Viime 2024. aasta sügisest kogu Eesti alushariduse eestikeelseks, kus lapsed käivad ühises lasteaias, sõltumata nende kodusest keelest. 2024. aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele.

Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks.

Töötamise seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust, tagades sotsiaalsed garantiid.

Suurendame rakendusuuringute programmi rahastust vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele.

Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 2027. aastaks 60%-ni mediaanpalgast ning et alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.

Analüüs ja ettepanekud innovatsiooni ökosüsteemi süsteemseks arendamiseks.

Investeerime teadus- ja arendustegevusse vähemalt 1% SKP-st ning seame eesmärgiks, et erasektori teadus-arenduskulud on vähemalt 2% SKP-st.

Avame lasteaia Ovrutši linnas Žõtomõri oblastis.

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ning rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõigile Eesti inimestele, parandades ligipääsu ja teenuste kvaliteeti.

Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ning rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõigile Eesti inimestele, et parandada ligipääsu ja teenuste kvaliteeti.

Parandame tervisliku taimetoidu kättesaadavust avalikus sektoris ning analüüsime ja teeme ettepanekuid selle suurendamiseks, sh mahetoidu kasutamise toetamine.

Lõime ja rakendame toitumise ja liikumise rohelise raamatu, et edendada tervislikke eluviise ning suurendada ühiskondlikku teadlikkust.

Arendame avalikus toitlustamises suuremas mahus kohaliku ja tervisliku toidu kasutamist, sh mahetoitu, ning analüüsime ja teeme ettepanekuid selle suurendamiseks.

Jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist ning toetame mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades, analüüsime koolikava toetuse rakendamise kohta ning täpsustame mahetoodete toetuse tingimusi.

Kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse.

Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas ja pikendame tagasimakse perioodi.

Analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahastamise muutmiseks.

Laiendame paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (nt osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad).

Analüüs ja ettepanekud kutseseaduse tervikteksti uuendamiseks.

Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega.

Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Keskkonnaharidus peab aitama mõista kliimakriisi põhjuseid ning olema orienteeritud lahendustele. Täiendame õppekavasid kestliku arengu teadmistega.

Kaasava hariduskorralduse tõhususe uuring ja ettepanekud kaasavat hariduskorraldust edendavate meetmete kavandamiseks.

Ettepanekud abiõpetaja kutsestandardi väljatöötamiseks.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu.

Vaatame üle senise hariduslike erivajadustega (HEV) laste õppekorralduse ja tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist.

Koolijuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendusplaan üld- ja kutsehariduses.

Loome haridusjuhtide värbamis- ja hindamiskomisjoni, mis on haridusasutuse pidajatele toeks kvaliteetsete juhtide värbamisel ja juhtide kvaliteedi hindamisel.

1.5. Peame oluliseks, et ülikoolide halduslepingud sisaldaksid kohustust tagada eestikeelsed õppekavad. Tegevus: halduslepingud avalik-õiguslike ülikoolidega aastateks 2022–2025 oktoober 2022.

1.4. Suurendame kõrghariduse rahastamist ja seame eesmärgiks jõuda ülikoolidega halduslepingute sõlmimiseni veel 2022. aastal. Selleks suurendame juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra. Alates 2023. aastast suurendame kõrghariduse riiklikku rahastamist 15% aastas. Tegevus: halduslepingud avalik-õiguslike ülikoolidega aastateks 2022–2025 oktoober 2022. Tegevus: teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu detsember 2022.

Haridus- ja noorteprogrammi 2022–2025 elluviimine

Väärtustame kõrghariduse rahastamise mudeli väljatöötamist, mis võimaldab kaasata eraraha. Tegevus: Analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahastamise põhimõtete kohta Tegevus: Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu

rohkem tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste arendamisele. Oluline on õppe personaliseerimine, mitmekesistamine, finantskirjaoskuse suurendamine ja õppetegevuse digilahendustega toetamine. Tegevus: Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Tegevus: Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Tegevus: Analüüs ja ettepanekud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava muutmise kohta Tegevus: Põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava Tegevus: Õppe personaliseerimiseks vajaliku õpiraja taristu tervikanalüüs ja õppe personaliseerimise kontseptsioon Tegevus: Meetmed ja tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ning õpetajaameti väärtustamiseks Tegevus: Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Tegevus: Haridus- ja noorteprogrammi 2022–2025 elluviimine

Toetame noorte sporti ja aktiivset eluviisi ning arendame noorte sportimisvõimalusi.

