeritud teenusepakkujate ja nõustajate võrgustikud, mida inimesed saavad usaldada (tasuta õigusabi abivajajatele, energiaauditi teenus jmt).
Arendame proaktiivseid teenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt (nt lapse sünd) või vajaduspõhiselt andmete alusel (nt renoveerimistoetused, päästeameti teenused).
Seisame selle eest, et teenuste digistamisega muutuks avalik teenus paremaks ning digiteenused ei jätaks ühiskonnas kõrvale inimesi, kes eelistavad traditsioonilist paberil ja näost näkku asjaajamist.
Vaatame muutunud julgeolekuolukorras üle avaliku teabe seaduse ning seame täpsemad piirid, millised andmed peavad olema avalikud ja millised ei tohiks seda olla.
Teeme avaliku sektori andmed infoühiskonna põhiõigusena kättesaadavaks, et muuta valitsemine tõhusamaks, kaasata kodanikke, võimaldada sotsiaalset innovatsiooni ja majanduse arengut.
Muudame riigieelarve tegevuspõhiseks, selle eesmärgid mõõdetavaks ning eelarve esitusviisi arusaadavaks mitte-ekspertidele. Arendame välja kaasava eelarve printsiibid riigi tasandil.
Tugevdame riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel.
Ühtlustame riigi regionaalhaldust, et vajalikud riiklikud teenused oleksid piirkonniti paremini kättesaadavad ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste ja ettevõtete koostöö piirkondades oleks tulemuslikum.
Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh tasandusfondi mahtu, ning tõstame laenupiiri, et omavalitsused saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.
Vähendame oluliselt riigi ja Euroopa Liidu toetustega seotud aruandlust, kattes aruandlusega põhiriskid ja vältides asjatut tööajakulu.
Eraldame piisavalt vahendeid e-riigi ülalpidamiseks, selle taristu arendamiseks ja ühtlustamiseks, et viia e-riigi hüved iga elaniku, ettevõtja, vabaühenduse ja omavalitsuseni.
Loome inimeste ja ettevõtete vajadusi arvestava riigi, kus e-teenused hõlbustavad asjaajamist omavalitsuste ja riigiasutustega.
Toetame eesti keele õpet kutse- ja kõrgkoolides, et hoida kõrgharidus ja teadus eestikeelsena ning vähendada vähemusrahvuste hariduslikke barjääre.
Toetame eesti kultuuri tutvustamist Eestis elavatele vähemusrahvustele ning vähemusrahvuste kultuurilise tegevuse ja ajaloo tutvustamist eestlastele.
Võimestame rahvusvähemuste organisatsioone nende töös vähemuse kultuuri hoidmisel, lojaalse Eesti riigiidentiteedi arendamisel ning lõimumise soodustamisel.
Jätkame Eesti Vabariigi olulisemate seaduste tasuta elektroonilist levitamist vene ja inglise keeles ning laiendame juriidilise abi kättesaadavust eri emakeelega inimestele.
Rakendame sisserändajatele kodanikuhariduse programmi, mis tutvustab igas vanuses inimestele Eesti riiki, kohalike omavalitsusi, võimu ning poliitilisi institutsioone.
Laiendame Eesti majade mudelit väljaspool Tallinna ja Narvat teistesse piirkondadesse ja linnades, kus on rohkem eesti keelest erineva kodukeelega elanikkonda.
Seome piirkonnad, milles eestikeelne elanikkond on vähemuses, teiste Eesti kohtadega eestikeelsete võrgustike kaudu, nt laste ja noorte üle-eestilise tegevuse ja õpilasvahetuste, erialase ühistegevuse ja avaliku sektori vahetusprogrammi abil.
Tagame erirahastuse eestikeelsete õpetajate leidmiseks piirkondades, kus eestikeelne elanikkond on vähemuses. Eesti riik ja eesti keel peab olema neis piirkondades kohal.
Toetame digiõppeplatvormide arendamist täiskasvanute keeleõppeks.
Loome ühise inforuumi Eestis elavatele erineva kodukeelega inimestele, teisi keeli kasutame sillana inimeste eestikeelsesse ja Eesti-meelsesse inforuumi toomiseks.
Tagame eesti keele tasuta õppimise soovitud keeletasemele kõigile soovijatele igas vanuses ja keeleoskuses ja olenemata Eestis elamise ajast.
Toetame tasakaalustatud rändepoliitikat, mis soodustab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja ettevõtjate saabumist Eestisse ning on vastutustundlik maailma konfliktikolletest põgenevate inimeste aitamisel.
Toetame riigita soome-ugri rahvaste keele ja kultuuri hoidmist.
Teeme e-riigi teenused kättesaadavaks ja arusaadavaks eestlastele ja Eestiga seotud inimestele üle maailma.
Toetame diginomaadlust ja e-residendi programme ning soodustame Eestiga seotud inimeste keele- ja kultuuriõpet.
Suurendame eesti kultuuri nähtavust rahvusvahelisel areenil, kultuuri kaudu Eesti tutvustamist ja kuvandi loomist.
Hoiame välismaal tekkinud Eestiga seotud kultuuripärandit Eesti mäluasutustes.
