Tõstame miinimumpalga 1200 euroni ja toetame üleriigiliste palgalepete sündi ka teistel palgatasemetel. Sihime euroopalikku 80% taset palgalepetega kaetuseks kõigist töötajatest
Riik maksab väikeettevõtetele, maapiirkonna ettevõtetele ja omavalitsustele palgatoetust – 2024. aastal 50% ja 2025. aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust ning investeerib aastas 230 miljonit eurot ettevõtete võimekuse tõstmisesse.
Muudame töönädala 4-päevaseks neile, kes ühe päeva nädalas õpivad. Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Suurendame 2035. aastaks õppepuhkuse mahtu 50 päevani, et iga töötaja saaks õiguse kasutada keskmiselt ühe päeva nädalas õppimiseks ja enese arendamiseks.
Anname töötajale lisapuhkepäeva nädalavahetusele langeva riigipüha korral ja topelttasustame pühapäeval töötamise.
Vabastame erisoodustusmaksust tööandja kulutused 800 euro ulatuses aastas töötaja tervise edendamiseks, spordiga tegelemiseks ning kultuurielamusteks.
Suurendame elukestvas õppes osalejate arvu 50%-ni ning võimaldame vähemalt ühe toetatud karjäärivahetuse tööelu jooksul.
Muudame kaugtööga seotud kulude hüvitamise töötaja õiguseks ning muudame selle tööandjale lihtsaks ja maksuvabaks.
Lihtsustame tööst põhjustatud haiguste, sh kutsehaiguste tuvastamise ja hüvitamist Töötukassa kaudu.
Kõrge tööhõive tagamiseks soodustame nii osaajaga tööd kui ka tööaja paindlikku kasutamist.
Soodustame vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ja arendame selleks edasi toetatud töö keskusi.
Muudame õpilaste tööampsude ja praktika eest tasumise tööandja jaoks maksuvabaks.
Muudame töötuskindluse süsteemi, et õigus töötuskindlustushüvitisele tekiks ka töösuhte lõppemisel töötaja algatusel või poolte kokkuleppel.
Langetame tööjõumakse piiratud töövõimega inimestele, pensionäridele, õppivatele noortele ja omastehooldajatele.
Sõlmime kolmepoolse kokkuleppe tööandjate, töövõtjate ja riigiga vajaliku välistööjõu mahu ning palkade kohta.
Suuname 300 miljonit rakendusuuringute programmi, välisinvesteeringute toomiseks ja suurettevõtete käendamiseks, et teadmismahukates ettevõtetes ja targas tööstuses tekiks üle Eesti tasuvamaid töökohti.
Toetame tarka tööstust kõikjal Eestis, sh ettevõtete robotiseerimist, automatiseerimist ja digiteerimist.
Teeme riigi digitaristu, süsteemid ja avaandmed kasutatavaks ettevõtetele ja teadusasutustele. Jätkame sammudega tarkvaralahenduste taaskasutuse edendamiseks koodivaramu kaudu.
Loome tehisintellekti kompetentsikeskuse, et anda hoogu uute digitehnoloogia rakendamisele ettevõtluses.
Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuvenergeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Soodustame digi- ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.
Soodustame digi- ja kõrgtehnoloogia taristu investeeringuid ja töökohtade teket. Investeerime küberturbesse ja Eesti võimekusse olla küberturbe valdkonnas teerajaja.
Riigi energiasüsteemi reformimisel arvestame ettevõtete vajadustega, tagades energiasõltumatuse ja -hindade stabiilsuse ettevõtete jaoks.
Toetame Eestis alustanud ja kasvanud ettevõtteid rahvusvahelistele turgudele jõudmisel.
Rakendame riigivalitsemises sotsiaalset innovatsiooni soodustavaid finantsinstrumente, sh mõjuhankeid ning ühiskondliku mõju osakuid.
Soodustame riigi hankepoliitikaga innovatsiooni ettevõtetes.
Vähendame mikroettevõtete bürokraatiat aruandluses ja riigiga asjaajamises.
Muudame digitaalseks ja senisest kiiremaks menetluse planeerimisest ehitise kasutusloani.
Hoiame riigi julgeoleku ja oluliste teenuse kättesaadavuse tagamiseks ning majanduse suunamiseks strateegilised ettevõtted riigi omandis.
Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.
Jätkame innovatiivsetele iduettevõtetele suunatud välistööjõu lahenduste nagu start-up-viisa kasutamist. Arendame edasi välistöötajate kohanemisele suunatud tugisüsteeme ja teenuseid.
Anname maailma tippülikoolide lõpetajatele võimaluse saada lihtsustatud korras Eesti viisa töötamiseks või ettevõtlusega alustamiseks.
Toetame välisinvesteeringute Eestisse toomist, nende jaotumist üle Eesti ja seeläbi tasuvamate töökohtade loomist. Selleks loome regionaalseid soodustusi.
Tagame Eesti ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu siseturul ja liikmesriikides.
Katame Eesti aastaks 2027 ülikiire (5G) internetiga.
Suurendame teehoidu suunatavaid vahendeid ning viime mustkattele 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
Tihendame reisirongiliiklust, sealjuures suurendame rongide ja väljumiste arvu praegustel põhiliinidel ning arendame rongiliiklust linna-eeslinna suundadel.
Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.
Tihendame maakondades ühistranspordi liinivõrku ning muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks üle Eesti.
Soodustame ühistranspordiliikide ühilduvust.
Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.
Toetame linnapiirkondades linna ja maa ühist ühistranspordi korraldamist (sh trammiliine lähivaldadega), eraldame investeeringuvahendeid liikuvuskeskuste ning rattateede ehitamiseks.
Koostöös Lätiga uuendame raudteetaristu ja loome head ühendused Tartu-Riia suunal.
Taastame Rohuküla raudtee.
Arendame välja kasutajasõbraliku üle-eestilise taristu elektritranspordi laialdasemaks kasutamiseks.
Kohustame arendajat uute asumite ja hoonete ehitamisel rajama nüüdisaegset IT- ja elektritaristut, sh elektriautode laadimispunkte.
Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse, arvestades kohalike elanike ja ettevõtete vajadusi.
Meretranspordi ja Eesti ekspordi toetamiseks jätkame riikliku veeteedetasu konkurentsivõimelise määraga.
Rekonstrueerime Rohuküla-Heltermaa laevateel asuvad kanalid.
Tõstame põhimaanteede liiklusohutust ning muudame raudteeülesõidud ohutumaks.
Suurendame liikluskorralduslike ja juhte abistavate innovaatiliste transpordilahenduste laialdasemat kasutuselevõttu Eestis.
Loome elektrijalgrataste soetuse ja taristurajamise toetusprogrammi sarnaselt elektriautodele.
Alandame jalg- ja tõukerataste käibemaksu 5%-le.
Vähendame lamellrehvide käibemaksu 5%-le.
Soodustame alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis.
Parandame rahvusvahelisi otselennuühendusi Tallinnast ja Tartust. Ühendame rahvusvaheliste lendudega ka Eesti teisi keskusi, tihendame sisemaiseid lennuühendusi.
Seisame kõigi perede väärtustamise eest ja muudame perehüvitised õiglasemaks. Tõstame lapsetoetuse 150 euroni ja indekseerime selle. Kahekordistame üksikvanema toetuse.
Seisame kõigi perede väärtustamise eest ja muudame perehüvitised õiglasemaks. Tõstame lapsetoetuse 150 euroni ja indekseerime selle. Kahekordistame üksikvanema toetuse.
Kahekordistame rahastust laste nõustamis- ja teraapiateenusele ning muudame teenuse kättesaadavaks.
Laiendame vanemahariduse kättesaadavust ning toetame kogukondlikke ennetus- ja peretöökeskusi ning loome vähemalt 10 uut keskust üle Eesti.