Iga laps peaks päevas vähemalt 60 minutit aktiivselt liikuma. Toetame valikainena spordi pakkumist kooliprogrammi loomuliku osana ja jätkame ujumise algõpetust.

Toetame Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumist, väärtustades koorijuhte ning tantsuõpetajaid. Jätkame riigi poolt toetatud programmidega, et tagada eesti rahvakultuuri säilimine.

Avardame laste võimalusi käia regulaarselt teatris, muuseumis ja kontsertidel.

Hoiame ja arendame eesti keelt, mis on meie põhiseaduslik väärtus ning kohustus.

Säilitame ja uuendame Kohtla-Järvel eestikeelse eraldiseisva õppeasutuse.

Jätkame olemasoleva pilootprogrammiga, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega.

Loome Riigikogu juurde eesti keele õppe ja arenguga tegeleva probleemkomisjoni.

Laiendame eesti keele majade võimalusi lapsevanemate nõustamisel ja toetamisel eesti keele, hariduse, keelekümbluse ja muude eesti keele oskuste parandamise ning täiendamise võimaluste osas.

Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks

Analüüs ja ettepanekud eesti keelest erineva emakeelega inimestele pakutavate teenuste (sh kultuuriline mitmekesisus ja keeleõpe) väljatöötamiseks

Arendame eesti keele majade tegevust ja eesti keele õppe võimalusi.

Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 noortevaldkonna programm 2020–2023

Eesti elukestva õppe strateegia 2020–2023 üldharidusprogrammi 2020–2023

Tagame kodulähedaste koolide säilimise. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmi 2020–2023 elluviimine

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Tagame nõuandesüsteemi stabiilse arengu, panustades vajadusel riigieelarve vahendeid.

Analüüs ja ettepanekud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2035 fookusvaldkondade valikuks ja nutika spetsialiseerumise uuendamiseks.

Suurendame põllumajandusteaduse stabiilset rahastamist.

Tagame maakoolide, lasteaedade, arstiabi, operatiivse päästeteenistuse ja politsei, kiire internetiühenduse ning teiste avalike teenuste ühtlase kättesaadavuse kogu Eestis.

Eesti keele majade tegevuse korraldamine

Pakume Eesti kodakondsuse taotlejatele tasuta eesti keele kursusi ning tasustatud õppepuhkust keele õppimiseks

Suurendame koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond, viime regulaarselt läbi tulekahju- ja kriisiõppusi. Analüüs ja ettepanekud määruse "Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavate nõuete" kohta

Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon. Tegevus: Kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni väljatöötamine ja elluviimine

Tegevus: suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastust ning saavutame sihiks 1% SKT-st.

Tegevus: suurendame teadus- ja arendustegevuse kvaliteetset järelkasvu ning tõstame doktorantide toetusi.

Tegevus: seame eesmärgiks viia teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1% SKT-st ning ellu viia ettepanekud rahastamise tasakaalustamiseks.

Tegevus: laiendame IT-õppe võimalusi erinevatel haridustasemetel ning ellu viime digipöörde programmi.

Tegevus: motiveerime tööandjaid palkama noori spetsialiste, sh arendame praktikavõimalusi ja suurendame tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel.

Tegevus: kasvatame noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, ning vähendame noorte töötamisega seotud piiranguid.

Tegevus: viia ellu noorte huvitegevuse toetuse kontseptsioon.

Tegevus: jätkame elukestva õppe strateegia 2020 elluviimist ning laiendame täiskasvanuhariduse programmi.

Tegevus: jätkame kutsehariduse lõpetajate oskuste kooskõlla viimist tööturu vajadustega, laiendame praktikavõimalusi ja suurendame tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel.

Tegevus: tagame erakoolide tegevustoetuse kohaliku omavalitsuse keskmisel tasemel. Loome jätkusuutliku erakoolide rahastamise kava 2020+.

Tegevus: jätkame riigigümnaasiumite arendamist, gümnaasiumivõrgu korrastamist ning lubame ka pärast 2023. aastat gümnaasiumite pidamist omavalitsuste poolt. Tagame maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumite kõrgema rahastuse.

Tegevus: tõhustame ja rahastame koolikiusamise vastaseid tegevusi.

Tegevus: tõstame koolitoidu toetuse 1 eurole ning sätestame põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses koolipidajale kohustuse pakkuda kõigile õpilastele tasuta koolilõunat.