Toetame eesti keele hoidmist välismaal, sh laiendame laste- ja noorte ning pereliikmete keeleõppe võimalusi.
Kaasame väljaspool Eestit elavaid eestlasi ja Eestist pärit teistest rahvustest inimesi Eesti ühiskonna arengusse, loome neile võimalused Eesti ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks ning eesti keele õppimiseks.
Toetame eestikeelse trükisõna, oskussõnavara ja eesti teaduskeele arengut ning toetame uuringuid ja arendusprojekte eesti keele kasutamiseks digimaailmas.
Eelisarendame eesti keelega seonduvaid keeletehnoloogia uuringuid ja arendustööd.
Hoiame Eesti regionaalseid kultuuri- ja keeletraditsioone ülemaailmse eestluse toetamise programmides.
Loome sihtprogrammid välismaal õppinud ja kraadi kaitsnud Eesti noorte sidumiseks Eesti teaduse ja ettevõtetega.
Soodustame Eestist lahkunud inimeste tagasipöördumist, sh toetame naasmist Eesti eri piirkondadesse ning kohanemisteenuseid kõigile pereliikmetele.
Seisame Eestis tööle asunud sõjapõgenike õiglase kohtlemise eest töösuhetes.
Võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel. Täisealiseks saades peab laps kodakondsuse säilitamiseks loobuma teise riigi kodakondsusest.
Säilitame pikaajalise elamisloaga inimeste hääleõiguse kohalikel valimistel analoogselt praegu kehtiva korraga.
Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis.
Näeme igas avaliku sektori asutuses ette tegevused soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, anname soolise võrdõiguslikkuse kavadele sisu.
Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures näitame avaliku sektoriga eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel.
Väärtustame mõlema vanema rolli lapse kasvatamisel, sealjuures toetame vanemapuhkuse paindlikku jagamist lapsevanemate vahel. Tagame seadustega pereelu ja töö ühendamist soosivaid töösuhteid.
Tagame igaühele kaitse diskrimineerimise eest ning laiendame võrdõiguslikkuse voliniku võimekust tegelda kõigi diskrimineerimise valdkondadega.
Arvestame vananeva ühiskonnaga ja teeme eakad ühiskonnas nähtavaks ja mõjukamaks.
Taunime soolist ebavõrdsust mistahes ühiskonnaelu valdkonnas. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites. Järgime soolist tasakaalu valimisnimekirjade koostamisel.
Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses.
Võrdväärse töö eest tuleb maksta inimestele võrdset tasu nii avalikus kui ka erasektoris.
Keelustame vaenukõne ja taunime vaenu õhutamist, kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil peab kuuluma karistust raskendavate asjaolude hulka.
Arendame koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.
Põhjala ja Balti riikidega teeme tihedamat koostööd riigikaitses, majanduses ja rohelise energia tootmises. Arendame heanaaberlikke suhteid Läti ja Soomega.
Jätkame osalemist rahvusvahelises arengukoostöös Eesti jõukuse kasvu mööda.
Kaitseme ja toetame Eesti inimesi ja ettevõtjaid võõrsil, pakume kvaliteetseid konsulaarteenuseid oma välisesindustes ning koostöös teiste EL-i liikmesriikidega üle maailma.
Leiame võimalused eksportivate tööstusettevõtete krediidivõimekuse toetamiseks.
Toetame ekspordile orienteeritud innovaatilisi ettevõtteid rahvusvaheliste kontaktide leidmisel ja hoidmisel.
Parandame riiklike ettevõtluse toetusmeetmete ja riigi välismajandusalaste tegevuste sidustamist ja loome hästi toimiva platvormi, et kõik riigi tegevused ettevõtete toetamiseks eksporditurgudel oleks koordineeritud.
Loome Ukraina kodanikele eraldi programmi, millega nad saavad tasuta e-residentideks ning kaalume ka muid toetusmeetmeid äri ajamiseks Ukraina kodanikele.
Arendame edasi e-residentsust ning hõlbustame e-residentide ja nende loodud ettevõtete panustamist Eesti majandus- ja poliitiliste huvide edendamisse.
Toetame e-teenuste eksporti ja osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös, et hõlbustada riikidevahelist digikoostööd ja arendada õiguslikku raamistikku, mis reguleerib digimajandust, e-teenuseid ja teisi digilahendusi.
Tugevdame Eesti võimekust ja rolli rahvusvahelise küberjulgeoleku eestkõnelejana ja seadusloomesse panustajana.
Seame eesmärgiks veelgi laiendada viisavaba reisimise võimalusi Eesti kodanikele.
Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhinevat laienemispoliitika jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid oma riikide reformide ja Euroopa Liidule ja NATO-le lähenemisel.
Seisame Euroopa Liidu poolt seoses Ukraina-vastase agressiooniga Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Teeme koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega regiooni kaitsetööstuste ühisel arendamisel ning meie piirkonna kaitsetööstuse huvide esindamisel rahvusvaheliselt.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus- ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Toetame NATO ja Euroopa Liidu tugevamat koostööd. Toetame Soome ja Rootsi kiiret liitumist NATO-ga ning integreerimist ühisteks kaitseplaanideks ning tihendame kahepoolset kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga.