Toetame mittetöötavaid ja -õppivaid noori nende jõudmisel tööturule või kooli. Loome igasse kohalikku omavalitsusse juhtumikorraldaja ametikohad.
Toetame mittetöötavaid ja -õppivaid noori nende jõudmisel tööturule või kooli. Loome igasse kohalikku omavalitsusse juhtumikorraldaja ametikohad.
Tõstame vaesusega võitlemiseks toimetulekupiiri ja toimetulekutoetust.
Suurendame töötutoetust inimesele kriisis paremale toimetuleku tagamiseks.
Parandame ebaõigluse vanemahüvitise lõppemise järel hooldus- ja haigushüvitiste arvestamisel.
Teeme korda vanemahüvitise süsteemi lisades järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise arvestamise juurde elukalliduse koefitsiendi.
Toetame perepuhkuselt tööturule naasmist karjäärinõustamise ja koolitusega.
Laiendame koduteenuse ja teiste teenuste osutamist erivajadusega laste peredele, et vähendada vanemate hoolduskoormust ja soodustavad nende osalemist tööturul.
Lähtume lisavajaduste lastele teenuste ja toetuste määramisel laste erilistest vajadustest. Lisavajadusega laps peab teenuseid saama ka erivajaduse diagnoosi eel ja diagnoosita.
Tagame vajalike õppevahendite ja tugiteenuste olemasolu tavalasteaedades ja -koolides õppivatele erivajadustega lastele.
Tõstame seksuaalhariduse taset koolides ja suurendame rahastust spetsialistide kaasamiseks.
Võtame erilise tähelepanu alla pere- ja soopõhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist ning spetsialistide koolitamist.
Töötame välja programmi lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning selle põhjustajate käitumismustrite murdmiseks.
Toetame ühtsetele kvaliteedinõuetele vastava perelepitusteenuse väljaarendamist.
Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse ning tagame kvaliteetse võlanõustamisteenuse.
Keelustame veebiennustusmängude reklaamid.
Ehitame 5000 uut korterit üle Eesti, suurendades üürielamute programmi rahastust.
Rekonstrueerime riikliku investeerimistoetuse toel 30 aastaga kogu elamufondi ja avaliku sektori hooned nüüdisaegsete energiatõhususe põhimõtete järgi.
Vähendame omaosaluse protsenti maapiirkondades rekonstrueerimistoetuse taotlemisel. Teeme rekonstrueerimistoetuse kättesaadavaks ka väiksematele kortermajadele ja eramutele.
Vähendame omaosaluse protsenti maapiirkondades rekonstrueerimistoetuse taotlemisel. Teeme rekonstrueerimistoetuse kättesaadavaks ka väiksematele kortermajadele ja eramutele.
Töötame välja laenutagatiste süsteemi suurkeskustest eemal kodu loovatele peredele ning suurendame rahastust hajaasustusprogrammile.
Kortermajade rekonstrueerimisel lähtume kaasava disaini põhimõtetest, et kõik uuendatud eluhooned oleksid ligipääsetavad ka eakatele ja erivajadusega inimestele.
Laiendame elamuinvesteeringuid hoonete ümbrusele ning soodustame omavalitsuste investeeringuid kortermajapiirkondades hea avaliku ruumi loomiseks.
Nüüdisajastame ja muudame keskkonnasäästlikuks olemasolevad kaugküttesüsteemid ning soosime kodumajapidamiste ja ettevõtete liitumist uuendatud ja uute energia- ja ressursitõhusate kaugküttesüsteemidega tiheasustusaladel.
Töötame välja toetusmeetme miljööväärtusega ja muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimiseks energiatõhusaks. Leevendame energianõudeid käsitöövõtetel põhinevate hoonete ehitamisel.
Nüüdisajastame omanike ja üürnike suhete regulatsioonid, soodustame üürnike õiguste eest seisvate organisatsioonide tugevnemist.
Kehtestame kodu üürihinna kasvule mõistlikud piirmäärad.
Toome tagasi kodulaenude intressimaksete maksuvabastuse.
Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast.
Tagame igale lapsele lasteaialapsest gümnaasiumiõpilaseni ühe tasuta huviringi.
Tagame tasuta lasteaiakoha igale lapsele, toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga ning pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Toetame riigi poolt lasteaialaste toiduraha kulusid analoogselt koolitoiduga.
Pakume investeerimistoetust lasteaiahoonete ehitamisel ja renoveerimisel.
Seome lasteaiaõpetaja, huvihariduskoolide õpetajate ja noorsootöötajate palga õpetajate palgakasvu kokkuleppega ning maksame selleks omavalitsustele piisavat riigitoetust.
Varustame haridusasutused tugispetsialistidega, makstes tugispetsialistidele 150% ning erirühmade õpetajatele 130% õpetaja miinimumtöötasust.
Arendame välja õpetaja karjäärimudeli ja kujundame palgadünaamika õpetaja karjääri jooksul. Eraldame õpetajate karjäärimudeli toetamiseks täiendava palgavahendite puhvri 25% palgafondist.
Toetame alustavat õpetajat ning pakume talle lisatuge, mentorlust ja õppematerjale ning lisaressurssi koolidele, et ta saaks töötada mõistliku koormusega.
Väärtustatakse senisest enam klassijuhatajatööd. Õpetajatele on tagatud klassijuhataja töö eest vääriline töötasu.
Toetame õpetaja turvalisust koolis, tema vaimset tervist ning seame koostöös ametiühingutega piiri õpetaja töökoormusele.
Seame sisse õpetaja tasustatud vaba semestri enesetäiendamise eesmärgil.
Kahekordistame vastuvõttu õpetajate ja tugispetsialistide koolitamiseks ja loome õppijatele stipendiumid.
Toetame kõrgharidusega spetsialistide karjääripööret pedagoogi kutse omandamiseks.
Asume süsteemselt koolitama tugiisikuid ja abiõpetajaid, sealjuures tagame tugiisikutele abiõpetaja omadega sarnased sotsiaalsed garantiid.
Tagame kõikides koolides väikeklassid, kus erivajadustega lapsed saavad sobivat õpet.
Toetame lasteaedades muusika- ja liikumisõpetajate ametikohtade olemasolu.
Koostöös õpetajate esindusorganisatsioonide ja õpilasorganisatsioonidega vaatame üle ja nüüdisajastame riikliku õppekava. Laiendame õpilase võimalusi õppe isikupärastamiseks.
Toetame kvaliteetse gümnaasimihariduse kättesaadavust kõigis Eestimaa piirkondades.
Soodustame väikekoolide püsimist ja loomist paikades, kus kogukonnad seda vajavad.
Aitame kutseõppeasutustel kujuneda piirkondlikeks arengumootoriteks.
Arendame digitaalset haridusplatvormi, et eestikeelset üldharidust saaks omandada üle maailma.
Soodustame üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu.
Kaasame rohkem spetsialiste, et ennetada ja vähendada kiusamist lasteaedades ja koolides.
Valmistame kõik õpetajad, tugispetsialistid ja abiõpetajad õpetajakoolituse ja täiendusõppe kaudu ette õpetamiseks mitmekesises ja -keelses klassiruumis.
Koostöös kohalike omavalitsustega teeme tasuta menstruatsioonitooted kättesaadavaks kõigis Eesti koolides.
Soodustame formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist.
Pikendame koolikohustust 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni.
Toetame üleminekut eestikeelsele õppele arvestades seadusega võimaldatud erandeid.
Seame eesmärgiks koosõppiva kooli mudeli, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsed õpivad koos.
Valmistame kõrgkoolides ette piisavalt keele- ja aineõpetajaid, kelle abil saab toimuda sujuv ja aineteadmiste tasemel kvaliteetne üleminek eestikeelsele õppele seni vene- või mitmekeelse õppega koolides.