Tegevus: suurendame tugispetsialistide toetust kohalikele omavalitsustele, et tõsta laste vajalike tugiteenuste kättesaadavust. TÄIDETUD (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Riigikogus vastu võetud 10.1.2018)

Tegevus: Haridus- ja teadusminister esitab ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse 2018–2021 ja 2020–2023

Tegevus: Tõstame õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest. Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu

Tegevus: Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu

Tegevus: motiveerime omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani. Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu

Eesmärkide saavutamise näitajad (2019): - Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal on alla 26%. - Teadus- ja arendustegevuste investeeringute osakaal on 2,8% SKPst, sh riigi teadus- ja arendustegevuste kulude osakaal 1% SKPst.

Kõrgharidusseadustiku muumise eelnõu ja ülikooliseaduste muutmise eelnõude I etapp tööandjate esindatuse muudatusteks kõrgkoolide juhtorganites. Tegevus: Vabariigi Valitsus otsustas detsembris 2018.

Laiendame praktikavõimalusi ettevõtetes ning suurendame tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel. Tegevus: Eesti elukestva õppe strateegia 2020 elluviimine. Pidev tegevus.

Summaarse sündimuskordaja suurenemine. 1,58 (2015. a) 1,67 Rahvaarv ei vähene (1. jaanuari seisuga). 1 315 944 (2016. a) vähemalt 1 315 944

Tagame, et kodakondsuseksami ettevalmistamiseks vajalikud eesti keele kursused oleksid tasuta. Kodakondsuseksami sooritamisel eesti keele õppe kursuste hüvitamise jätkamine. Tegevuspõhimõte: haridus- ja teadusminister. Pidev tegevus.

Jätkame koolides holokausti, küüditamise, natsismi ja kommunismi inimsusvastase olemuse teadvustamist õpilastele, arendamaks eetilisi arusaamu ja väärtushoiakuid. Ajaloo ainekava gümnaasiumiastmes elluviimine. Tegevuspõhimõte: haridus- ja teadusminister, minister

Toetame tegevusi, mis on suunatud laste lugemisharjumuse edendamisele.

Toetame riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi.

Tugevdame kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd ja tööjaotust.

Haridus- ja teadusministri ettepanek Eesti IKT projektide osalemiseks EL Horisont 2020 programmis "Teaming for Excellence"

Suurendame rakendusuuringute rahastust majanduse nutika spetsialiseerumise ja innovatsiooni toetamiseks.

Toetame teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, sh suurendades ettevõtluslepingute osakaalu mõju baasrahastamisel.

Haridus- ja teadusministri määruse "Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord" muutmine

Suurendame teaduse rahastamise stabiilsust, selleks kasvatame teadusasutuste baasfinantseerimist, seades eesmärgiks baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste võrdse osakaalu.

Teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühma algatamine

Loome täiendavad motivaatorid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse, arvestades Euroopa riikide parimat kogemust ning seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst (sealhulgas erasektori panuseni 2% SKTst).

Toetame rahvusteaduste programmi Eesti ülikoolides.

Peame vajalikuks kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste selgemat spetsialiseerumist.

Soodustame kõrg- ja kutsekoolide õppepraktikat ning toetame tööandjaid praktikaga seotud kulude osalise kompenseerimisega.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrgharidusprogrammi elluviimine Tegevus: elluviida kõrgharidusprogrammi

va õppe strateegia 2020 kõrgharidusprogrammi elluviimine

Suurendada teaduse rahastamise stabiilsust ning baasfinantseerimist. Tegevus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimine, teadusasutuste baasfinantseerimise ning konkurentsipõhiste uurimistoetuste võrdne osakaal

Algatuse Huvitav Kool elluviimine. Tegevus: koostöö süvendamine ja koostööprojektide läbiviimine gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste vahel

OSKA raames tööturu oskuste vajaduse ja õppe pakkumise analüüs 10 valdkonnas. Tegevus: erialade valiku laiendamine põhikoolis

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kutseharidusprogrammi elluviimine. Tegevus: täiendõppe ja kutsehariduse toetamine ning praktika osakaalu suurendamine

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide programmi elluviimine. Tegevus: õpetajate ümberõppe ja täiendkoolituse soodustamine, kaasa arvatud digitehnoloogia ja kujundava hindamise rakendamine

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide programmi elluviimine. Tegevus: Euroopa tõukefondide abil täiendkoolituse rahastamise suurendamine

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide programmi elluviimine. Tegevus: õpetajahariduse kompetentsikeskuste arendamine, kaasates rahvusvahelist kompetentsi, pedagoogipädevuste omandamise soodustamine teiste erialade inimestele

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üldharidusprogrammi elluviimine. Tegevus: Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üldharidusprogrammi elluviimine

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide programmi elluviimine. Tegevus: Eesti elukestva õppe strateegia 2020 pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide programmi elluviimine

8.20 Arendame koostöös ülikoolide ja ettevõtetega võimalusi patentide vormistamiseks ja kommertsialiseerimiseks. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 elluviimine

8.17 Seame sisse ettevõtjate päeva tähistamise. Tegevus: ettevõtjapäeva tähistamine 8. oktoobril kiideti heaks valitsuskabineti 1.10.2015. a nõupidamisel.