Viime lõpuni ajateenistuse pikkuse diskussiooni. Laiendame asendusteenistuse võimalusi neile, kes ei sobi ajateenistusse.
Parendame riigikaitselist haridust, tagame heal tasemel riigikaitseõppe kõigis koolides. Kasutame paremini Balti Kaitsekolledži rahvusvahelist potentsiaali.
Laiendame kaitseväe veteranipoliitikat missioonisõdurite kõrval ka kaitseväelastele, kes on kaitseväe arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.
Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses, sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.
Võtame Ukraina sõja õppetunnid arvesse Kaitseväe kõigi tasandite juhtide ettevalmistusel ja koolituste korraldamisel.
Seame eesmärgiks alalise NATO maa-, õhu- ja mereväe kohaloleku loomise kogu Läänemere piirkonnas.
Vaatame üle kaitseväelaste teenistuse reservis, tõstame kiiresti reageerivate üksuste arvu ja korrastame vajaduse korral mobiliseeritavate üksuste juhtimist.
Tagame, et Kaitseliidu ülesanded ja ressursid oleksid tasakaalus. Suurendame Kaitseliidule eraldatavaid vahendeid ja tõstame palgataset.
Tõstame kaitsekulud Eesti riigi kaitsmiseks vajalikule tasemele vähemalt 3% SKP-st, panustades järgnevad neli aastat 3,5% SKP-st kriitiliste võimete väljaarendamiseks.
Toome tagasi noorsoopolitseinikud.
Loome politsei ja päästeameti reservkriisiüksused, sh evakuatsioonirühmad igasse Eesti piirkonda, ajateenistuse läbinud broneeringuta reservväelaste baasil.
Kujundame Päästeametist elanikkonnakaitse asutuse piirkondlike kriisivalmidusbüroode ning uute võimekustega.
Rakendame üldhariduskoolides laiapindse riigikaitse õpetuse ja käivitame regulaarsed elanikkonnakaitse harjutused.
Kehtestame varjendite ehitamise kohustuse uutele kortermajadele ning toetame korteriühistuid keldrite muutmisel varjumiskohtadeks.
Paigutame ohuteavitussireenid kõigisse Eesti linnadesse ja suurematesse asulatesse.
Arendame varingupääste võimekust komandodes üle Eesti.
Jätkame programmiga „Kodud tuleohutuks“ ning laiendame seda kõikide õnnetussurmade ärahoidmiseks.
Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule.
Suurendame rändemenetluses digiteeritust ja automatiseeritust, muudame dokumentide taotlemise ja väljastamise täisdigitaalseks.
Nõustame ja toetame nii omavalitsusi kui ka kogukondi kriisideks valmisolekus.
Panustame lisameetmetesse raske ja organiseeritud kuritegevuse, sh korruptsiooni-, finants- ja majanduskuritegude avastamiseks, kriminaaltulu leidmiseks ja äravõtmiseks.
Käivitame koostöös Kaitseliiduga arutelu noorteorganisatsioonide töö tõhustamiseks ja võimalikuks ühendamiseks.
Tõstame psühholoogilise kaitse võimekust Eesti ühiskonnas.
Tagame jätkusuutliku vabatahtlike rahastamise ning seeläbi tõstame ka vabatahtlike arvu.
Suurendame Sisekaitseakadeemia õppekohtade arvu ning tagame ajakohase kvaliteetse õppe.
Toetame tegevusi, mis aitavad vähendada desinformatsiooni levikut Eestis, ning tugevdame riigi strateegilise kommunikatsiooni võimekust inforünnetele vastu seismiseks.
Ehitame idapiiri täies ulatuses välja.
Koolitame 4 aastaga poole Eesti elanikkonnast elanikkonnakaitse koolitustel.
Nüüdisajastame elanikkonna kaitseplaanid ning loome üleriigilise varjumiskohtade võrgustiku.
Tagame igale politseiametnikule ja päästjale vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga.
Kindlustame vähemalt 0,5% SKP-st Eesti mittesõjalise valmisoleku suurendamiseks.
Laiendame väikesaartel maa ostueesõiguse võimalust piirinaabritele.
Toetame väikesadamate võrgustiku ja seal pakutavate teenuste arendamist.
Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee- ja kalaliikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid.
Laiendame mesinikele mõeldud toetusi, et suurendada bioloogilist mitmekesisust. Sealjuures populariseerime mesindust enam ka tiheasustatud piirkondades.
Toetame innovatiivseid lahendusi n-ö euroheina tootnud rohumaade keskkonnahoidlikuks ja tootlikuks kasutamiseks.
Toetame ühistegevust põllumajanduses ja kalanduses ning soodustame teadus- ja arendustegevust maamajanduse ja ettevõtluse arendamisel.
Soodustame ettevõtluslaenu ja riskikapitali kättesaadavust maapiirkondades.
Toetame kogukonnapõhise ja vabatahtliku jahinduse jätkumist. Suurulukite asurkondade hea seisundi tagamiseks peab jahipiirkonna suurus jätkuvalt olema minimaalselt 5000 ha.