Tagame täieliku koolihõive sõjapõgenike perede lastele, seades nad varakult eestikeelsele õpperajale.
Toetame seoses üleminekuga eestikeelsele õppele muu kodukeelega lastele koolides ja lasteaedades oma kultuuri ja emakeele õppimist.
Tagame võimaluse kultuurilise erikallakuga koolidele praktiseerida mitmekeelset õpet, tagades hea eesti keele lõpetajatele.
Pakume koolidele ja õpetajatele piisavalt tuge õppe korraldamiseks mitmekeelses klassiruumis ja muu kodukeelega laste lõimimiseks.
Toetame rahvuskultuuriseltside ja pühapäevakoolide tegevust omakultuuri hoidmiseks.
Toetame välismaalt Eestisse naasnud rahvuskaaslaste pereliikmete (taas)lõimumist eestikeelsesse haridussüsteemi.
Kujundame üle-eestilised õpetajavahetus- ja mentorlusmudelid kümblus- ning lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika kasutamiseks erinevates mitmekeelsetes koolikeskkondades.
Suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust 5 aastaga 3%-ni SKP-st, millest riik panustab 1%.
Tagame tasuta kõrghariduse kättesaadavuse kõigil õppeastmetel.
Doktorikraadiga õppejõu miinimumpalk peab olema vähemalt kaks keskmist Eesti palka.
Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.
Tagame õppejõudude piisava palgaraha riigi tellitud õppekavadel õpetamiseks, et ülikoolid ei peaks teadusrahastust kasutama õppetöö doteerimiseks.
Teeme kõrgkoolides tavapäraseks nüüdisaegsed tööõiguse põhimõtted, sealjuures tagame mõistliku palgakindluse ja vähendame sõltuvust projektipõhisest rahastusest.
Tõstame riikliku doktoranditoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga.
Loome koostöös ettevõtetega programmid väljaspool Eestit kõrghariduse ja teaduskraadi omandanud üliõpilaste naasmiseks Eesti teadusasutustesse ja tööturule.
Peame oluliseks baasteaduste piisavat rahastust ülikoolides, et luua tugev teoreetiline alus rakendusteadustele ja valmistada ette head õpetajad Eesti koolidele.
Toetame Eesti teadlaste võimekust osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides ning neid programme juhtida.
Loome eriprogramme Eesti kultuuri, ajaloo, ühiskonna, majanduse ja looduse uurimise rahastamiseks.
Suurendame nõudlust doktorikraadiga töötajate rakendamiseks avalikus sektoris.
Toetame eestikeelse teaduse ja teaduskeele arengut.
Suurendame rakendusuuringute ja arendusprojektide süsteemset rahastust, et teadustöö tulemused jõuaksid ettevõtlusesse ja poliitika kujundamine oleks teadmispõhine.
Toetame teadus- ja arendustegevuse (TA) kasvu ettevõtetes, sealjuures kehtestame teadus- ja arendustegevuse maksuerandid ettevõtetes TA-investeeringutele.
Suurendame kultuuriranitsa summat 150 eurole lapse kohta, mis võimaldab igal lapsel lasteaiast gümnaasiumini käia teatris, kontserdil, muuseumis, kinos või näitusel.
Kolmekordistame kohalikele omavalitsustele suunatud huvihariduse fondi, suurendades seeläbi regulaarse ja mitmekesise huvihariduse kättesaadavust.
Tagame kõrgharidusega riigi kultuuritöötajatele vähemalt Eesti keskmise palga ning koostöös omavalitsuste ja ametiühingutega kaotame riigi ja omavalitsuse kultuuritöötajate palgavahe.
Rakendame ravikindlustuse, töötuskindlustuse, vanemahüvitise ja pensionistaaži süsteemi vabakutselistele loovisikutele. Võimaldame töösuhtes olemist loometoetuste saamise ajal.
Jätkame palgatoetuse maksmist kooride, rahvatantsurühmade, orkestrite ja rahvamuusika kollektiivide juhtidele, et hoida nende palk kultuuritöötajatega võrdsel tasemel.
Tagame kunstniku- ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri- ja heliloojapalga süsteemi.
Tagame kunstniku- ja kirjanikupalga jätkumise, suurendame palgasaajate ringi ning rakendame filmirežissööri- ja heliloojapalga süsteemi.
Muudame ettevõtete ja eraisikute kultuurile ja spordile tehtavad annetused maksuvabaks.
Tõstame laenutushüvitisi ning indekseerime autorihüvitisfondi, et loetavatele kirjanikele ja illustraatoritele maksta õiglast hüvitist nende töö eest.
Toetame eesti keele ja kultuuri õpet sõjapõgenikele ning toetame kõigi sisserännanute kohanemist kultuuris osalemise kaudu.
Muudame erivajadusega inimestega arvestamise kultuurisektoris enesestmõistetavaks, nii et kultuur on kättesaadav nii füüsiliselt kui ka digitaalselt.
Hoiame ja arendame Eesti näitekunsti ja teatreid. Seadustame mitmeaastased toetuslepingud, suurendame rahastamist ja loome meetmed näitekunsti vormide ja muude loometegevuste põimimiseks, sh teatriresidentuurideks.
Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel.
Väärtustame digikultuuri arengut ning aitame kaasa digipöördele ja digipädevuste omandamisele kultuurivaldkonnas. Toetame mängutööstust eestikeelsete hariduslike mängude loomisel.
Peame oluliseks kultuuriharidust, et kultuur oleks lõimitud koolitundidesse.
Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust.
Tagame meedia sõltumatuse ja vabaduse, muudame Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosseisu mitmekesisemaks ja suurendame kompetentsust.
Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.
Kohustame rahvusvahelisi voogedastusplatvorme panustama kohalikku filmitootmisse ning töötame globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.
Vähendame kultuurisündmuste, perioodika ja raamatute käibemaksu.
Tagame iga kuu esimesel pühapäeval kõigile tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse ning töötame selle nimel, et kohalikud muuseumid järgiksid sama põhimõtet.
Jätkame rahvaraamatukogude kiirendiga, et toetada raamatukogude arengut kogukonnakeskusteks.
Toetame piirkondlike keelte, murrete, kohaliku kultuuri ja kommete õpetust lasteaedades ja koolides.
Tagame õpetajatele ja õppejõududele igal ajal tasuta sissepääsu riigile kuuluvatesse muuseumidesse.
Säilitame nüüdisaegsete meetoditega kultuuripärandit nii füüsiliselt kui ka digitaalselt, toetades mäluasutuste säilitamisvõimekust ning arendades edasi riiklikku säilitamissüsteemi.
Toetame pärandihoidlate ehitust Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale.
Töötame üldhariduskoolidele välja uue omakultuuri tutvustava õppeaine, et suurendada teadmisi Eesti kultuuripärandi kohta ning eestlaste etniliste rühmade keelte, kommete ja religiooni kohta.
Tagame laulu- ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.
Tagame laulu- ja tantsupidude programmide stabiilse rahastamise ning jätkame suurpidude toimumispaikade korrastamist.
Loome laulu- ja tantsurühmadele rahvarõivaste soetamiseks toetusmeetme.
Teeme koostööd usuorganisatsioonidega ja toetame nende kultuurilise rikkuse avamist võimalikult paljudele huvilistele. Oleme kogudustele toeks ajalooliste ja kaitsealuste pühakodade restaureerimisel.
Teeme koostööd usuorganisatsioonidega ja toetame nende kultuurilise rikkuse avamist võimalikult paljudele huvilistele. Oleme kogudustele toeks ajalooliste ja kaitsealuste pühakodade restaureerimisel.
Toetame ka keerulistes geopoliitilistes oludes hõimuliikumist ja soome-ugri rahvaste koostööd.
