Võtame 1. novembriks vastu seaduse, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2023 Eesti lastega perede toimetulemise kindlustamiseks ning perede väärtustamiseks olulisi toetusi järgmiselt: - esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus - üksikvanema lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus - lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus - lasterikka pere toetusele rakendub alates 2024. aastast indekseerimine pensioniindeksi alusel - lasterikka pere toetusest väljumine toimub etapiviisiliselt – kolmest lapsest vanema 24- aastaseks saamisel väheneb peretoetus 1/3 võrra ning sama mudel laieneb järgmistele lastele

"Keskerakond pakub 6 sammu. Need sihivad sama eesmärki, mille nimel üheskoos juba teist aastat pingutame – elada võimalikult väheste koroonaviiruse vastaste piirangutega ning selleks tagada kõigile vabatahtlik, tasuta ja kodulähedane vaktsineerimine: 🟢 riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga;"

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et mida rohkem on koolipere hulgas vaktsineerituid, seda kindlamalt saame hoida koolid järgmisel õppeaastal avatuna. „Meil on juba üle 70 sellise haridusasutuse, kus rohkem kui 90% koolitöötajatest on vaktsineeritud. Oleme seadnud riiklikuks eesmärgiks, et kõigis haridusasutustes oleks vähemalt 90% töötajatest vaktsineeritud“ ütles Kersna. „Loodan, et koostöös Haigekassaga saame pakkuda veel vaktsineerimata haridustöötajatele paindlikke võimalusi vaktsineerimiseks.“

• Jätkame igakülgset koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks. • Võimaldame alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.

• Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava • Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. • COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus-ja tõenduspõhiselt.

• Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele.

Suuname pensioni teise samba reformist vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.

Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.

Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna initsiatiivil koostatud vaktsiinikahjude hüvitamise eelnõu ... Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

Esmaspäevase seisuga on Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest majutusteenust vajanud 806 inimest, rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kokku viibib Eestis umbkaudu 4500 Venemaa rünnakute eest pakku tulnud ukrainlast, neist kolmandik on lapsed. Kui varem on Eestis räägitud 2000-3000 Ukraina põgeniku vastuvõtmisest, siis tänaseks on Eesti valmisolek inimeste aitamiseks mõnevõrra suurem. "Eelmisel teisipäeval valitsuskabineti istungil arutati seda ja jõuti arvamusele, et Eesti on valmis vastu võtma 10 000 inimest. See on arv, mis ei tekitaks muret Eesti ühiskonnale. Sama palju inimesi soovib vastu võtta Läti, Leedu on valmis võtma vastu põgenikke vahemikus 10 000 - 30 000 inimest," rääkis Riisalo ERR-ile.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peab valitsus paika panema piirangutest väljumise kava, kuid maskikohustusest loobumist ta esialgu ei soovita. Teistest piirangutest võiks Kiige hinnangul loobuda järk-järgult veebruari jooksul. Kiige sõnul on koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunute osakaal viimastel nädalatel stabiliseerunud ning nii viiruse tõttu ravi vajavate inimeste arv kui ka intensiivravi vajajate hulk on kolm korda madalam kui möödunud kevadel nakatumiste tipu ajal. "Sellest tulenevalt on meie positsioon, et on aeg liikuda piirangute leevendamisega edasi ning aus ja õiglane oleks järk-järgult avada erinevad vabaajategevused ja meelelahutus neile, kes mistahes põhjusel on jäänud seni vaktsineerimata, või kel on esmasest vaktsiinist üheksa kuud möödas, aga pole tõhustusdoosi veel teinud," ütles Kiik. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek loobuda vaktsineerimispassi nõudest alates 7. veebruarist põhineb ministri sõnul ootusel, et selleks ajaks jõuaksid valitsus ja tervisevaldkonna eksperdid ettepanekut hinnata ja kokkuleppele jõudes selle ka ellu viia.

Terviseminister kinnitas, et valitsus liigub selles suunas, et koroonatõendit hakatakse küsima juba esimesest inimesest. "Arvestades viiruse levikut, siis edasiliikumine ongi mõistlik," sõnas ta. ... Tõendi küsimine on Kiige sõnul vajalik suurematel üritustel, nagu kontsertidel, teatris, kinos või muudel meelelahutusüritustel enda nakkusohutuse tõestamine. Olgu selleks siis koroonapassi näitamine või negatiivse testi tõendamine. "Me ei soovi piirata vältimatult vajalikest tegevustest osavõtmist, aga soovime maksimaalselt tagada just rahvarohkemate ürituste ohutuse," rääkis Kiik.

