Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2023-2027
Koalitsiooni väärtused ja poliitilised eesmärgid
Eesti riigi alusväärtuseks on Eesti inimeste vabaduste ja põhiõiguste kaitse. Kõik Eesti poliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele ja kinnistama Eesti vabadust. Üksnes võimude lahuse ja õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab Eesti edasise arengu. Ainult sel moel saab Eesti olla koht, kus on parimad tingimused meie kultuuri ja keele säilimiseks ning inimeste eneseteostuseks.
Jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale Teist maailmasõda. Sellest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3% tasemele SKP-st. Samaaegselt jätkame ka laiapindse riigikaitse tugevdamist ja Eesti kriisikindluse suurendamist. Sõjaaeg ja sellele järgnev turbulentne periood meie idanaabri juures tähendab, et määramatus ja ohtlik aeg ei ole veel kaugeltki läbi.
Eesti kuulub läänelikku väärtusruumi ja on selle täisväärtuslik osa. Me oleme Euroopa riikide peres ja aktiivne Euroopa Liidu liige. Eesti julgeoleku garanteerib meie liitlaskohustus NATO ees ja sellega kaasnev kollektiivkaitse põhimõte ning tugev iseseisev kaitsevõime. Eesti seisab NATO-s, Euroopa Liidus ja ÜRO-s igakülgselt vastu diktaatorite ja agressorriikide soovidele allutada teisi riike ning minna tagasi mõjualade poliitika juurde.
Kolm erakonda võtavad koalitsiooni moodustamise üheks peamiseks lähtekohaks teadmise, et Venemaa agressioon mõjutab jätkuvalt ja laialdaselt meie inimeste sissetulekuid ja ettevõtete käekäiku, suurendab hübriidohte ja loob teadmatust tuleviku ees. Viimased aastad on näidanud, et suurte kriisidega toimetulek eeldab riigilt aktiivset rolli kriiside poliitilisel ja majanduslikul juhtimisel. Euroopa ja Eesti majandust tugevalt halvanud energiakriis nõuab valitsuselt otsustavat tegutsemist uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisel ja varustuskindluse suurendamisel.
Eesti riigi kestlikkus tugineb haritud inimestel, eraomandi kaitsel ja turumajanduse põhimõttel. Väikse rahvaarvu ja avatud majandusega riigis ei saa praegune põlvkond elada tulevaste põlvkondade arvelt. Meie riigi kulude ja tulude suhe peab olema paigas, sest nii saame hoida maksukoormuse konkurentsivõimelisena ja riigirahanduse jätkusuutlikuna. Vabadust hindav, läänemeelne, targa majandusega ning korras rahandusega riik on parim viis Eesti iseseisvuse ja selle kaitsetahte tagamiseks.
Riigikaitse ja roheinvesteeringute tegemine ning riigi rahandusliku olukorra parandamine eeldab maksutulude ümbervaatamist. Eesti maksukoormus peab võimaldama sõja ja selle kõrvalmõjudega kaasnevate kuludega toime tulla moel, et meie ühiskond ei satuks võlavangi. Koalitsiooni moodustajad peavad oluliseks, et meie maksupoliitika oleks tulevikku vaatav ja aitaks kaasa Eesti ees seisvate suurte väljakutsete lahendamisele.
Kliimamuutused ja rohereform kannustavad meid nutikamalt, säästlikumalt ja keskkonda arvestavamalt elama. See põhimõtteline muutus peab kajastuma ka selles, kuidas me ühiskonnana maksutulusid kogume. Pahede, tarbimise, saastamise ja prügistamise pealt uute tulude kogumine on ühtlasi viis, kuidas nügime inimesi, kogukondi ja ettevõtteid oma senist tegevust säästlikumalt ümber mõtestama.
Eesti üleminek ringmajandusele tähendab, et taaskasutame võimalikult palju loodusressursse ja algmaterjale ning vähendame seeläbi prügi põletamist.
Loodav valitsus langetab Eesti energiavarustuskindlust puudutavad strateegilised otsused käesoleva aasta jooksul. Peame ühiselt oluliseks anda energeetika turuosalistele kindlus uute tehnoloogia- ja kapitalimahukate investeeringute tegemisel. Soovime, et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik, mis võtab kiiresti kasutusse erinevad rohetehnoloogiad ja suurendab seeläbi oma majanduse konkurentsivõimet. Selleks korraldame ümber senist riigijuhtimise tööstruktuuri ja vastutusvaldkondi.