Suurendame tagasimaksefondi Film Estonia mahtu 32 miljonile 4 aasta jooksul.
Loome täiendavaid inkubatsioonivõimalusi alustavatele loomeettevõtetele ning toetame loomevaldkonna eksporti ja rahvusvahelistumist.
Loome täiendavaid inkubatsioonivõimalusi alustavatele loomeettevõtetele ning toetame loomevaldkonna eksporti ja rahvusvahelistumist.
Toetame rahvusvahelise osalusega ning Eestit rahvusvaheliselt tutvustavate sündmuste korraldamist.
Loome Kultuuriministeeriumi ööelu juhtrühma, kelle ülesanne on välja töötada terviklik lähenemine ja põhimõtted ööelumajandusele.
Arendame Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelist võrgustikku, suurendame meie kultuurivaldkonna esindajate võimalusi osaleda rahvusvahelises kultuurielus ning teeme Eestis toimuvad sündmused nähtavaks välisajakirjanikele ja valdkonna professionaalidele.
Toetame Eesti osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides ning meie loovisikute osalemist residentuurides.
Võimaldame ligipääsu Eesti kultuurile väliskülalistele, erineva keele- ja kultuuritaustaga elanikele, mujal elavatele eestlastele ning e-residentidele.
Teeme koostööd teiste ministeeriumide, e-residentsuse ning saatkondadega, et kaasata riiklikele välisvisiitidele ka kultuuridelegatsioonid.
Anname ravikindlustuse kõigile.
Kahekordistame täiskasvanu hambaravihüvitise ning vanadus- ja töövõimetuspensionäride proteesihüvitise.
Ehitame üles tervikliku vaimse tervise püramiidi alates ennetamisest ja teadlikkuse tõstmisest kuni tipptasemel ravini rasketel juhtudel. Erilist rõhku paneme laste vaimsele tervisele.
Jätkame haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast, mis ennetab haigena töölkäimist sissetulekute kaotamise hirmus.
Vähendame retseptiravimite käibemaksu 5%-ni.
Uuendame täielikult ravi rahastamise süsteemi, et tagada kõigi kiire ligipääs kvaliteetsele arstiabile.
Lühendame ravijärjekordi.
Toetame vaimse tervise spetsialistide koolitamist ning nende töötingimuste parandamist.
Muudame Eestis töötamise atraktiivseks kõigile tervishoiuspetsialistidele, selleks tugevdame sotsiaaldialoogi haiglates ja tervishoiusektoris.
Teeme vajalikud muudatused esma- ja eriarstiabi ning sotsiaalabi korralduses, millega tagame patsientide varase ja täieliku ravi ning optimaalse raviteekonna tervenemiseni.
Lisame geriaatria eriala haigekassa eriarstliku eriala nimistusse. Toetame geriaatria eriala õpetamist, et tekiks rohkem eakate tervisele spetsialiseerunud arste ja tervishoiutöötajaid.
Parandame alkoholi- ja narkovõõrutusravi kättesaadavust.
Teeme tubakatooted lastele kättesaamatuks.
Toetame kohaliku ja tervisliku toidu kasutamist lasteaias, koolis, hooldekodus ja haiglas.
Loome täiendavad piirkondlikud erisused perearstide ja haiglate rahastamisel, et motiveerida arste ja meditsiinitöötajaid töötama kõikides Eesti piirkondades.
Riigi ja pealinna koostöös leiame lahenduse Tallinna haigla rajamiseks.
Kiirendame innovatsiooni, sh geeniinfol põhinevate teenuste kasutuselevõttu personaalmeditsiinis.
Loome ja rahastamise hoolduskoordinaatorite ametikohti, et tegeleda inimeste sotsiaal- ja terviseküsimustega terviklikult.
Peame valdkondadeülest ennetustööd väga oluliseks. Tagame, et ennetusvaldkonna rahastamine on kasvanud ning liigutud stabiilsele eelarvepõhisele rahastusele.
Uuendame tervise infosüsteemi, teeme selle kasutuse lihtsaks ja inimsõbralikuks ning avatuks uutele innovaatilistele lahendustele.
Algatame laialdase ühiskondliku arutelu eutanaasia võimaldamise teemal.
Tõstame vanaduspensioni 1200 euroni, kuid mitte vähem kui 50%-ni keskmisest palgast.
Kolmekordistame pensionäride puudetoetuse.
Kehtestame pensioni alampiiriks 400 eurot, kuid mitte vähem kui kahekordne toimetulekupiir.
Tagame hoolekandereformi jätkumise, et hinnatud vajaduse korral saaks hooldekodu koha pensioni eest.
Suuname omavalitsustele koduteenuse arendamiseks lisavahendeid. Eakalt võetava tasu suurus ei või olla suurem kui 10% igakuisest sissetulekust.
Rajame piirkondadesse vanemaealiste teenusmaju, et pikendada eakate iseseisvat toimetulekut.
Kehtestame tööandjapensioni.
Investeerime sotsiaalhoolekande digilahendustesse.
Arendame teenuseid dementsete ja voodihaigete eakate hooldamiseks nii kodus kui ka hooldekodus.
Toetame eakate aktiivset osalemist ühiskonnas, kultuurielus ja tervisespordis ning nende õppimist ja enesearendamist.
Muudame füüsilise ligipääsetavuse erivajadustega inimestele nõudeks kõigi hoonete ehitamisel ja renoveerimisel, avaliku ruumi rajamisel ja ühistranspordis.
Parandame teenuse kvaliteeti üld- ja erihooldekodudes, sealjuures kehtestame hooldusteenuse kvaliteedinõuded, hooldekodudes peab olema kättesaadav tervishoiuteenus, sh geriaatriteenus ja hingehoidjad
Parandame teenuse kvaliteeti üld- ja erihooldekodudes, sealjuures kehtestame hooldusteenuse kvaliteedinõuded, hooldekodudes peab olema kättesaadav tervishoiuteenus, sh geriaatriteenus ja hingehoidjad
Loome hooldekodudele investeeringute toetuse fondi.
Toetame eakate nõukogu loomist iga kohaliku omavalitsuse juurde, mis hõlmaks eakate ja asjaomaste valdkondade esindajaid.
Vähendame hooldustöötajate töökoormust ning lepime kokku hooldustöötajate miinimumpalga.
Töötame välja omastehooldajate seaduse, millega reguleerime hooldaja lepingu ja selle tingimused, tagame sotsiaalsed garantiid omastehooldajatele, võimaldame nii töötavatele kui ka mittetöötavatele hooldajatele tasustatud puhkust ning ühtlustame töötasud kohalikes omavalitsustes.
Toetame viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke teenuse osutamist.
Maksame kvalifitseeritud noortetreenerile vähemalt Eesti keskmist palka.
Laiendame seniseid laste liikumist soosivaid programme kõikidesse koolidesse, et iga Eesti laps liiguks päevas vähemalt 60 minutit.
Suurendame tippspordi toetamist ning suurendame sportlaste rahastamist, et andekad sportlased ei jääks saavutusspordist kõrvale.
Koostöös omavalitsustega muudame lasteaedade ja koolide õuealad liikuma kutsuvaks.
Rajame kõikjal Eestis juurde liikumisharrastuseks sobivaid kergliiklusteid, tervise- ja suusaradu ning kujundame avalikku ruumi ja elukohtade ümbrust liikumist soosivaks.
Toetame regionaalsete tervisespordikeskuste tegevust.
Käsitleme puudega inimeste spordiorganisatsioone professionaalse spordi osana ja töötame välja treenerikoolituste mooduli erivajadustega inimestega tegelemiseks.
Loome võimalused, et igal noorel, olenemata elukohast ja vanemate sissetulekust, oleks võimalik osaleda vähemalt ühes sporditrennis.
