RAHVALIIT suurendab rahva osalust rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu ning nõuab presidendi otsevalimist.

RAHVALIIT taastab austuse Eesti Vabariigi Põhiseaduse kui ülimusliku õigusakti vastu ning tagab selle kaitse rahvusvaheliselt.

RAHVALIIT on seisukohal, et Eesti ei liitu föderaalse superriigiga ning kaitseb rahvusriigi huve Euroopa Liidus.

RAHVALIIT suurendab rahva osalust otsustamisel, viies põhiseadusse rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimaluse ning nõudes presidendi otsevalimist.

RAHVALIIT võtab riigiametnike ja riiklike ettevõtete juhtide palgad kontrolli alla, arendab ühtse palgaastmestiku ning avalikustab sissetulekud, ning astub vastu ametnikkonna politiseerimisele ja ebaausatele tehingutele.

RAHVALIIT tagab riigivõimu abil maa tasakaalustatud regionaalse arengu, toetades maa-asustuse säilimist ja arendamist ning infrastruktuuri.

RAHVALIIT rakendab selget ja avalikustatud valitsemisviisi, mis taastab inimeste usu riigivõimu rahva teenistuses.

RAHVALIIT suurendab valla- ja linnavalitsuse rolli kohaliku ettevõtluse toetamisel ning eraldab vahendeid EL-i abiraha kasutamiseks ja kaasfinantseerimiseks.

RAHVALIIT suurendab valla- ja linnavalitsuste õigusi ja vastutust elanikkonnale teenuste pakkumisel, ning vallas ja linnas saab inimene kõik asjad korda ajada valla ja riigiga.

RAHVALIIT tagab seaduste menetlemisel kohalike omavalitsuste huvide kaitse - Riigikogu peab kõik maksusoodustused andma riigieelarve tulude arvel, seaduseelnõud peavad saama kohalike omavalitsusliitude kooskõlastuse.

RAHVALIIT nõuab kohalike omavalitsuste ühinemisel rahva tahtel põhineva vabatahtlikkuse põhimõtte tunnustamist ning astub vastu valdade sundliitmisele.

RAHVALIIT viib sisse hariduse koolipõhise rahastamise, kus kaetakse õpilaste arvust sõltumatult koolide püsikulud, sealhulgas õpetajate palgakulud.

RAHVALIIT suurendab oluliselt piirialade, saarte ja teiste eritingimustes asuvate piirkondade arenguks vajalike regionaalsete sihtprogrammide rahastamist.

RAHVALIIT nõuab kütuseaktsiisi laekumistest 30 protsendi suunamist valdade ja linnade eelarvesse kohalike teede ja tänavate remondiks ja korrashoiuks.

RAHVALIIT muudab kohalike omavalitsuste rahastamise ettevõttesõbralikuks, suurendades maksutulude kaudu valdade ja linnade tulusid.

RAHVALIIT jaotab füüsilise isiku tulumaksu kaheks osaks - riigieelarveliseks 11% ja kohalikuks 15%. Tulumaksusoodustused kaetakse riigieelarve arvelt.

RAHVALIIT suurendab kohalike omavalitsuste tulude suuruse vastavusse neile seadustega pandud ülesannetest tuleneva vajadusega, suurendades tulude taset enam kui kahe miljardi krooni võrra aastas.

RAHVALIIT kindlustab Euroopa kohalike omavalitsuste hartast lähtudes Eesti vallad ja linnad nende ülesannete täitmiseks piisavate, stabiilsete ja paindlike tuludega.

RAHVALIIT tagab põhiseadusest lähtuvalt kohalikule omavalitsusele majandusliku ja poliitilise sõltumatuse keskvõimust.

RAHVALIIT taastab Riigikogu kontrolli maksumaksjate raha kasutamise otstarbe määramise ja kasutamise tõhususe üle.

Riik laenab järgneva kümne aasta jooksul 3-4 miljardit krooni aastas rahvuslikeks arenguinvesteeringuteks haridusse, teadusse, tervishoidu, õiguskorda, tehnilisse infrastruktuuri, põllumajandusse jt.

Enam kui 4 miljardit krooni aastas laekub juurde riigieelarvesse, mis võimaldab suurendada pere-, laste- ja koolitoetusi, pensione ning tugevdada korrakaitset.

Riigieelarvesse laekub juurde enam kui 4 miljardit krooni aastas - 4-5% SKP-st.

RAHVALIIT ohjeldab karmimate seaduste, maksupolitsei ning tollisüsteemi tugevdamise abil maksupettusi, maksustab off-shore-tehingud ja kaotab riigist väljaviidava kapitali maksuvabastuse.

