Rakendame digitaalse ja jälgitava riigi keskkonda ning suurendame avaliku sektori läbipaistvust.

Tugevdame Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ning suurendame poliitilise rahastamise läbipaistvust.

Koostöös Korruptsioonivaba Eestiga täiendame seadusi korruptsiooni ennetamiseks ning suurendame riigivalitsemise läbipaistvust.

Võtame vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nõunikele ja kõrgematele riigiteenistujatele ning kehtestame huvide deklareerimise kohustuse.

Suurendame kriisideks valmisoleku ja kaitsevõimekuse rahastust ning toetame rahuvalvemissioone ja terrorismivastast võitlust.

Analüüsime võimalusi laiendada PPA ja kohalike omavalitsuste koostööd siseturvalisuse tagamisel.

Tõstame elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut hädaolukordades.

Tugevdame kriisijuhtimise strateegilist võimekust ning koolitust, täiendame riiklikke kriisivarusid ning tagame elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisiolukorras.

Võimalusel kaasame siseturvalisuse arendamisel Eesti IT- ja kaitsetööstuse ettevõtteid.

Jätkame idapiiri väljaehitamist koos tehniliste lahendustega ning tugevdame PPA piirivalve juhtimisstruktuuri.

Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõigile elanikele ning riigis viibivatele inimestele.

Analüüsime andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust ning andmekogude ristkasutamise võimalusi.

Panustame Eesti kosmoseprogrammile ning koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga, eeskätt küberturvalisuse ja teadusvaldkonnas.

Toetame kiiret 5G võrgu välja ehitamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et parandada kaugtöö võimalusi maapiirkondades.

Toetame riiklikku IT-arenduste ühtlustamist, digitaristu ning innovatsiooni seadusandlust, loome tehisintellekti ja iseliikuvate liiklusvahendite kasutuselevõtu raamistiku ning teeme koostööd erasektoriga.

Loome e-kodaniku mobiilirakendused (ID-kaart, juhiload, digitaalne rahakott, turvalised e-valimised), mis tagavad kaasaegsed kasutajaliidesed riigiprotsessides osalemiseks.

Arendame digioskusi kõigis vanuserühmades ning toetame programmeerimise ja robootika õpetamist algklassides, et tõsta laste huvi reaalaine vastu.

Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust, teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused etteaimatavaks ning sündmuspõhiseks, arendame digioskusi ning loome e-kodaniku mobiilirakendused.

Seisame tugeva kohaliku omavalitsuse eest ning toetame kohalike omavalitsuste võimekuse kasvu ning kohalike teenuste viimist kodanikule lähemale, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest.

Võimaldame kohaliku elu edendamiseks kiiret eurorahade kasutuselevõttu ning toetame regionaalsete laenu- ja käendusinstrumentide ning programmide kaudu maapiirkondade ja ettevõtluse arengut.

Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks maaüleandmist kohalikele omavalitsustele.

Soodustame inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ning noorte eneseteostuse võimalusi maal.

Jätkame maaelu ja põllumajanduse toetamist läbi erinevate MES-i meetmete ning tagame selged ja läbipaistvad otsustusprotsessid.

Näeme maaettevõtlust loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ning töötlemisel põhineva biomajandusena, toetame põllumajanduse rohe- ja digipööret ning kohalikke tootjaid ning toidutootjaid. Toetame mahepõllumajandust, otsetoetusi ning maaelu arengut ning lihtsustame maaüleandmist ja regionaalset toetust.

Eesti riigikaitse põhineb Eesti inimeste vankumatul kaitsetahtel, ajateenistuse toel loodud reservarmeel, Kaitseliidul, iseseisva kaitsevõime arendamisel ning kindlatel liitlassuhetel NATOga. Jätkame riigikaitse kulude täitmist vähemalt 2% SKP-st ning suurendame kaitseinvesteeringuid. Pingutame NATO tugevdamise nimel, arendame strateegilisi liitlassuhteid ning kaitsekoostööd Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigiga. Parandame merekaitsevõimekust, hangime radarvõimekuse ning toetame rahuvalvemissioone ja küberkaitset.