8.16 Rakendame õpipoisiõppe. Tegevus: õpipoisiõpe rakendus toetuse andmise tingimuste 'Praktikasüsteemi arendamine, töökohapõhise õppe laiendamine ja kutsehariduse maine tõstmine' kinnitamisega haridus- ja teadusministri poolt 5.08.2015.

8.14 Kaasame hariduse kvaliteedi tõstmiseks hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse tööandjad. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi elluviimine

uriprogrammi 2013-2016 elluviimine ning uuendamine

Peame õigeks aktiivse kodanikkonna laiendamiseks ja noorte suuremaks osaluseks avalikus elus aktiivse valimisõiguse laiendamist kohalikel valimistel 16. aastastele. TÄIDETUD.

1.15 Viime põhikooli õppekavasse sisse suhtlemisõpetuse, mis aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust ja ennetada perevägivalda, suhtlemis- ja suhtesprobleeme. Tegevus: haridus- ja teadusminister

Analüüsime võimalusi teha kodakondsuse taotlejatele eesti keele õpe kättesaadavamaks ja tõhusamaks.

Arendame edasi kliima- ja energiapoliitika riiklikku analüüsivõimekust.

Alustame Targa võrgu (“Energiasektori tiigrihüppe”) rakenduskava ettevalmistamist.

Seadusandlikud eeldused energiaühistute tegutsemiseks. Bilansienergia süsteemi lahendame tehniliselt sel viisil, et soodustame energiaühistute loomist, kes suhtlevad põhivõrguga ühe isikuna.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Analüüsime doktoriõppe tulemuslikkusest

Analüüsime kõrgkoolides tegutsevate avatud ülikoolide toimetulekut ja kutseõppeasutustes toimuva täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse.

Analüüsime tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamise sisulisi ja finantsilisi tulemusi, vajadusel tehes sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses. Alates 1. septembrist 2014 rakendame tulemusstipendiumide süsteemi senikavandatust laiemas mahus.

Väärtustame teaduspõhist inseneriharidust, pidades selle eelduseks noori motiveerivat baasharidust matemaatikas, füüsikas ja informaatikas.

Mitte-eesti õppekeelega koolides antava hariduse kvaliteedi tõstmiseks panustame eesti keele õpetamise taseme parandamisse, selleks vajalikku õpetajakoolitusse ja kaasaegsete õppematerjalide ettevalmistamisse. Seame sihiks mitte-eesti keelega koolides suurendada eesti keele õpetamise tulemuslikkust.

Analüüs koolikohustuse pikendamise otstarbekusest

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Keeleõppe arendamise programmi 2011–2013" rakendamine.

Suurendame riigikeeleõppe võimalusi täiskasvanuile. Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Keeleõppe arendamise programmi 2011–2013" rakendamine.

Toetame kõnesünteesi tehnoloogia täiustamist, kõnetuvastuse valdkondlike rakenduste loomist ja kasutuselevõttu, eestikeelse ja eesti keelele suunatud tarkvara loomist ja rakendamist. Haridus- ja teadusministri käskkirja "Riikliku programmi "Eesti keele keeltehnoloogiline tugi 2011–2017" kinnitamine" rakendamine.

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud "Kõrgkooliõpikute programmi 2008–2012" rakendamine.