Koostöös teadlastega otsime tasakaalustatud viisi lindude poolt tekitatud põllukahjustuste vähendamiseks.
Väldime põllumajandustootmisele EL-i regulatsioonidest rangemate nõuete kehtestamist ning vähendame bürokraatiat toetuste taotlemisel ja investeeringute elluviimisel.
Lepime EL-iga kokku õiglased rohestamise nõuded Eestile.
Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diiselkütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.
Koostame koolitoidu programmi, mis laiendab kohalikult toodetud toidu kättesaadavust haridusasutustes ning õpetab lastele toidu põllult lauale jõudmise teekonda.
Toetame tugevate turismiklastrite loomist maapiirkondades ning loome iduettevõtete, sh elustiili- ja loomeettevõte tekkeks soodsad tingimused maal ja väikelinnades.
Hoiame põllumajanduslikku maaressursi kasutuses ja väldime väärtusliku põllumaa täisehitamist.
Tagame kriisiolukordades toidujulgeoleku kindlustamiseks põllumajandusettevõtetele vajaliku toetuse.
Tagame kodu lähedal oleva hariduse, tervishoiu ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse. Soodustame omavalitsuste koostööd heal tasemel teenuste hoidmiseks kõigis Eesti piirkondades.
Toetame kaugtööd riigiasutustes ja riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu.
Soodustame riigi maade munitsipaliseerimist kohalikele omavalitsustele arendustegevuseks, kohaliku ettevõtluse ja elukeskkonna arenguks.
Leiame lahenduse maksutulu jagamiseks inimese mitme elukoha vahel.
Muudame hariduse rahastamismudelit nii, et see toetaks maakoolide püsimist.
Kehtestame maakonnalinnadele lisarahastuse, et täita kogu maakonna inimestele suunatud teenuskeskuse ülesandeid.
Toetame maa-asulatele ja väiksematele keskustele sobivate nutilahenduste arendamist nii avalikus kui ka erasektoris.
Investeerime kohalikesse teedesse, sh kruusateede mustkatte alla viimisse, ning maapiirkondade ja väikeasulate kergliiklusteede võrgustikku.
Suurendame investeeringuid maaparandussüsteemide korrashoiuks.
Suurendame riigi rahastust hajaasustusprogrammile, et parandada maal elavate perede elamistingimusi.
Loome väikeasulate hea avaliku ruumi ja keskväljakute investeeringuprogrammi.
Soodustame hajusat energiatootmist maakeskkonda sobivalt, energia tootmisel arvestame kogukondade vajadusi ja toetame energiaühistute teket.
Muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks kõikjal Eestis ning tagame, et igas alevikus ja suuremas külas on pakiautomaat.
Loome maapiirkondadesse 15 000 uut tasuvat töökohta, investeerides 500 miljonit eurot. Investeerimisplaani ja maksuerisused maal kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks koostame koostöös omavalitsuste, ettevõtjate ja töötajate esindajatega.
Rakendame ja tugevdame Eestis linnurahu kokkulepet.
Oleme riigina oluline puithoonete tellija, riigi hoonete ehitamisel eelistame kohalikku puidutööstuse toodangut.
Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi- kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.
Keelame majanduslikel kaalutlustel tehtavad lageraied kaitsealadel.
Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.
Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.
Kehtestame RMK-le uued hanketingimused, soodustades kodumaise puidu väärindamist Eesti ettevõtetes.
Hoiame ära kvaliteetse puidu jõudmise Euroopa ebatõhusatesse energiakäitistesse ja katlamajadesse.
Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendusuuringuid.
Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.
Laiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.
Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.
Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.
Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.
Maksame raiemahtude vähendamiseks, metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni.
Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele – 8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.
Loome Eestisse vesinikutaristu ja tootmisvõimsused. Koostame Eesti vesinikustrateegia ja kujundame vastavad seaduslikud raamid.
Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.
Viime soojuse tootmise üle 100% taastuvenergiale, säilitades vajalikud reservvõimsused.
Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.
Viime kohalike omavalitsuste energiatarbimise 100% taastuvenergiale.
Tagame alevike ja külade energiavõrkude varustuskindluse. Investeerime jaotusvõrkudesse ja elektrivõrgu töökindlusse.
Kriisidega toimetulekuks loome strateegiliste energiaressursside reservid ja toetame salvestuslahenduste juurutamist.
Lõpetame Narva soojuselektrijaamades puidu põletamise.
Arendame koos teadlastega välja võimekuse kasutada juhitavaid energiaallikaid, sealjuures peame õigeks arutelu tulevikutehnoloogia lahenduste üle.
Asendame põlevkivi järk-järgult taastuvenergiaga ning kasutame põlevkivi ainult juhitavateks üleminekuvõimsusteks. Me ei ava uusi kaevandusi ning tagame Ida-Virumaa majandusele õiglase ülemineku.
Rakendame meetmeid energiaühistute tekkimise soodustamiseks ning soodustame teisi elanikkonna kaasamise viise taastuvenergia projektides.