Õpetame kõik lapsed esimese kooliastme lõpuks ujuma.
Toetame spordi- ja spordimeditsiini andmete digimist sporditeaduse arendamiseks.
Toetame suurvõistluste korraldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist Eestis ning soodustame sporditurismi.
Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasanditele ja sektoritele.
Moodustame teadlastest koosneva alalise kliimanõukogu, mille ülesandeks on varustada valitsust värskeima teadusinfoga ning seirata kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete piisavust.
Koostöös kohalike kogukondadega suurendame kaitstavate alade pindala Eestis 30%-ni maismaa- ja merealadest.
Käivitame soode taastamise programmi endistel turbamaardlatel. Taastame märgalad RMK maadel asuvatel jääkturbaväljadel aastaks 2030.
Taastame märgalad RMK maadel asuvatel jääkturbaväljadel aastaks 2030.
Valmistame Eesti põllumajandustootjad ette kliimasõbralikuks süsiniku sidumist soosivaks maaharimiseks EL vahendite abiga.
Hoiame Eesti pärandmaastikke (nt loopealsed karjamaad, rannaniidud, puisniidud) ning tagame pärandkoosluste ja -maastike inventeerimiseks, hoidmiseks ja taastamiseks vajalikud vahendid.
Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumiplaneerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.
Vähendame Väikese väina tammi keskkonnamõju – rajame tammiavad ja asendame õhuliinid merekaabliga.
Tagame aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist.
Loome kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana tasuta liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.
Maksame toetust liiga kõrgete elektrihindade leevendamiseks, peame vajalikuks nii perede, ettevõtete kui ka omavalitsuste toimetulekut. Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.
Koostöös omavalitsustega rakendame toetust ka puiduga kütjatele küttehinna stabiliseerimiseks.
Töötame tehnoloogianeutraalselt välja Eesti energeetika pika kava, mis määrab juhitava ja juhitamatu elektritootmise kõige mõistlikuma osakaalu Eestile.
Arendame taastuvenergia võimsusi CO2 kvoodimüügi vahenditest ja kaotame taastuvenergia tasu.
Kindlustame, et taastuvenergia projektidele rakendub talumistasu, millest saavad kasu kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused (tuulikutasu ja analoogsed meetmed).
Kohandame elektri põhivõrku ja rajame merekaablid taastuvenergeetika kasutuselevõtuks ning elektrivõrgud ja alajaamad hajutatud taastuvenergia tootmise võrku lülitamiseks.
Kasutame ammendunud karjääride ja maardlate alasid tuule-, päikese ja hübriidparkide rajamiseks.
Kiirendame taastuvenergialahenduste loamenetlusi.
Teeme elektribörsi ümber nii, et tagatud on varustuskindlus ja taskukohased hinnad. Seame esmatähtsaks hinnakujunduse läbipaistvuse ja võimaluse juhtida tarbimist enne börsihinna kujunemist.
Rakendame meetmeid energiaühistute tekkimise soodustamiseks ning soodustame teisi elanikkonna kaasamise viise taastuvenergia projektides.
Asendame põlevkivi järk-järgult taastuvenergiaga ning kasutame põlevkivi ainult juhitavateks üleminekuvõimsusteks. Me ei ava uusi kaevandusi ning tagame Ida-Virumaa majandusele õiglase ülemineku.
Arendame koos teadlastega välja võimekuse kasutada juhitavaid energiaallikaid, sealjuures peame õigeks arutelu tulevikutehnoloogia lahenduste üle.
Lõpetame Narva soojuselektrijaamades puidu põletamise.
Kriisidega toimetulekuks loome strateegiliste energiaressursside reservid ja toetame salvestuslahenduste juurutamist.
Tagame alevike ja külade energiavõrkude varustuskindluse. Investeerime jaotusvõrkudesse ja elektrivõrgu töökindlusse.
Viime kohalike omavalitsuste energiatarbimise 100% taastuvenergiale.
Nõuame väikese süsinikujäljega ja ringmajandusele orienteeritud lõpptulemust avaliku sektori hoonete renoveerimisel ja ehitamisel.
Viime soojuse tootmise üle 100% taastuvenergiale, säilitades vajalikud reservvõimsused.
Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.
Loome Eestisse vesinikutaristu ja tootmisvõimsused. Koostame Eesti vesinikustrateegia ja kujundame vastavad seaduslikud raamid.
Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele – 8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.
Maksame raiemahtude vähendamiseks, metsa ja elurikkuse säilitamiseks erametsaomanikele kompensatsiooni.
Rakendame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) dividendid metsakaitse tagamiseks ja puidusektori efektiivsuse tõstmiseks.
Anname omavalitsustele võimaluse määrata kõrgendatud avaliku huviga (KAH) elanikkonna poolt tihedas kasutuses olevad metsad, milles kogukond saab kaasa rääkida metsa majandamises. Läheme kaitsealade piiranguvööndites ja KAH-aladel üle püsimetsanduse võtetele.
Katsetame riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana.
Laiendame puhkemajanduse osakaalu RMK tegevustes ja tagame matkateede ja -radade, puhkekohtade ja metsamajade süsteemi arengu.
Arvestame puidutööstusest sõltuvate piirkondade vajadusi üleminekul säästvale metsamajandamisele, et säilitada töökohad ja ettevõtete ekspordivõimekus.
Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendusuuringuid.
Hoiame ära kvaliteetse puidu jõudmise Euroopa ebatõhusatesse energiakäitistesse ja katlamajadesse.
Kehtestame RMK-le uued hanketingimused, soodustades kodumaise puidu väärindamist Eesti ettevõtetes.
Töötame välja õiglase looduskaitse talumiskohustuse kompensatsiooni erametsaomanikele. Sõlmime erametsaomanikega lepinguid metsa vääriselupaikade kaitseks.
Loome täiendava süsteemi vabatahtliku looduskaitsetegevuse toetamiseks eramaadel ja -metsades.
Keelame majanduslikel kaalutlustel tehtavad lageraied kaitsealadel.
Liigume metsa püsimetsana majandamise suunas nii riigi- kui ka erametsas, sh vähendame lageraiete osakaalu ja pindala ning väldime lageraiete omavahelist liitumist.
Oleme riigina oluline puithoonete tellija, riigi hoonete ehitamisel eelistame kohalikku puidutööstuse toodangut.
Rakendame ja tugevdame Eestis linnurahu kokkulepet.
Loome maapiirkondadesse 15 000 uut tasuvat töökohta, investeerides 500 miljonit eurot. Investeerimisplaani ja maksuerisused maal kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks koostame koostöös omavalitsuste, ettevõtjate ja töötajate esindajatega.
Muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks kõikjal Eestis ning tagame, et igas alevikus ja suuremas külas on pakiautomaat.
Muudame nõudepõhise ühistranspordi kättesaadavaks kõikjal Eestis ning tagame, et igas alevikus ja suuremas külas on pakiautomaat.
Soodustame hajusat energiatootmist maakeskkonda sobivalt, energia tootmisel arvestame kogukondade vajadusi ja toetame energiaühistute teket.
Soodustame hajusat energiatootmist maakeskkonda sobivalt, energia tootmisel arvestame kogukondade vajadusi ja toetame energiaühistute teket.
Loome väikeasulate hea avaliku ruumi ja keskväljakute investeeringuprogrammi.
Suurendame riigi rahastust hajaasustusprogrammile, et parandada maal elavate perede elamistingimusi.
Suurendame investeeringuid maaparandussüsteemide korrashoiuks.
Investeerime kohalikesse teedesse, sh kruusateede mustkatte alla viimisse, ning maapiirkondade ja väikeasulate kergliiklusteede võrgustikku.
Toetame maa-asulatele ja väiksematele keskustele sobivate nutilahenduste arendamist nii avalikus kui ka erasektoris.