Eesti keele oskuse paranemine ja keeleõppevõimaluste laiendamine. Tegevus: Kujundada välja süsteemsemad keelevärskenduse ja sõnavara loomise võimalused. Tegevus: Kanname hoolt, et õnnestunud sõna- ja mõisteloome tulemused leiaksid kiiresti koha kõrgkoolide õppematerjalides. Tegevus: Toetame erialaste uudisteoste tõlkimist ja avaldamist e-raamatuna. Tegevus: Uuendame õppekavasid ja õppematerjale ning panustame keeleõppe osakaalu suurendamisse õpetajakoolituses. Tegevus: Suurendame veebipõhiste õppematerjalide hulka ja kättesaadavust. Tegevus: Toetame kõnesünteesi tehnoloogia täiustamist ja kõnetuvastuse rakendusi. Tegevus: Toetame keelekorraldusasutusi ja -vabakondi ning laiendame keelenõustamise võimalusi. Tegevus: Tagame keelekasutuse eeskujuliku kasutamise ametlikus suhtluses ja koolitustes. Tegevus: Toetame eesti keele õppimist muukeelsete õppeasutustes ning keelekümblusvõimalusi. Tegevus: Panustame õpetajate ettevalmistusse ja täiendkoolitusse. Tegevus: Toetame ülikoolide valmisolekut pakkuda eesti keele õpet algajatele. Tegevus: Suurendame riigikeeleõppe võimalusi täiskasvanutele. Tegevus: Seame sihiks nõustamisteenuse loomise muukeelsete koolide eesti keelele ülemineku toetamiseks.

Kultuuriminister peab kultuurihariduse suuremaks sidumiseks üldharidusega. Tegevus: 1. jaanuarist 2014 ellu viia ringiraha põhimõte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele. Tegevus: Koolide varustamine muusikariistadega. Tegevus: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine. Tegevus: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2011–2013 eelnõu.

rakendame maakondades programmeerimise huviringid ja viime programmeerimise valikainena gümnaasiumidesse. Õppemetoodiline arendustöö ja vastav õpetajate täienduskoolitus

Kõrgharidusstrateegia 2006–2015 rakendusplaan 2011–2013, ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, tulemuslepingud

Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2011–2013. Tegevus: koostada lõpparuanne. Vabariigi Valitsus

Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamine. Tegevus: Vabariigi Valitsus koostab lõpparuande üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013 rakendusplaani aastateks 2011–2013. Vabariigi Valitsus

1. Valitsusliidu tööturu- ja sotsiaalpoliitika eesmärk on inimeste sissetulekute, elukvaliteedi ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Tegevus: seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse populariseerimist: Tegevus: muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kaks asutust Eesti Teadusagentuuri. Kehtestame teadlaste karjäärimudeli. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem on asendunud konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust. Soodustame igakülgselt Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös, samuti ülikoolide, riigi ja erasektori koostööd ning ettevõtjate keskendumist tootearendusele

9. Kasvab ühiskonna panustamine teadus- ja arendustegevusse ning rahvusvahelisse teaduskoostöösse: haridus- ja teadusminister Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia "Teadmistepõhine Eesti" 2007–2013 rakendamise aruanne Tegevus: säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kaks asutust Eesti Teadusagentuuri

f. säilitame riiklikud toetused humanitaarteaduslikele väikesetele erialadele ülikoolides. Arvestame humanitaarteaduste, s.h. ka rahvusteaduste erilaadsusega. Tulemuslepingute sõlmimine ülikoolidega

e. loome magistrandidele suurema võimaluse panna kokku isikupärane õpingukava erinevate ülikoolide parimaist kursustest. Doktorandid hakkavad nooremteaduritena saama palka, mis on suurem seni makstud stipendiumist

b. loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks võtame 2011. aastal vastu seaduse, millega suurendame aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra, tagades sellega õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul. Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks muudame riikliku koolitustellimuse jaotust

Kutsehariduse arengukava aastateks 2014–2020 koostamise ettepanek

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitavad tulemuslepingud

a. seame kvaliteedi kõrghariduskorralduse läbivaks eesmärgiks. Soovime, et kõrghariduse kvaliteet oleks ühiskonna üldise tähelepanu ja avaliku debati keskmes, muuhulgas toimiks teadusuuringute kaudu Eesti haridusseisu järjepidev seire; Tegevus: rakendame kõrgharidusstrateegia 2006–2015 rakendusplaani aastateks 2011–2013

Toetame õpetajakutse ja õpetajakutse valiku väärtustamist ning arendame õpetajakutse programmi. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2013 IV kv

Laiendame keelekümblusprogrammi ning viime lõpu vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2011 II kv

Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa kooli loomise kohta. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2012 I kv

Lastehoiutöötajate ja eripedagoogide arvu suurendamine lasteaedades. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2013 IV kv

Lapsehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmine ning lastehoiu teenuste arendamine. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2012 III kv

Koolilõuna riikliku toetamise jätkamine ning tervisliku ja värske toidu väärtustamine. Tegevus: Vabariigi Valitsus 2012 I kv

Lapsehoiu teenuse osutajate kontaktandmete kättesaadavaks tegemine. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2013 IV kv

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegevus: haridus- ja teadusministeerium 2012 III kv

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 rakendusplaani aruanne.