Teeme elektribörsi ümber nii, et tagatud on varustuskindlus ja taskukohased hinnad. Seame esmatähtsaks hinnakujunduse läbipaistvuse ja võimaluse juhtida tarbimist enne börsihinna kujunemist.
Kiirendame taastuvenergialahenduste loamenetlusi.
Kasutame ammendunud karjääride ja maardlate alasid tuule-, päikese ja hübriidparkide rajamiseks.
Kohandame elektri põhivõrku ja rajame merekaablid taastuvenergeetika kasutuselevõtuks ning elektrivõrgud ja alajaamad hajutatud taastuvenergia tootmise võrku lülitamiseks.
Kindlustame, et taastuvenergia projektidele rakendub talumistasu, millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused (tuulikutasu ja analoogsed meetmed).
Arendame taastuvenergia võimsusi CO2 kvoodimüügi vahenditest ja kaotame taastuvenergia tasu.
Töötame tehnoloogianeutraalselt välja Eesti energeetika pika kava, mis määrab juhitava ja juhitamatu elektritootmise kõige mõistlikuma osakaalu Eestile.
Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.
Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.
Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana tasuta liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.
Tagame aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist.
Vähendame Väikese väina tammi keskkonnamõju – rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.
Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.
Hoiame Eesti pärandmaastikke (nt loopealsed karjamaad, rannaniidud, puisniidud) ning tagame pärandkoosluste ja -maastike inventeerimiseks, hoidmiseks ja taastamiseks vajalikud vahendid.
Valmistame Eesti põllumajandustootjad ette kliimasõbralikuks süsiniku sidumist soosivaks maaharimiseks EL vahendite abiga.
Taastame märgalad RMK maadel asuvatel jääkturbaväljadel aastaks 2030.
Käivitame soode taastamise programmi endistel turbamaardlatel. Taastame märgalad RMK maadel asuvatel jääkturbaväljadel aastaks 2030.
Koostöös kohalike kogukondadega suurendame kaitstavate alade pindala Eestis 30%-ni maismaa- ja merealadest.
Moodustame teadlastest koosneva alalise kliimanõukogu, mille ülesandeks on varustada valitsust värskeima teadusinfoga ning seirata kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete piisavust.
Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele.
Toetame suurvõistluste korraldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist Eestis ning soodustame sporditurismi.
Toetame spordi- ja spordimeditsiini andmete digimist sporditeaduse arendamiseks.
Õpetame kõik lapsed esimese kooliastme lõpuks ujuma.
Loome võimalused, et igal noorel, olenemata elukohast ja vanemate sissetulekust, oleks võimalik osaleda vähemalt ühes sporditrennis.
Käsitleme puudega inimeste spordiorganisatsioone professionaalse spordi osana ja töötame välja treenerikoolituste mooduli erivajadustega inimestega tegelemiseks.
Toetame regionaalsete tervisespordikeskuste tegevust.
Rajame kõikjal Eestis juurde liikumisharrastuseks sobivaid kergliiklusteid, tervise- ja suusaradu ning kujundame avalikku ruumi ja elukohtade ümbrust liikumist soosivaks.
Koostöös omavalitsustega muudame lasteaedade ja koolide õuealad liikuma kutsuvaks.
Suurendame tippspordi toetamist ning suurendame sportlaste rahastamist, et andekad sportlased ei jääks saavutusspordist kõrvale.
Laiendame seniseid laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse, et iga Eesti laps liiguks päevas vähemalt 60 minutit.
Maksame kvalifitseeritud noortetreenerile vähemalt Eesti keskmist palka.
Toetame viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke teenuse osutamist.
Töötame välja omastehooldajate seaduse, millega reguleerime hooldaja lepingu ja selle tingimused, tagame sotsiaalsed garantiid omastehooldajatele, võimaldame nii töötavatele kui ka mittetöötavatele hooldajatele tasustatud puhkust ning ühtlustame töötasud kohalikes omavalitsustes.
Vähendame hooldustöötajate töökoormust ning lepime kokku hooldustöötajate miinimumpalga.
Toetame eakate nõukogu loomist iga kohaliku omavalitsuse juurde, mis hõlmaks eakate ja asjaomaste valdkondade esindajaid.
Loome hooldekodudele investeeringute toetuse fondi.
Parandame teenuse kvaliteeti üld- ja erihooldekodudes, sealjuures kehtestame hooldusteenuse kvaliteedinõuded, hooldekodudes peab olema kättesaadav tervishoiuteenus, sh geriaatriteenus ja hingehoidjad
Muudame füüsilise ligipääsetavuse erivajadustega inimestele nõudeks kõigi hoonete ehitamisel ja renoveerimisel, avaliku ruumi rajamisel ja ühistranspordis.
Toetame eakate aktiivset osalemist ühiskonnas, kultuurielus ja tervisespordis ning nende õppimist ja enesearendamist.
Arendame teenuseid dementsete ja voodihaigete eakate hooldamiseks nii kodus kui ka hooldekodus.
Investeerime sotsiaalhoolekande digilahendustesse.
Kehtestame tööandjapensioni.