Kehtestame maakonnalinnadele lisarahastuse, et täita kogu maakonna inimestele suunatud teenuskeskuse ülesandeid.
Muudame hariduse rahastamismudelit nii, et see toetaks maakoolide püsimist.
Leiame lahenduse maksutulu jagamiseks inimese mitme elukoha vahel.
Soodustame riigi maade munitsipaliseerimist kohalikele omavalitsustele arendustegevuseks, kohaliku ettevõtluse ja elukeskkonna arenguks.
Toetame kaugtööd riigiasutustes ja riigiasutuste paiknemist väljaspool suurlinnu.
Tagame kodu lähedal oleva hariduse, tervishoiu ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse. Soodustame omavalitsuste koostööd heal tasemel teenuste hoidmiseks kõigis Eesti piirkondades.
Tagame kriisiolukordades toidujulgeoleku kindlustamiseks põllumajandusettevõtetele vajaliku toetuse.
Hoiame põllumajanduslikku maaressursi kasutuses ja väldime väärtusliku põllumaa täisehitamist.
Toetame tugevate turismiklastrite loomist maapiirkondades ning loome iduettevõtete, sh elustiili- ja loomeettevõte tekkeks soodsad tingimused maal ja väikelinnades.
Toetame tugevate turismiklastrite loomist maapiirkondades ning loome iduettevõtete, sh elustiili- ja loomeettevõte tekkeks soodsad tingimused maal ja väikelinnades.
Koostame koolitoidu programmi, mis laiendab kohalikult toodetud toidu kättesaadavust haridusasutustes ning õpetab lastele toidu põllult lauale jõudmise teekonda.
Säilitame põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diiselkütusele EL-i lubatud minimaalse aktsiisimäära.
Lepime EL-iga kokku õiglased rohestamise nõuded Eestile.
Väldime põllumajandustootmisele EL-i regulatsioonidest rangemate nõuete kehtestamist ning vähendame bürokraatiat toetuste taotlemisel ja investeeringute elluviimisel.
Väldime põllumajandustootmisele EL-i regulatsioonidest rangemate nõuete kehtestamist ning vähendame bürokraatiat toetuste taotlemisel ja investeeringute elluviimisel.
Koostöös teadlastega otsime tasakaalustatud viisi lindude poolt tekitatud põllukahjustuste vähendamiseks.
Toetame kogukonnapõhise ja vabatahtliku jahinduse jätkumist. Suurulukite asurkondade hea seisundi tagamiseks peab jahipiirkonna suurus jätkuvalt olema minimaalselt 5000 ha.
Soodustame ettevõtluslaenu ja riskikapitali kättesaadavust maapiirkondades.
Toetame ühistegevust põllumajanduses ja kalanduses ning soodustame teadus- ja arendustegevust maamajanduse ja ettevõtluse arendamisel.
Toetame innovatiivseid lahendusi n-ö euroheina tootnud rohumaade keskkonnahoidlikuks ja tootlikuks kasutamiseks.
Laiendame mesinikele mõeldud toetusi, et suurendada bioloogilist mitmekesisust. Sealjuures populariseerime mesindust enam ka tiheasustatud piirkondades.
Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee- ja kalaliikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid.
Toetame väikesadamate võrgustiku ja seal pakutavate teenuste arendamist.
Laiendame väikesaartel maa ostueesõiguse võimalust piirinaabritele.
Kindlustame vähemalt 0,5% SKP-st Eesti mittesõjalise valmisoleku suurendamiseks.
Tagame igale politseiametnikule ja päästjale vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga.
Nüüdisajastame elanikkonna kaitseplaanid ning loome üleriigilise varjumiskohtade võrgustiku.
Koolitame 4 aastaga poole Eesti elanikkonnast elanikkonnakaitse koolitustel.
Ehitame idapiiri täies ulatuses välja.
Toetame tegevusi, mis aitavad vähendada desinformatsiooni levikut Eestis, ning tugevdame riigi strateegilise kommunikatsiooni võimekust inforünnetele vastu seismiseks.
Suurendame Sisekaitseakadeemia õppekohtade arvu ning tagame ajakohase kvaliteetse õppe.
Tagame jätkusuutliku vabatahtlike rahastamise ning seeläbi tõstame ka vabatahtlike arvu.
Tõstame psühholoogilise kaitse võimekust Eesti ühiskonnas.
Käivitame koostöös Kaitseliiduga arutelu noorteorganisatsioonide töö tõhustamiseks ja võimalikuks ühendamiseks.
Panustame lisameetmetesse raske ja organiseeritud kuritegevuse, sh korruptsiooni-, finants- ja majanduskuritegude avastamiseks, kriminaaltulu leidmiseks ja äravõtmiseks.
Nõustame ja toetame nii omavalitsusi kui ka kogukondi kriisideks valmisolekus.
Suurendame rändemenetluses digiteeritust ja automatiseeritust, muudame dokumentide taotlemise ja väljastamise täisdigitaalseks.
Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule.
Jätkame programmiga „Kodud tuleohutuks“ ning laiendame seda kõikide õnnetussurmade ärahoidmiseks.
Arendame varingupääste võimekust komandodes üle Eesti.
Paigutame ohuteavitussireenid kõigisse Eesti linnadesse ja suurematesse asulatesse.
Kehtestame varjendite ehitamise kohustuse uutele kortermajadele ning toetame korteriühistuid keldrite muutmisel varjumiskohtadeks.
Rakendame üldhariduskoolides laiapindse riigikaitse õpetuse ja käivitame regulaarsed elanikkonnakaitse harjutused.
Kujundame Päästeametist elanikkonnakaitse asutuse piirkondlike kriisivalmidusbüroode ning uute võimekustega.
Loome politsei ja päästeameti reservkriisiüksused, sh evakuatsioonirühmad igasse Eesti piirkonda, ajateenistuse läbinud broneeringuta reservväelaste baasil.
Toome tagasi noorsoopolitseinikud.
Tõstame kaitsekulud Eesti riigi kaitsmiseks vajalikule tasemele vähemalt 3% SKP-st, panustades järgnevad neli aastat 3,5% SKP-st kriitiliste võimete väljaarendamiseks.
Tagame, et Kaitseliidu ülesanded ja ressursid oleksid tasakaalus. Suurendame Kaitseliidule eraldatavaid vahendeid ja tõstame palgataset.
Vaatame üle kaitseväelaste teenistuse reservis, tõstame kiiresti reageerivate üksuste arvu ja korrastame vajaduse korral mobiliseeritavate üksuste juhtimist.
Seame eesmärgiks alalise NATO maa-, õhu- ja mereväe kohaloleku loomise kogu Läänemere piirkonnas.
Võtame Ukraina sõja õppetunnid arvesse Kaitseväe kõigi tasandite juhtide ettevalmistusel ja koolituste korraldamisel.
Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses, sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.
Soodustame vabatahtlikku osalemist riigikaitses ning võimestame naiste osalust laiapindses riigikaitses, sh naiste osalemist kaitseväeteenistuses ja vabatahtlikus riigikaitselises tegevuses.
Laiendame kaitseväe veteranipoliitikat missioonisõdurite kõrval ka kaitseväelastele, kes on kaitseväe arengule kaasa aidanud vähemalt 25 aastat.
Parendame riigikaitselist haridust, tagame heal tasemel riigikaitseõppe kõigis koolides. Kasutame paremini Balti Kaitsekolledži rahvusvahelist potentsiaali.
Viime lõpuni ajateenistuse pikkuse diskussiooni. Laiendame asendusteenistuse võimalusi neile, kes ei sobi ajateenistusse.
Viime lõpuni ajateenistuse pikkuse diskussiooni. Laiendame asendusteenistuse võimalusi neile, kes ei sobi ajateenistusse.