DORA programmi rakendamine.

"Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuulutas välja riigihanke uue Kotzebue tänav 10 õppehoone ehitaja leidmiseks. Ehitatav õppehoone on kunstiakadeemia linnaku osa, paiknedes Põhja puiestee 7 aadressil asuva peahoone vahetus läheduses. Uusehitusena rajatav hoone on koos maa-aluse ja katusekorrusega kolmekorruseline, selgub hankedokumentidest. Pakkumusi saab hankele esitada 25. oktoobri pärastlõunani. Hankeleping sõlmitakse 14 kuuks."

Euroopa vahenditest rahastatavad riigigümnaasiumid tuleb 2023. aastaks valmis ehitada, et abiraha kaduma ei läheks. Haridusministeerium tunnistab, et ajakava on tihe, ent kinnitab, et kõik Tallinna kavandatavad riigigümnaasiumid saavad selleks ajaks valmis. Kui ei saa, siis ehitab riik need oma raha eest lõpuni. "Koolid alustavad plaani järgi 2023. aastal õppetööd, hetkel pole ka põhjust selles kahelda. Ajakava on pingeline, otsustuskohti on palju, aga elame teadmises, et 2023 see kõik juhtub," kinnitas Trummal ERR-ile. "Aga ega ükski asi tegemata jää. Siis leitakse uued vahendid - kui ei jõua EL-i, siis riigi vahendite eest tehakse ikka lõpuni." Mustamäe riigigümnaasiumi ehitusleping on sõlmitud 13 miljoni euro peale, ent juba on teada, et see kallineb 1,7 miljoni euro võrra ehk üle kümne protsendi. Tõnismäe kooli maksumus on kalkuleeritud samasse suurusjärku. Pelgulinna gümnaasiumi maksumuseks on arvestatud 15 protsenti rohkem ehk umbes 15 miljonit eurot, sest materjalina kasutatakse puitu ja see laiub suurel maa-alal. Kõige kaugemal ongi praeguseks Mustamäe riigigümnaasium. Selle ehitusleping on sõlmitud ning hoone peaks valmima 2023. aasta algul. Siiski ei alustata hoones õppetööd enne 2023. aasta sügist. Tõnismäe riigigümnaasiumi projekti nimetas Trummal kõige mahajäänumaks. Plaani peetakse ka Lasnamäele Mustakivi riigigümnaasiumi rajamiseks, ent see on veel tulevikumuusika, mis sellesse EL-i rahastusperioodi ei mahu. "Praegu on see riigieelarvest tulenevatel põhjustel nihutatud aastasse 2027. Selle ettevalmistused käivad, arhitektuurikonkursi lähteülesandega juba tegeleme," nimetas Trummal.

Valitsus kiitis oma 29. aprilli nõupidamisel heaks antisemitismivastaste meetmete kontseptsiooni, mille kohaselt moodustatakse antisemitismiga võitlemise töörühm. Kontseptsioonis tõdetakse, et kuna juudi kogukonna turvalisust toetavad meetmed jäävad erinevatesse valdkondadesse ning puudutavad eri ministeeriume ja nende allasutusi, siis tuleb sellesse kaasata siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium (HTM), kultuuriministeerium, välisministeerium, justiitsministeerium. Ministeeriumid ja ametid peavad kontseptsiooni kohaselt looma antisemitismiga võitlemiseks ühise infovälja ning kaasama sellesse ka juudi kogukonna. Antisemitismi vastse kontseptsiooni kohaselt võib antisemitismi esineda erinevates poliitilistes ja religioossetes ideoloogiates ning mõnel juhul võib see väljenduda diskrimineerimises või avalikus sõnalises rünnakus, teisalt ka füüsilistes rünnakutes juudi kogukonna ja selle liikmete ning kogukonnaga seotud objektide vastu.

"Я присутствовал на коалиционных переговорах и знаю их детали. Никаких других документов, помимо коалиционного соглашения, где речь идет исключительно о повышении качества преподавания эстонского в русских детских садах и школах, нет." "Пока центристы находятся в коалиции, независимо от состава этой коалиции, перехода русских школ на эстонский язык не будет. В очередной раз повторюсь, что мы считаем, что право выбора языка обучения должно оставаться за родителями."