Me ei plaani enam avada uusi põlevkivikaevandusi ja eelistame olemasolevate kaevanduste ära kasutamist. Võtame eesmärgiks süsinikuheite vähendamise transpordis, hoonete rajamisel ja loodusvarade kasutamisel. Soovime maksupoliitikaga anda selge sõnumi, et tegevusvaldkondade üleselt tuleb eelistada rohelisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Loodust hoidvam elukorraldus eeldab targemalt planeeritud elukeskkonda, teid ja ühendusi. Seega on valitsuse üheks prioriteediks senisest kvaliteetsem ja teadlikum ruumiline planeerimine ja inimeste liikumisvõimaluste arendamine. Selleks liidame erinevad ametid maa- ja ruumiametiks (MaRu), mis peab pakkuma tervikvaadet, et luua paremat elukeskkonda maapiirkondades ja linnades, vähendada sundliikumisi, segregeerumist ja autostumist. Samal ajal suurendame ühistranspordi paindlikkust ja laiendame nõudepõhise transpordi võimalust.
Süvenev ebavõrdsus ei luba inimese ega ühiskonna potentsiaali parimal moel rakendada. Viime ellu poliitikaid, mis vähendavad ebavõrdsust ja vaesusriski ning tasakaalustavad Eesti piirkondlikku arengut. Pikem ja tervem elu võimaldab pere- ja tööelus ning kogukonnas olla õnnelik ja tegus. Me investeerime haridusse, et tõsta Eesti inimeste hariduse taset, mille tulemusel pikenevad tervena elatud aastad ja eluiga, areneb tark majandus, suurenevad sissetulekud ja riigi maksutulu, tõuseb inimeste õnnetunne ning kestab elujõulisena eesti keel ja kultuur.
Keerulised ajad on jätnud oma jälje ka Eesti omavalitsuste ja maapiirkondade toimetulekule. Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu suurendamiseks.
Väikekohtade elujõulisuse tagamiseks on oluline, et kõigi laste jaoks oleks haridus esimeses kahes kooliastmes kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Aitame omavalitsustel kaasajastada koolivõrku moel, et hariduseks ette nähtud raha läheb õpilaste arendamiseks. Teame, et tugev haridus toetub tarkadele ja iseseisvatele õpetajatele ning haridusjuhtidele. Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel. Peame oluliseks, et kõik lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, käiksid eestikeelses koolis, ja selleks läheme aastast 2027 üle eestikeelsele õppele alushariduses ja aastal 2030 põhihariduses.
Koalitsiooni osapoolte ühine tahe on tagada igakülgne Eesti riigi julgeolek, investeerida Eesti majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusse, viia ellu rohereformid koos maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii tõmbekeskustes kui Eesti väikekohtades. Meie ühine soov on langetada muutlikel aegadel tulevikku vaatavaid otsuseid, et seeläbi suurendada meie inimeste heaolu, pakkuda paremaid teenuseid, hoida eesti keelt ja kultuuri ning tagada parem homne.
Seame ühise valitsuse poliitilisteks eesmärkideks:
Lisa 1. Valitsusliidu vastutusvaldkonnad
Eesti Reformierakond:
peaminister, rahandusminister, kliima- ja elukeskkonnaminister, kaitseminister, justiitsminister, sotsiaalkaitseminister, kultuuriminister, Euroopa Komisjoni volinik, Riigikogu aseesimees, rahanduskomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, sotsiaalkomisjoni esimees, maaelukomisjoni esimees, julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees, korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees.
Erakond Eesti 200:
Riigikogu esimees, majandus- ja IT- minister, haridus- ja teadusminister, välisminister, põhiseaduskomisjoni esimees, keskkonnakomisjoni esimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, riigikaitsekomisjoni esimees.
Sotsiaaldemokraatlik erakond:
siseminister, regionaalminister, tervisminister, majanduskomisjoni esimees, õiguskomisjoni esimees, kultuurikomisjoni esimees
Tagame lapsendatutele õiguse teada oma päritolu.