Eesti tippspordi konkurentsivõime parandamiseks ja riigi kuvandi tugevdamiseks toetame olulisi spordiüritusi ning saavutusspordi eriprogrammi Team Estonia.

Väärtustame kehalise kultuuri ja sporti ning edendame treenerite, huviharidusõpetajate ja noorsootöötajate tööd. Toetame laiapindset liikumisharrastust ning erivajadustega inimeste sportimisvõimalusi ning ligipääsetavust.

Seame Eesti inimeste vaimse ja füüsilise tervise riiklikuks prioriteediks ning tähtsustame kehalist kultuuri ja sporti tervete eluviiside ning rahvatervise edendamisel.

Loo Kultuuriranitsa rahastu, mis suurendab noorte võimalusi kultuurist osa saada.

Kultuurikiirendi – loome rahastusmudeli, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel sooritada arenguhüppeid ja kaasata erarahastust.

Väärtustame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning peame oluliseks raamatukogude säilitamist maapiirkondades ja külades.

Toetame etendusasutusi võimaldamaks etenduste läbiviimist kõigis Eesti piirkondades.

Soodustame kultuuriürituste keskkonnajalajälje vähendamist ja tõstame Eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel.

Analüüsime

Toetame mitmekülgse kõrgkultuuri loomist ning kõigi rahvusgruppide rahvuskultuuri arendamise võimalusi.

Hoolitseme Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse eest ning kaasame rahvuskultuuri edendamisse rahvuskaaslasi kogu maailmast, tagades nende kultuuripärandi säilimise kodumaal.

Tagame Eesti inimestele võimaluse osa saada kõrgkultuurist ning osaleda rahvakultuuri edendamisel, arvestades kultuurirajatiste planeerimisel regionaalset tasakaalu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

Parandame elukeskkonda, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt.

Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning võimalused ning tagame valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.

Me ei muuda perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet ning seame eesmärgiks erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguste kaitse, otsides Riigikogus laiapõhjalist ühisosa.

Loo toimiva perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete sõlmimise.

Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise andmisega ning noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluasemelaenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga.

Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet.

Teeme hajalas elavate eestlastega side pidamise ja nende tagasipöördumise Eestisse sujuvaks ning toetame kõikjal maailmas eestlust ja väliseesti kogukondi, nende koole, kultuuriüritusi ning suhtlust Eestiga (eesti keele õpe, Eesti uuringud).

Viime läbi doktoriõppe reformi tagamaks noorteadlaste järelkasvu ning loome ettevõtlusdoktorantuuri.

Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise teaduskeelena, tagame riigipoolse toetuse eesti keele arengu teadustegevuseks ning toetame eesti keele arendamist digitaalajastule kohaselt.

Suurendame digiõppe võimekust õpetajate ning õpilaste tasandil ning panustame programmeerimise ja robootika õpetamisele algklassides, et tõsta laste huvi reaalaine vastu.

Toetame inimeste teadmiste ja oskuste kooskõlla viimist tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega ning kaasajastame kutsehariduse õppevõimalusi.

Toetame terviklähenemist haridusliku erivajadusega õppijate toetamiseks ja erinevate tugiteenuste pakkumiseks. Pöörame eritähelepanu alusharidusele, tagamaks erivajaduste võimalikult varajast märkamist ja tuge. Loome koolides talendi- ja õpisõbraliku keskkonna.

Õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamine on Eesti riigi kestlikkuse tugisammas. Õpetajakoolituses lähtume eesmärgist, et Eestis oleks pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid.

Pöörame senisest rohkem tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste arendamisele, õppe personaliseerimisele, mitmekesistamisele, finantskirjaoskuse suurendamisele ning digilahendustega toetamisele.

Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid.

Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks. Õpivõimalused peavad olema valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldama sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Jätkame diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis ning otsime võimalusi riigi tuumaenergeetika kompetentsi tõstmiseks.

Väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.