Rajame piirkondadesse vanemaealiste teenusmaju, et pikendada eakate iseseisvat toimetulekut.
Suuname omavalitsustele koduteenuse arendamiseks lisavahendeid. Eakalt võetava tasu suurus ei või olla suurem kui 10% igakuisest sissetulekust.
Tagame hoolekandereformi jätkumise, et hinnatud vajaduse korral saaks hooldekodu koha pensioni eest.
Kehtestame pensioni alampiiriks 400 eurot, kuid mitte vähem kui kahekordne toimetulekupiir.
Kolmekordistame pensionäride puudetoetuse.
Tõstame vanaduspensioni 1200 euroni, kuid mitte vähem kui 50%-ni keskmisest palgast.
Algatame laialdase ühiskondliku arutelu eutanaasia võimaldamise teemal.
Uuendame tervise infosüsteemi, teeme selle kasutuse lihtsaks ja inimsõbralikuks ning avatuks uutele innovaatilistele lahendustele.
Peame valdkondadeülest ennetustööd väga oluliseks. Tagame, et ennetusvaldkonna rahastamine on kasvanud ning liigutud stabiilsele eelarvepõhisele rahastusele.
Loome ja rahastamise hoolduskoordinaatorite ametikohti, et tegeleda inimeste sotsiaal- ja terviseküsimustega terviklikult.
Kiirendame innovatsiooni, sh geeniinfol põhinevate teenuste kasutuselevõttu personaalmeditsiinis.
Riigi ja pealinna koostöös leiame lahenduse Tallinna haigla rajamiseks.
Loome täiendavad piirkondlikud erisused perearstide ja haiglate rahastamisel, et motiveerida arste ja meditsiinitöötajaid töötama kõikides Eesti piirkondades.
Toetame kohaliku ja tervisliku toidu kasutamist lasteaias, koolis, hooldekodus ja haiglas.
Teeme tubakatooted lastele kättesaamatuks.
Parandame alkoholi- ja narkovõõrutusravi kättesaadavust.
Lisame geriaatria eriala haigekassa eriarstliku eriala nimistusse. Toetame geriaatria eriala õpetamist, et tekiks rohkem eakate tervisele spetsialiseerunud arste ja tervishoiutöötajaid.
Teeme vajalikud muudatused esma- ja eriarstiabi ning sotsiaalabi korralduses, millega tagame patsientide varase ja täieliku ravi ning optimaalse raviteekonna tervenemiseni.
Muudame Eestis töötamise atraktiivseks kõigile tervishoiuspetsialistidele, selleks tugevdame sotsiaaldialoogi haiglates ja tervishoiusektoris.
Toetame vaimse tervise spetsialistide koolitamist ning nende töötingimuste parandamist.
Lühendame ravijärjekordi.
Uuendame täielikult ravi rahastamise süsteemi, et tagada kõigi kiire ligipääs kvaliteetsele arstiabile.
Vähendame retseptiravimite käibemaksu 5%-ni.
Jätkame haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast, mis ennetab haigena töölkäimist sissetulekute kaotamise hirmus.
Ehitame üles tervikliku vaimse tervise püramiidi alates ennetamisest ja teadlikkuse tõstmisest kuni tipptasemel ravini rasketel juhtudel. Erilist rõhku paneme laste vaimsele tervisele.
Kahekordistame täiskasvanu hambaravihüvitise ning vanadus- ja töövõimetuspensionäride proteesihüvitise.
Anname ravikindlustuse kõigile.
Teeme koostööd teiste ministeeriumide, e-residentsuse ning saatkondadega, et kaasata riiklikele välisvisiitidele ka kultuuridelegatsioonid.
Võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile väliskülalistele, erineva keele- ja kultuuritaustaga elanikele, mujal elavatele eestlastele ning e-residentidele.
Toetame Eesti osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides ning meie loovisikute osalemist residentuurides.
Arendame Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelist võrgustikku, suurendame meie kultuurivaldkonna esindajate võimalusi osaleda rahvusvahelises kultuurielus ning teeme Eestis toimuvad sündmused nähtavaks välisajakirjanikele ja valdkonna professionaalidele.
Loome Kultuuriministeeriumi ööelu juhtrühma, kelle ülesanne on välja töötada terviklik lähenemine ja põhimõtted ööelumajandusele.
Toetame rahvusvahelise osalusega ning Eestit rahvusvaheliselt tutvustavate sündmuste korraldamist.
Loome täiendavaid inkubatsioonivõimalusi alustavatele loomeettevõtetele ning toetame loomevaldkonna eksporti ja rahvusvahelistumist.
Suurendame tagasimaksefondi Film Estonia mahtu 32 miljonile 4 aasta jooksul.
Toetame ka keerulistes geopoliitilistes oludes hõimuliikumist ja soome-ugri rahvaste koostööd.
Teeme koostööd usuorganisatsioonidega ja toetame nende kultuurilise rikkuse avamist võimalikult paljudele huvilistele. Oleme kogudustele toeks ajalooliste ja kaitsealuste pühakodade restaureerimisel.
Loome laulu- ja tantsurühmadele rahvarõivaste soetamiseks toetusmeetme.