Tervise- ja tööministri Tanel Kiige (KE) sõnul on kontroll.digilugu.ee veebiäpi ehk koroonapassi kontrolliäpi uuendusi oodata alles septembriks või septembri jooksul. Uuendused teevad äpi kasutamise kõigi osapoolte jaoks mugavamaks ning senisest kiiremaks. Praegu annab kontroll.digilugu.ee pelgalt rohelisel taustal valges kirjas vaste, et sertifikaat on kehtiv. Sügiseks tuleb uuendus, mis annab visuaalselt kiire ülevaate, kas inimese võib meelelahutusüritusele lubada või mitte. Ministri sõnul on TEHIK uuenduse lubanud ära teha hiljemalt septembrikuu jooksul. Arenduse valmimise järgselt hakkab äpp näitama, kas isiku näidatud PCR koroonatest on tehtud maksimaalselt 72 tundi tagasi või rohkem. Antigeeni ehk kiirtesti puhul arvestab äpp kehtivuseks 48 tundi. “Arendused sõltuvad ka sellest, kui kiirelt jõuab TEHIKu koostööpartner oma meeskonda arendajaid juurde saada,” lisas Kiik.

Õhtuleht: valitsuses on pinged vaktsineerimise pärast. Kes vastutab? Kallas: "Vaktsineerimisega on liiga palju probleeme, me ei ole sellega rahul" Olen rääkinud ka Kiigega. Pole suudetud tuua piisavalt meetmeid, et käigumuutused tuleksid. "Selge on see, et juhtival tasandil on vaja muutust." Kiik: vaja on ikkagi leida need kitsaskohad ja sellega tegeleda. Vaktsineerimistempo on suurenenud, teatav edasiminek on, aga tempo on vaja veel suuremaks saada. Vaja vabu aegu ja kõrgendada huvi. Ootame ära ka TA külmalaos juhtunu aruanded ja probleemkohad. Siis tegeleme terviklikult.

Eesti eesmärgid COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatusel (vt ka Lisa 1) ja tegevuste planeerimisel on: • saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 70%; • võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele järgmiste vanusrühmade kaupa: 60-69, 50-59, 16-49; • võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. (Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise plaan aprill – juuni 2021, lk.3)

Kui teadusnõuoda soovitas maskikohustuse 7. juunist kaotada, siis valitsus seda otsust veel ei teinud. Uuesti tuleb teema arutlusele 8. juunil ning kui nakatumine jätkab langustrendi, siis võib tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul kohustus juuni keskel kaduda. Kiik ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et midagi päris kindlat veel väita ei saa, sest tuleb jälgida viiruse levikut ning vaktsineeritute hõlmatuse kasvu. "Juuni keskpaik saab olema see koht, kus tõenäoliselt on võimalik see samm astuda," ütles Kiik ja lisas, et maskikohustus asendub soovitusega avalikus kohas suu katta, kasutades selleks muu hulgas ka visiiri.

Jätkame 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmise korda, kus tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.

"Kui me räägime testimise võimaluse tagasitoomisest, siis selle eelduseks on haiglaravi koormuse langus, olukorra selge leevenemine. Siis ongi valitsuse kaalutluse otsus, et kas ühiskondlike pingete leevendamiseks ja teatud ettevõtete, teatud sektorite tegevusvabaduse vaates neid Covid-tõendi reegleid üle vaadata," ütles Kiik ERR-ile. "Loomulikult valitsuse eesmärk ja iga poliitiku eesmärk peab olema kogu Eesti elanikkonna nii vaimse kui füüsilise tervise ja toimetuleku hoidmine. Eks me peamegi hindama, milline nii-öelda Covid-reeglite pakett seda eesmärki kõige paremini saavutada aitab." Kiik rääkis, et jaanuari esimeses pooles valitsusel piirangutega seoses märkimisväärseid otsuseid teha plaanis ei ole ning jälgitakse, mida teeb omikroni tüvi.