Tagame energiajulgeolekuks vajaliku juhitavate tootmisvõimsuste reservi koos võimaliku sihtotstarbelise lisarahastusega, mis peab olema Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas. Töötame selle nimel, et rajada Eestisse LNG terminal.

Jätkame energiajulgeoleku ning varustuskindluse tagamiseks Eesti ja teiste Baltimaade elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist.

Soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis.

Soosime kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist.

Toetame taastuvatel allikatel põhinevate elektritootmisvõimsuste ja energia salvestusvõimekuste ning energiavõrgu edasi arendamist nii Läänemeres kui Eesti rannikul.

Viime lõpule Eesti merealade planeeringu, millega nähakse ette piisavad alad uute meretuuleparkide rajamiseks.

Kaasame EL vahendeid, et jätkata Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendamisega.

Viime Eesti avalikus sektoris samm-sammult läbi roheenergiapöörde, minnes üle taastuvenergia tarbimisele.

Eesti Ida-Virumaale rajamise toetamist.

Toetame hajalas elavaid eestlasi ja väliseesti kogukondi, nende koole, kultuuriüritusi ning eesti keele ja uuringute õppimist.

Viime läbi doktoriõppe reformi ning loome ettevõtlusdoktorantuuri, et toetada noorteadlaste järelkasvu.

Toetame eesti keele ja teaduskeele arengut ning tagame nende kasutamise ning rahvusvahelise konkurentsivõime.

Võtame kasutusele kõrgkoolide rahastamise uue mudeli, kaasates eraraha ning tagades kvaliteetse kõrghariduse.

Toetame kutseharidust ning digiõppevõimalusi ning suurendame õpetajate ja õpilaste digivõimekust.

Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks, võimaldame sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel ning toetame kutseharidust ja digiõppevõimalusi.

Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks, käivitame eestikeelse hariduse ning toetame õpetajate ja teadlaste arengut ning innovatsiooni.

Väljume põlevkivielektrist hiljemalt 2035. aastaks ning lõpetame põlevkivi kasutamise energias, planeerime tuumaenergia kasutuselevõttu ning arendame energiajulgeolekut.

Tagame energiajulgeoleku ning varustuskindluse ning energiasüsteemi sünkroniseerimise Euroopa Liidu ja Balti riikidega ning rajame LNG terminali.

Kiirendame taastuvenergia kasutuselevõttu ning lõpetame fossiilsete kütuste investeeringud ning toetame roheenergiat ja taastuvenergia projekte.

Töötame välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seame selle riiklikuks eesmärgiks.

Koostame elurikkuse arengukava ning jälgime looduskaitse ja metsanduse tasakaalu ning elurikkuse säilitamist.

Seame eesmärgiks metsanduse arengukava koostamise ning raiesurvet vähendamise ning looduskaitse tugevdamise.

Viime läbi struktuurireforme ning kasutame Euroopa Liidu vahendeid tõhusalt ning kiirelt, et toetada majanduse ja ühiskonna arengut.

Liigume riigieelarvega tasakaalu ning tagame stabiilse maksukeskkonna, vältides uusi makse ning kasutades Euroopa Liidu vahendeid struktuursete reformide ja kriisikahjude katmiseks.

Hoidame kõrgetasemelisi kolmepoolseid läbirääkimisi ning arendame kaasaegseid töövorme ja -tingimusi koostöös tööturu osapooltega.

Toetame vähenenud töövõimega inimeste kaasamist ning soodustame soolise palgalõhe vähendamist ning piirkondlikke meetmeid tööjõu kaasamiseks.

Laiendame ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi ning toetame vähenenud töövõimega inimeste kaasamist tööturule.

Laiendame koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ning lihtsustame investeeringute ja asjaajamise protsesse.

Tugevdame rahvusvahelist ettevõtluskeskkonda ning lihtsustame asjaajamist ning investeeringute meelitamist.

Toetame laevade lipu alla toomist ning väikesadamate korrastamist ning koostame poliitiliste meetmete paketi selle toetamiseks.

Toetame kohaliku transpordi ja kergliiklusteede arengut ning tagame ligipääsetavuse kõigile ühiskonnagruppidele.

Arendame säästvat transporti, toetame maakondlikku ühistransporti ning elektrifitseerime raudtee ning parandame mandri-saare ühendusi.

Toetame lennundusvaldkonna taastumist ning arendame mugavaid rongiühendusi ning maakondlikku ühistransporti.

Arendame Rail Balticu projekti ning Tallinn-Helsingi tunneli ning teeme koostööd Soomega ning tagame otseühendused olulistesse sihtkohtadesse.

Tagame kiire internetiühenduse üle kogu Eesti ning kiirendame neljarealiste teede planeerimist ja ehitamist, sealhulgas Rail Balticu väljaehitamist.

Arendame vesiniku tervikahelat ning katsetame vesiniku kasutamist Eesti oludes, toetades teadusmahuka tööstuse arengut.

Käivitame rakendusuuringute programmi, mis toetab ettevõtteid rakendusuuringute alustamisel ja koostöö leidmisel.

Toetame ettevõtteid, kes arendavad teadusmahukaid ja innovaatilisi tehnoloogiaid ning kasutavad riigi tuge investeerimisriskide maandamiseks.

Töötame välja vesinikkütuste strateegia ning käivitame vesiniku pilootprojekti, et katsetada vesiniku tervikahelat Eesti oludes.

Loome Tulevikurahastu ja toetame teadusmahuka majanduse arengut ning innovatsiooni, et Eesti oleks uuendusmeelne ja konkurentsivõimeline riik.

Eesti on uuendusmeelne riik, kus eraldame vähemalt 1% SKT-st teadus- ja arendustegevuseks ning toetame erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, loome Tulevikurahastu ning toetame teadusmahuka majanduse arengut.

Võitleme lähisuhtevägivallaga, panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese abi ning toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.

Uuendame lastekaitsesüsteemi, tagame abivajaduse kiirema märkamise ning loome traumakogemustega laste aitamise teenuse ja erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, et tagada kiirem ja terviklikum abi.

Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist ning tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks.

Tõstame teadlikkust ning motiveerime töötajaid ja tööandjaid osalema pensioni kogumisel ning analüüsime võimalusi teise samba maksete varasemaks taastamiseks.

Suuname pensioni teise samba reformist vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ning erakorraliseks pensionitõusuks.

Väärtustame tervishoiutöötajate tööd ning anname võimaluse sõlmida meditsiinivaldkonna üliõpilastega eellepinguid, et tõsta tervishoiutöötajate arvu ja jätkusuutlikkust.

Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, investeerime e-tervise lahendustesse ning jätkame personaalmeditsiini arendamist.

Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele.

Laiendame esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust õhtuti ja nädalavahetustel ning otsime täiendavaid lahendusi piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks.

Peame oluliseks muuta hambaravihüvitise süsteemi paindlikumaks, et tagada vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus.

Jätkame 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmise korda, kus tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.

Jätkame Euroopa Liidu rahastuse toel tervishoiutaristu uuendamist ning läbirääkimisi Tallinna Haigla rahastuse saamiseks.

Liigume edasi patsiendikindlustusega, mille eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud aastate arvu tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks suuname ressursse tervislike eluviiside edendamisele, haiguste ennetamisele ja varajasele märkamisele.

Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti ning tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.

Algatame inimkeskse tervishoiureformi, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist ning suurendame geenidoonorite arvu ja tervishoiutöötajate järelkasvu.

Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava ning täiendame koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega toetusi majanduse taaskäivitamiseks COVID-19 tingimustes.

Alates maikuust võimaldame kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist ning teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.

COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus- ja tõenduspõhiselt ning jätkame koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega vaktsiinikoguste suurendamiseks.

Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus jätkab tulemusliku COVID-19 kriisi lahendamisega, hoiab Eesti edasivaatavana ning arendab riiki kõigis valdkondades ja piirkondades.