RAHVALIIT tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte.

RAHVALIIT hoolitseb selle eest, et riigiasutuste ja riikliku osalusega ettevõtete tellimused läheksid Eesti ettevõtetele, teadus- ja koolitusasutustele.

RAHVALIIT eelarve- ja maksupoliitika aitab suunata maale ja väikelinnadesse tagasi vähemalt kaks miljardit krooni aastas.

RAHVALIIT kaitseb seadustega ja toetab riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.

ergia, Eesti Telefon, liikluskindlustusseltside hinnakartell, vee- ja kanalisatsiooniettevõtted jt - omavoli eest.

Rahvaliit suurendab tulude taset enam kui kahe miljardi krooni võrra aastas ning suurendab investeeringuid kohalikes eelarvetes, et tagada areng ja investeeringud.

Rahvaliit tagab kohaliku omavalitsuse majandusliku ja poliitilise sõltumatuse ning kindlustab nende piisavad ja stabiilsed tulud ning investeeringud.

Rahvaliit tagab, et riik saab oma arenguks vajaliku raha kätte ning taastab Riigikogu kontrolli maksumaksjate raha kasutamise otstarbe määramise ja tõhususe üle.

Rahvaliit jätab tähtsad, inimesi ja ettevõtlust teenindavad monopoolsed infrastruktuuriettevõtted - Narva Elektrijaamad ja Tallinna Sadam - Eesti rahva omandiks, et kaitsta ettevõtlust ja inimesi üle jõu käivate hinnatõusude eest.

Rahvaliit suunab põllumajandusse otse- ja investeeringutoetuste ning pikaajaliste hüpoteeklaenudena investeeringute tegemiseks viie aasta jooksul 1-1,5 miljardit krooni aastas.

Rahvaliit kaitseb tarbijat monopolide eest ning toetab riigieelarvest väikeettevõtlust, eriti maapiirkondades.

Rahvaliidu poliitika võimaldab saavutada Eesti majanduse kasvutempoks vähemalt 10 protsenti aastas.

Rahvaliit kaitseb Eesti rahvast uue ülekohtulaine eest, eraldab seaduses ettenähtud vahendid sundüürnikele kahjude kompenseerimiseks ning töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise programmi.

Rahvaliit töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise komplekspoliitikat ning eraldab selleks lähiaastail 0,5% ja pikemas perspektiivis kuni 1% SKP-st.

Rahvaliit tõstab keskmise vanaduspensioni 2008. aastaks 50% keskmise netopalga suhtes ning tõstab keskmise vanaduspensioni 2500 kroonini 2003. aastal ja vähemalt 3000 kroonini kolme aastaga.

Rahvaliit loob riiklike investeeringutega haridusse, teadusse ja arendustegevusse ning regionaalsesse ja sotsiaalsesse arengusse normaalsed elu- ja töötingimused kõikjal Eestis.

Rahvaliit toetab riikliku sotsiaalpoliitikaga - laste-, pere- ja koolitoetused, emade turvatunne kodus ja tööl, hea hariduse ning tööoskuse andmine - rahva arvukuse ja elujõu kasvu, samuti teistest rahvustest eestimaalaste seondumist Eestiga.

Rahvaliit teostab poliitikat, mille kohaselt riigi majandusliku olukorra paranemisest saavad kasu enamik Eesti elanikkonnast ja kõik Eesti osad.

Eesti astumine NATO-sse, et tagada riigi ja rahva julgeolek.

Selle eeldus on eesti keele ja kultuuri, eestikeelse hariduse ja teaduse väärtustamine ning nende arendamiseks vajalike vahendite tagamine.

Meie poliitika on suunatud eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele, et tagada Eesti kui rahvusriigi tugevnemine.

Rahvaliit ühendab Eesti ja maailma olusid tundvaid inimesi, kes pakuvad välja toimivad lahendused rahva ja riigi ees seisvatele probleemidele.

Rahvaliit ühendab koduarmastuse kodumaa-armastusega ja peretunde rahvustundega, et saavutada eesti rahva ühine arengueesmärk: eestluse, rahva, ühiskonna ja riigi tugevnemine ning Eestile maailmakaardil kindla ja väärika koha kindlustamine.

Rahvaliidu eesmärk on eestluse elujõu tagamine, ehitades selleks üles inimest austava ja väärtustava Eesti ühiskonna ning riigi. Igas paigas Eestimaal, igas Eesti kodus peavad inimesed tundma elu edenemist ja inimlike väärtuste valitsemist egoismi, ahnitsemise ja ükskõiksuse üle.