Toetame NATO ja Euroopa Liidu tugevamat koostööd. Toetame Soome ja Rootsi kiiret liitumist NATO-ga ning integreerimist ühisteks kaitseplaanideks ning tihendame kahepoolset kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus- ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus- ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Toetame Eesti rahvusliku kaitsetööstuse arendamist, kaitsealast teadus- ning arendustegevust ning kaitsetööstusettevõtete koostööd rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtetega.
Teeme koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega regiooni kaitsetööstuste ühisel arendamisel ning meie piirkonna kaitsetööstuse huvide esindamisel rahvusvaheliselt.
Seisame Euroopa Liidu poolt seoses Ukraina-vastase agressiooniga Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ning toetame Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Toetame Ukraina saamist Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.
Toetame Euroopa Liidu ja NATO selgetel kriteeriumidel põhinevat laienemispoliitika jätkumist ning aitame võimestada Euroopa Liidu idapartnereid oma riikide reformide ja Euroopa Liidule ja NATO-le lähenemisel.
Seame eesmärgiks veelgi laiendada viisavaba reisimise võimalusi Eesti kodanikele.
Tugevdame Eesti võimekust ja rolli rahvusvahelise küberjulgeoleku eestkõnelejana ja seadusloomesse panustajana.
Toetame e-teenuste eksporti ja osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös, et hõlbustada riikidevahelist digikoostööd ja arendada õiguslikku raamistikku, mis reguleerib digimajandust, e-teenuseid ja teisi digilahendusi.
Arendame edasi e-residentsust ning hõlbustame e-residentide ja nende loodud ettevõtete panustamist Eesti majandus- ja poliitiliste huvide edendamisse.
Loome Ukraina kodanikele eraldi programmi, millega nad saavad tasuta e-residentideks ning kaalume ka muid toetusmeetmeid äri ajamiseks Ukraina kodanikele.
Parandame riiklike ettevõtluse toetusmeetmete ja riigi välismajandusalaste tegevuste sidustamist ja loome hästi toimiva platvormi, et kõik riigi tegevused ettevõtete toetamiseks eksporditurgudel oleks koordineeritud.
Toetame ekspordile orienteeritud innovaatilisi ettevõtteid rahvusvaheliste kontaktide leidmisel ja hoidmisel.
Leiame võimalused eksportivate tööstusettevõtete krediidivõimekuse toetamiseks.
Kaitseme ja toetame Eesti inimesi ja ettevõtjaid võõrsil, pakume kvaliteetseid konsulaarteenuseid oma välisesindustes ning koostöös teiste EL-i liikmesriikidega üle maailma.
Jätkame osalemist rahvusvahelises arengukoostöös Eesti jõukuse kasvu mööda.
Põhjala ja Balti riikidega teeme tihedamat koostööd riigikaitses, majanduses ja rohelise energia tootmises. Arendame heanaaberlikke suhteid Läti ja Soomega.
Arendame koostööd USA kui strateegilise partneriga riigikaitses, majanduses ja kultuuris.
Keelustame vaenukõne ja taunime vaenu õhutamist, kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil peab kuuluma karistust raskendavate asjaolude hulka.
Võrdväärse töö eest tuleb maksta inimestele võrdset tasu nii avalikus kui ka erasektoris.
Kehtestame abieluvõrdsuse perekonnaseaduses.
Taunime soolist ebavõrdsust mistahes ühiskonnaelu valdkonnas. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites. Järgime soolist tasakaalu valimisnimekirjade koostamisel.
Taunime soolist ebavõrdsust mistahes ühiskonnaelu valdkonnas. Peame oluliseks soolist tasakaalu ettevõtete juhtorganites. Järgime soolist tasakaalu valimisnimekirjade koostamisel.
Arvestame vananeva ühiskonnaga ja teeme eakad ühiskonnas nähtavaks ja mõjukamaks.
Tagame igaühele kaitse diskrimineerimise eest ning laiendame võrdõiguslikkuse voliniku võimekust tegelda kõigi diskrimineerimise valdkondadega.
Väärtustame mõlema vanema rolli lapse kasvatamisel, sealjuures toetame vanemapuhkuse paindlikku jagamist lapsevanemate vahel. Tagame seadustega pereelu ja töö ühendamist soosivaid töösuhteid.
Soodustame organisatsioonide liitumist mitmekesisuse kokkuleppega, sealjuures näitame avaliku sektoriga eeskuju mitmekesisusleppe rakendamisel.
Näeme igas avaliku sektori asutuses ette tegevused soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, anname soolise võrdõiguslikkuse kavadele sisu.
Muudame karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt on kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis.
Säilitame pikaajalise elamisloaga inimeste hääleõiguse kohalikel valimistel analoogselt praegu kehtiva korraga.
Võimaldame taotluse alusel naturalisatsiooni korras Eesti Vabariigi kodakondsust Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem elab Eestis pikaajalise elamisloa alusel. Täisealiseks saades peab laps kodakondsuse säilitamiseks loobuma teise riigi kodakondsusest.
Seisame Eestis tööle asunud sõjapõgenike õiglase kohtlemise eest töösuhetes.
Soodustame Eestist lahkunud inimeste tagasipöördumist, sh toetame naasmist Eesti eri piirkondadesse ning kohanemisteenuseid kõigile pereliikmetele.
Loome sihtprogrammid välismaal õppinud ja kraadi kaitsnud Eesti noorte sidumiseks Eesti teaduse ja ettevõtetega.
Hoiame Eesti regionaalseid kultuuri- ja keeletraditsioone ülemaailmse eestluse toetamise programmides.
Eelisarendame eesti keelega seonduvaid keeletehnoloogia uuringuid ja arendustööd.
Toetame eestikeelse trükisõna, oskussõnavara ja eesti teaduskeele arengut ning toetame uuringuid ja arendusprojekte eesti keele kasutamiseks digimaailmas.
Toetame eestikeelse trükisõna, oskussõnavara ja eesti teaduskeele arengut ning toetame uuringuid ja arendusprojekte eesti keele kasutamiseks digimaailmas.
Kaasame väljaspool Eestit elavaid eestlasi ja Eestist pärit teistest rahvustest inimesi Eesti ühiskonna arengusse, loome neile võimalused Eesti ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks ning eesti keele õppimiseks.
Toetame eesti keele hoidmist välismaal, sh laiendame laste- ja noorte ning pereliikmete keeleõppe võimalusi.
Hoiame välismaal tekkinud Eestiga seotud kultuuripärandit Eesti mäluasutustes.
Suurendame eesti kultuuri nähtavust rahvusvahelisel areenil, kultuuri kaudu Eesti tutvustamist ja kuvandi loomist.
Toetame diginomaadlust ja e-residendi programme ning soodustame Eestiga seotud inimeste keele- ja kultuuriõpet.
Toetame diginomaadlust ja e-residendi programme ning soodustame Eestiga seotud inimeste keele- ja kultuuriõpet.
Teeme e-riigi teenused kättesaadavaks ja arusaadavaks eestlastele ja Eestiga seotud inimestele üle maailma.
Toetame riigita soome-ugri rahvaste keele ja kultuuri hoidmist.
Toetame tasakaalustatud rändepoliitikat, mis soodustab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja ettevõtjate saabumist Eestisse ning on vastutustundlik maailma konfliktikolletest põgenevate inimeste aitamisel.
Tagame eesti keele tasuta õppimise soovitud keeletasemele kõigile soovijatele igas vanuses ja keeleoskuses ja olenemata Eestis elamise ajast.
Loome ühise inforuumi Eestis elavatele erineva kodukeelega inimestele, teisi keeli kasutame sillana inimeste eestikeelsesse ja Eesti-meelsesse inforuumi toomiseks.
Toetame digiõppeplatvormide arendamist täiskasvanute keeleõppeks.