Tagame laulu- ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.
Töötame üldhariduskoolidele välja uue omakultuuri tutvustava õppeaine, et suurendada teadmisi Eesti kultuuripärandi kohta ning eestlaste etniliste rühmade keelte, kommete ja religiooni kohta.
Toetame pärandihoidlate ehitust Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale.
Säilitame nüüdisaegsete meetoditega kultuuripärandit nii füüsiliselt kui ka digitaalselt, toetades mäluasutuste säilitamisvõimekust ning arendades edasi riiklikku säilitamissüsteemi.
Tagame õpetajatele ja õppejõududele igal ajal tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse.
Toetame piirkondlike keelte, murrete, kohaliku kultuuri ja kommete õpetust lasteaedades ja koolides.
Jätkame rahvaraamatukogude kiirendiga, et toetada raamatukogude arengut kogukonnakeskusteks.
Tagame iga kuu esimesel pühapäeval kõigile tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse ning töötame selle nimel, et kohalikud muuseumid järgiksid sama põhimõtet.
Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu.
Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.
Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust.
Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud koolitundidesse.
Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel.
Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks.
Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt kui ka digitaalselt.
Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu.
Tõstame laenutushüvitisi ning indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest.
Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad annetused maksuvabaks.
Tagame kunstniku- ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri- ja heliloojapalga süsteemi.
Jätkame palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk kultuuritöötajatega võrdsel tasemel.
Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal.
Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe.
Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust.
Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel.
Toetame teadus- ja arendustegevuse (TA) kasvu ettevõtetes, sealjuures kehtestame teadus- ja arendustegevuse maksuerandid ettevõtetes TA-investeeringutele.
Suurendame rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse ja poliitika kujundamine oleks teadmispõhine.
Toetame eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengut.
Suurendame nõudlust doktorikraadiga töötajate rakendamiseks avalikus sektoris.
Loome eriprogramme Eesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks.
Toetame Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides ning neid programme juhtida.
Peame oluliseks baasteaduste piisavat rahastust ülikoolides, et luua tugev teoreetiline alus rakendusteadustele ja valmistada ette head õpetajad Eesti koolidele.
Loome koostöös ettevõtetega programmid väljaspool Eestit kõrghariduse ja teaduskraadi omandanud üliõpilaste naasmiseks Eesti teadusasutustesse ja tööturule.
Tõstame riikliku doktoranditoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga.
Teeme kõrgkoolides tavapäraseks nüüdisaegsed tööõiguse põhimõtted, sealjuures tagame mõistliku palgakindluse ja vähendame sõltuvust projektipõhisest rahastusest.
Tagame õppejõudude piisava palgaraha riigi tellitud õppekavadel õpetamiseks, et ülikoolid ei peaks teadusrahastust kasutama õppetöö doteerimiseks.
Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.
Doktorikraadiga õppejõu miinimumpalk peab olema vähemalt kaks keskmist Eesti palka.
Tagame tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kõigil õppeastmetel.
Suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%.
Kujundame üle-eestilised õpetajavahetus- ja mentorlusmudelid kümblus- ning lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika kasutamiseks erinevates mitmekeelsetes koolikeskkondades.
Toetame välismaalt Eestisse naasnud rahvuskaaslaste pereliikmete (taas)lõimumist eestikeelsesse haridussüsteemi.
Toetame rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevust omakultuuri hoidmiseks.
Pakume koolidele ja õpetajatele piisavalt tuge õppe korraldamiseks mitmekeelses klassiruumis ja muu kodukeelega laste lõimimiseks.
Tagame võimaluse kultuurilise erikallakuga koolidele praktiseerida mitmekeelset õpet, tagades hea eesti keele lõpetajatele.
Toetame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimist.
Tagame täieliku koolihõive sõjapõgenike perede lastele, seades nad varakult eestikeelsele õpperajale.
Valmistame kõrgkoolides ette piisavalt keele- ja aineõpetajaid, kelle abil saab toimuda sujuv ja aineteadmiste tasemel kvaliteetne üleminek eestikeelsele õppele seni vene- või mitmekeelse õppega koolides.
Seame eesmärgiks koosõppiva kooli mudeli, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos.
Toetame üleminekut eestikeelsele õppele arvestades seadusega võimaldatud erandeid.
Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.
Soodustame formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist.
Koostöös kohalike omavalitsustega teeme tasuta menstruatsioonitooted kättesaadavaks kõigis Eesti koolides.
Valmistame kõik õpetajad, tugispetsialistid ja abiõpetajad õpetajakoolituse ja täiendusõppe kaudu ette õpetamiseks mitmekesises ja -keelses klassiruumis.
Kaasame rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides.
Soodustame üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu.
Arendame digitaalset haridusplatvormi, et eestikeelset üldharidust saaks omandada üle maailma.
Aitame kutseõppeasutustel kujuneda piirkondlikeks arengumootoriteks.
Soodustame väikekoolide püsimist ja loomist paikades, kus kogukonnad seda vajavad.
Toetame kvaliteetse gümnaasimihariduse kättesaadavust kõigis Eestimaa piirkondades.
Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks.
Toetame lasteaedades muusika- ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.
Tagame kõikides koolides väikeklassid, kus erivajadustega lapsed saavad sobivat õpet.
Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.
Toetame kõrgharidusega spetsialistide karjääripööret pedagoogi kutse omandamiseks.
Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.
Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.
Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.
Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.
Toetame alustavat õpetajat ning pakume talle lisatuge, mentorlust ja õppematerjale ning lisaressurssi koolidele, et ta saaks töötada mõistliku koormusega.
Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist.
Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust.
Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.
Pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga.
Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.
Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
Toome tagasi kodulaenude intressimaksete maksuvabastuse.
Kehtestame kodu üürihinna kasvule mõistlikud piirmäärad.
Nüüdisajastame omanike ja üürnike suhete regulatsioonid, soodustame üürnike õiguste eest seisvate organisatsioonide tugevnemist.
Töötame välja toetusmeetme miljööväärtusega ja muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimiseks energiatõhusaks. Leevendame energianõudeid käsitöövõtetel põhinevate hoonete ehitamisel.
Nüüdisajastame ja muudame keskkonnasäästlikuks olemasolevad kaugküttesüsteemid ning soosime kodumajapidamiste ja ettevõtete liitumist uuendatud ja uute energia- ja ressursitõhusate kaugküttesüsteemidega tiheasustusaladel.
Laiendame elamuinvesteeringuid hoonete ümbrusele ning soodustame omavalitsuste investeeringuid kortermajapiirkondades hea avaliku ruumi loomiseks.
Kortermajade rekonstrueerimisel lähtume kaasava disaini põhimõtetest, et kõik uuendatud eluhooned oleksid ligipääsetavad ka eakatele ja erivajadusega inimestele.
Töötame välja laenutagatiste süsteemi suurkeskustest eemal kodu loovatele peredele ning suurendame rahastust hajaasustusprogrammile.
Vähendame omaosaluse protsenti maapiirkondades rekonstrueerimistoetuse taotlemisel. Teeme rekonstrueerimistoetuse kättesaadavaks ka väiksematele kortermajadele ja eramutele.
Rekonstrueerime riikliku investeerimistoetuse toel 30 aastaga kogu elamufondi ja avaliku sektori hooned nüüdisaegsete energiatõhususe põhimõtete järgi.
Ehitame 5000 uut korterit üle Eesti, suurendades üürielamute programmi rahastust.
Keelustame veebiennustusmängude reklaamid.
Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse ning tagame kvaliteetse võlanõustamisteenuse.
Toetame ühtsetele kvaliteedinõuetele vastava perelepitusteenuse väljaarendamist.
Töötame välja programmi lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning selle põhjustajate käitumismustrite murdmiseks.
Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist ning spetsialistide koolitamist.
Tõstame seksuaalhariduse taset koolides ja suurendame rahastust spetsialistide kaasamiseks.
Tagame vajalike õppevahendite ja tugiteenuste olemasolu tavalasteaedades ja -koolides õppivatele erivajadustega lastele.
Lähtume lisavajaduste lastele teenuste ja toetuste määramisel laste erilistest vajadustest. Lisavajadusega laps peab teenuseid saama ka erivajaduse diagnoosi eel ja diagnoosita.
Laiendame koduteenuse ja teiste teenuste osutamist erivajadusega laste peredele, et vähendada vanemate hoolduskoormust ja soodustavad nende osalemist tööturul.
Toetame perepuhkuselt tööturule naasmist karjäärinõustamise ja koolitusega.
Teeme korda vanemahüvitise süsteemi lisades järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise arvestamise juurde elukalliduse koefitsiendi.
Parandame ebaõigluse vanemahüvitise lõppemise järel hooldus- ja haigushüvitiste arvestamisel.
Suurendame töötutoetust inimesele kriisis paremale toimetuleku tagamiseks.
Tõstame vaesusega võitlemiseks toimetulekupiiri ja toimetulekutoetust.
Toetame mittetöötavaid ja -õppivaid noori nende jõudmisel tööturule või kooli. Loome igasse kohalikku omavalitsusse juhtumikorraldaja ametikohad.
Laiendame vanemahariduse kättesaadavust ning toetame kogukondlikke ennetus- ja peretöökeskusi ning loome vähemalt 10 uut keskust üle Eesti.
Kahekordistame rahastust laste nõustamis- ja teraapiateenusele ning muudame teenuse kättesaadavaks.
Seisame kõigi perede väärtustamise eest ja muudame perehüvitised õiglasemaks. Tõstame lapsetoetuse 150 euroni ja indekseerime selle. Kahekordistame üksikvanema toetuse.
Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.
Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.
Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.
Alandame jalg- ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.
Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.
Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.
Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.
Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.
Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.
Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT- ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.
Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.
Taastame Rohuküla raudtee.
Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.
Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.
Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.
Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.
Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.
Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.
Tagame Eesti ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.
Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.
Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.
Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.
Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.
Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani.
Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.
Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.
Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.
Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.
Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.
Soodustame digi- ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.
Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.
Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.
Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.
Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.
Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.
Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.
Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.
Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.
Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.
Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.
Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.
Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.
Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.
Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.
Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.
Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust – 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.
Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest
