"Я присутствовал на коалиционных переговорах и знаю их детали. Никаких других документов, помимо коалиционного соглашения, где речь идет исключительно о повышении качества преподавания эстонского в русских детских садах и школах, нет." "Пока центристы находятся в коалиции, независимо от состава этой коалиции, перехода русских школ на эстонский язык не будет. В очередной раз повторюсь, что мы считаем, что право выбора языка обучения должно оставаться за родителями."
"Me ei saa öelda, et hakkame üleöö eesti keeles õpetama, teades, et õpetajaid napib, keskkond ei soosi, motivatsiooni napib, Need asjad tuleb ära lahendada. Olen öelnud, et alustame lasteaiast – seal lapsed veel omandavad keelt, mitte ei õpi. Ma ei teeks (hüppelist üleminekut) Siin (Eestis) see nii ei tööta," lausus Karis.
200-eurone igakuine stipendium on loodud pealinna ülikooli eestikeelse õppekava täiskoormusel õppivale tudengile, kes on Tallinna elanik. Stipendium on seotud õppetulemustega ning seda saavad igal aastal 1000 linna parimat üliõpilast.
Euroopa vahenditest rahastatavad riigigümnaasiumid tuleb 2023. aastaks valmis ehitada, et abiraha kaduma ei läheks. Haridusministeerium tunnistab, et ajakava on tihe, ent kinnitab, et kõik Tallinna kavandatavad riigigümnaasiumid saavad selleks ajaks valmis. Kui ei saa, siis ehitab riik need oma raha eest lõpuni. "Koolid alustavad plaani järgi 2023. aastal õppetööd, hetkel pole ka põhjust selles kahelda. Ajakava on pingeline, otsustuskohti on palju, aga elame teadmises, et 2023 see kõik juhtub," kinnitas Trummal ERR-ile. "Aga ega ükski asi tegemata jää. Siis leitakse uued vahendid - kui ei jõua EL-i, siis riigi vahendite eest tehakse ikka lõpuni." Mustamäe riigigümnaasiumi ehitusleping on sõlmitud 13 miljoni euro peale, ent juba on teada, et see kallineb 1,7 miljoni euro võrra ehk üle kümne protsendi. Tõnismäe kooli maksumus on kalkuleeritud samasse suurusjärku. Pelgulinna gümnaasiumi maksumuseks on arvestatud 15 protsenti rohkem ehk umbes 15 miljonit eurot, sest materjalina kasutatakse puitu ja see laiub suurel maa-alal. Kõige kaugemal ongi praeguseks Mustamäe riigigümnaasium. Selle ehitusleping on sõlmitud ning hoone peaks valmima 2023. aasta algul. Siiski ei alustata hoones õppetööd enne 2023. aasta sügist. Tõnismäe riigigümnaasiumi projekti nimetas Trummal kõige mahajäänumaks. Plaani peetakse ka Lasnamäele Mustakivi riigigümnaasiumi rajamiseks, ent see on veel tulevikumuusika, mis sellesse EL-i rahastusperioodi ei mahu. "Praegu on see riigieelarvest tulenevatel põhjustel nihutatud aastasse 2027. Selle ettevalmistused käivad, arhitektuurikonkursi lähteülesandega juba tegeleme," nimetas Trummal.
"Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuulutas välja riigihanke uue Kotzebue tänav 10 õppehoone ehitaja leidmiseks. Ehitatav õppehoone on kunstiakadeemia linnaku osa, paiknedes Põhja puiestee 7 aadressil asuva peahoone vahetus läheduses. Uusehitusena rajatav hoone on koos maa-aluse ja katusekorrusega kolmekorruseline, selgub hankedokumentidest. Pakkumusi saab hankele esitada 25. oktoobri pärastlõunani. Hankeleping sõlmitakse 14 kuuks."
Valitsus otsustas neljapäeval, et püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida, vaktsineerimata õpetajad peavad tegema regulaarselt kiirteste ning COVID-19 tõttu koju jäävatele lastele kaugõppe korraldamise kohustust koolidele ei panda. "Me otsustasime täna valitsuses, et koolid peavad olema avatud. Täpselt nii nagu on seda soovitanud rahvusvahelised organisatsioonid, ütlevad teadusnõukoda ja terviseamet, ütleb ka valitsus selges üksmeeles, et me teeme selleks kõik, et koolid saaksid olla kontaktõppes," rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Kuna koolide avatuna hoidmiseks on kõige tähtsam koolipere vaktsineerimine, siis valitsus on seadnud eesmärgiks vaktsineerida 16–17-aastastest noortest oktoobri lõpuks 70 protsenti ja haridustöötajatest vähemalt 90 protsenti, ütles Kersna. Minister viitas haigekassa andmetele, mille kohaselt on kõigist haridusasutuste töötajatest praeguseks 72 protsenti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Valitsus leppis ka neljapäeval kokku, et need haridustöötajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad hakkama ennast regulaarselt kiirtestima. Kiirtestid tagab haridusasutustele vähemalt aasta lõpuni riik. "See puudutab kõiki hardiusastmeid," rõhutas Kersna. Minister rääkis ka sellest, et järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama vaktsineerimise korraldamist koolides, kuid seni kutsus ta kõiki vaktsineerima juba enne kooli algust.
"Kersna lubas, et novembriks paneb töörühm kokku detailse tegevuskava koos tähtaegadega, kuidas õpetajate puuduse ja koolitustega taseme tõstmiseks edasi minna."