Tagame erirahastuse eestikeelsete õpetajate leidmiseks piirkondades, kus eestikeelne elanikkond on vähemuses. Eesti riik ja eesti keel peab olema neis piirkondades kohal.
Seome piirkonnad, milles eestikeelne elanikkond on vähemuses, teiste Eesti kohtadega eestikeelsete võrgustike kaudu, nt laste ja noorte üle-eestilise tegevuse ja õpilasvahetuste, erialase ühistegevuse ja avaliku sektori vahetusprogrammi abil.
Laiendame Eesti majade mudelit väljaspool Tallinna ja Narvat teistesse piirkondadesse ja linnades, kus on rohkem eesti keelest erineva kodukeelega elanikkonda.
Rakendame sisserändajatele kodanikuhariduse programmi, mis tutvustab igas vanuses inimestele Eesti riiki, kohalike omavalitsusi, võimu ning poliitilisi institutsioone.
Jätkame Eesti Vabariigi olulisemate seaduste tasuta elektroonilist levitamist vene ja inglise keeles ning laiendame juriidilise abi kättesaadavust eri emakeelega inimestele.
Jätkame Eesti Vabariigi olulisemate seaduste tasuta elektroonilist levitamist vene ja inglise keeles ning laiendame juriidilise abi kättesaadavust eri emakeelega inimestele.
Võimestame rahvusvähemuste organisatsioone nende töös vähemuse kultuuri hoidmisel, lojaalse Eesti riigiidentiteedi arendamisel ning lõimumise soodustamisel.
Toetame eesti kultuuri tutvustamist Eestis elavatele vähemusrahvustele ning vähemusrahvuste kultuurilise tegevuse ja ajaloo tutvustamist eestlastele.
Toetame eesti keele õpet kutse- ja kõrgkoolides, et hoida kõrgharidus ja teadus eestikeelsena ning vähendada vähemusrahvuste hariduslikke barjääre.
Loome inimeste ja ettevõtete vajadusi arvestava riigi, kus e-teenused hõlbustavad asjaajamist omavalitsuste ja riigiasutustega.
Eraldame piisavalt vahendeid e-riigi ülalpidamiseks, selle taristu arendamiseks ja ühtlustamiseks, et viia e-riigi hüved iga elaniku, ettevõtja, vabaühenduse ja omavalitsuseni.
Vähendame oluliselt riigi ja Euroopa Liidu toetustega seotud aruandlust, kattes aruandlusega põhiriskid ja vältides asjatut tööajakulu.
Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh tasandusfondi mahtu, ning tõstame laenupiiri, et omavalitsused saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.
Ühtlustame riigi regionaalhaldust, et vajalikud riiklikud teenused oleksid piirkonniti paremini kättesaadavad ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste ja ettevõtete koostöö piirkondades oleks tulemuslikum.
Tugevdame riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel.
Muudame riigieelarve tegevuspõhiseks, selle eesmärgid mõõdetavaks ning eelarve esitusviisi arusaadavaks mitte-ekspertidele. Arendame välja kaasava eelarve printsiibid riigi tasandil.
Muudame riigieelarve tegevuspõhiseks, selle eesmärgid mõõdetavaks ning eelarve esitusviisi arusaadavaks mitte-ekspertidele. Arendame välja kaasava eelarve printsiibid riigi tasandil.
Teeme avaliku sektori andmed infoühiskonna põhiõigusena kättesaadavaks, et muuta valitsemine tõhusamaks, kaasata kodanikke, võimaldada sotsiaalset innovatsiooni ja majanduse arengut.
Vaatame muutunud julgeolekuolukorras üle avaliku teabe seaduse ning seame täpsemad piirid, millised andmed peavad olema avalikud ja millised ei tohiks seda olla.
Seisame selle eest, et teenuste digistamisega muutuks avalik teenus paremaks ning digiteenused ei jätaks ühiskonnas kõrvale inimesi, kes eelistavad traditsioonilist paberil ja näost näkku asjaajamist.
Arendame proaktiivseid teenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt (nt lapse sünd) või vajaduspõhiselt andmete alusel (nt renoveerimistoetused, päästeameti teenused).
Kujundame suure teenusvajadusega valdkondades litsentseeritud teenusepakkujate ja nõustajate võrgustikud, mida inimesed saavad usaldada (tasuta õigusabi abivajajatele, energiaauditi teenus jmt).
Suurendame riigi võimekust hankida innovatsiooni ja uut teadmist ning vähendame hirmu ebastandardsete sihitumate hangete läbiviimise ees.
Toetame e-residentsuse edasiarendamist, arvestades praeguse maailma võimaluste ja ohtudega.
Teeme riigiasutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks, nt ühiste haldus- ja tugiosakondade loomisega.
Hoiame ära avaliku teenistuse politiseerimise.
Pooldame avaliku teenistuse palgasüsteemi suuremat läbipaistvust.
Loome seadusliku raamistiku võimeka sotsiaalse ettevõtluse sektori arenguks. Kujundame Eestile sobivad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammid ja finantsmeetmed.
Loome läbipaistvad ja sotsiaalselt õiglased tingimused vabatahtliku töö tegemiseks, sealjuures vaatame üle vabatahtlike sotsiaalse kindlustamise ja lähetamise reeglid.
Suurendame noorte, eakate ja eesti keelest erineva kodukeelega inimeste poliitikas ja ühiskonnaelus osalemist ning arendame välja mudelid nende paremaks kaasamiseks.
Suurendame vabaühenduste rolli poliitika kujundamises ning tagame üleriigilistele kodanikuühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös.
Võtame seadusandlikud otsused vastu avalikule arutelule ja mõjuanalüüsile toetudes.
Sätestame, et olulisematele seaduseelnõudele lisatakse riskianalüüs selles kavandatavate muutuste keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
Toetame koosloome ja disainmõtlemise kasutamist iga valitsemistasandi poliitikakujundamises ja teenuste väljaarendamisel koostöös eri elanikerühmade, kogukondade ja vabaühendustega.
Toetame riigi ja omavalitsuste oluliste partnervabaühenduste professionaliseerumist ning muudame nende rahastuse stabiilsemaks.
Arendame annetuskultuuri ja regulatiivset raamistikku, et ka eraettevõtjatel oleks lihtsam toetada ühiskondlike algatusi ning organisatsioone.
Soodustame aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide teket ning tugevdame vabaühenduste huvikaitsevõimekust.
Toetame vabaühenduste ümarlaudade toimimist ning vabaühenduste koostööd katus- ja esindusorganisatsioonides.
Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse.
Tugevdame usuorganisatsioonide võimekust osaleda kogukonnatöös, ennetada ja lahendada sotsiaalseid probleeme ning edendame usuühenduste koostööd.
Tõhustame järelevalvet erakondade rahastamise ja kulutuste üle ja tugevdame Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni rolli ja laiendame selle volitusi.
Loome avaliku registri Riigikogu liikmete kohtumistest lobistidega ning kohustame Riigikogu liikmeid edastama infot oma kohtumistest huvirühmadega, kes soovivad seadusloome protsessi suunata.
Loome avaliku registri Riigikogu liikmete kohtumistest lobistidega ning kohustame Riigikogu liikmeid edastama infot oma kohtumistest huvirühmadega, kes soovivad seadusloome protsessi suunata.
Piirame erakondade Riigikogu ja kohalike omavalitsute valimiste valimiskampaania kulude mahtu.
Muudame selgemaks Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete ning kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmete suhtes kehtivad lobistidelt kingituste vastuvõtmise reegleid.
Piirame annetuste mahtu, mida ühel füüsilisel isikul on lubatud kokku annetada ühele erakonnale, 50 000 euroga kalendriaastas.
Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid.
Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid.
Vähendame erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le.
