jätkub Eesti ühinemine NATO struktuuridega.

suureneb professionaalidest sõjaväelaste osa kaitseväes

Eesti võtab Euroopa Liidus aktiivselt osa Liidu tuleviku kujundamisel.

Euroopa Liiduga liitumisel seistakse Eesti rahvuslike huvide, eriti kultuuri ning sõltumatu maksu- ja sotsiaalpoliitika säilimise eest

välissuhetes peetakse prioriteetseks lähenemist Põhjamaade kultuuri- ja majandusruumile.

riik ajab aktiivset kaubanduspoliitikat ja toetab Eesti ettevõtete ekspordivõime arengut

soodustatakse keskkonnasäästlikku tootmist ja tarbimist.

tagatakse tõhusam järelevalve keskkonnanõuete järgimise üle

toetatakse loodushariduskeskuste loomist igasse maakonda

tagatakse puhta looduskeskkonna säilimine

oluliselt elavneb teedeehitus.

maamajandus muutub mitmekülgsemaks

väärtustame elu maal

seadusloomes arvestatakse kodanikualgatusega tegelevate organisatsioonide soovitusi.

õigus heale haldusele muutub iga kodaniku põhiõiguseks

iga kodaniku sõnal on kaal ja seda arvestatakse avalike asjade otsustamisel

riik soodustab vaba ja otsustuskindla kodanikkonna arengut.

riiklust arendatakse kodaniku austamise vaimus – riigile jääb seejuures viisaka teenindaja osa

karm karistus tabab vääramatult igaüht, kes selle on ära teeninud.

arendatakse välja kaasaja tehnilisi vahendeid kasutav ühtne riiklik politseisüsteem, mis on võimeline tegema koostööd kõigi demokraatlike riikide politseistruktuuridega

tööhõive ja isiksuse arendamisega hoitakse ära kuritegevust sigitavat tegevusetust

tõkestatakse narkomaania ja AIDS-i epideemia levik

jätkub sihikindel kuritegevuse ennetussüsteemi loomine

ergutatakse ka edaspidi mitte-eestlasi õppima riigikeelt.

valite ühiskonna, kus eesti kultuuri arengu kõrval on tagatud ka vähemusrahvuste kultuuri edenemine

Eesti lülitub aktiivsemalt rahvusvahelistesse kultuuriprogrammidesse.

toetatakse eesti kultuuri tutvustamist välismaal

tugevdatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist

suurendatakse rahaeraldisi noortespordile.

jätkub aastaringselt kasutatavate piirkondlike tervisespordikeskuste väljaarendamine kõigis maakondades

riik kujundab välja rahvuslike humanitaarteaduste arenguks vajaliku riikliku tellimuse ja selle finantseerimise.

suureneb järjekindlalt teadus- ja arendustegevuse osa sisemajanduse kogutoodangust

seatakse sisse riiklikud stipendiumid võimekatele ja õppida soovivatele üliõpilastele.

jätkatakse meie rahvuslikes huvides tegutsevate õppeasutuste kinnisvara ja infrastruktuuri rajamise projektide riiklikku toetamist

pööratakse erilist tähelepanu õppekavade arendamisele.

saab iga laps ühiskonna kulul kohustusliku põhihariduse, soovi korral ka riikliku gümnaasiumi- või kutsehariduse

eelistatakse meetmeid, mis avardavad aktiivsete inimeste võimalusi tööd leida; toetused suunatakse tegelikele abivajajatele

Arenev majandus ning töökohtade olemasolu – need on peamised abinõud, mis tagavad kodanike toimetuleku. Mõistlik majanduspoliitika on tõhusaim sotsiaalpoliitika. Riik peab hoolima inimestest, kes oma eluga ise toime ei tule. Tuleb hoiduda laustoetamisest printsiibil „kõigile võrdselt – olgugi, et vähe”. Toetused tuleb suunata tegelikele abivajajatele. Raskustes olijaile tuleb pakkuda muid lahendusi. Abirahast enam tuleb pakkuda nõustamist ja koolitust. Pensionisüsteemi peab kaitsma selliste muudatuste eest, mis hävitaksid selle jätkusuutlikkuse ning petaksid maksumaksja põhjendatud ootusi

riik osaleb haiglatele kõrgtehnoloogilise aparatuuri soetamises ja haiglahoonetesse investeerimises

koostatakse hooldus- ja pikaravi arengukava ning määratakse riigi ja omavalitsuste roll selles

tagatakse kvaliteetse arstiabi kättesaadavus

tähtsustatakse enam terveid eluviise ja haiguste ennetamist; pakkuda koolis teadmisi tervislike eluviiside kohta

elatustase tõuseb teenimisvõimaluste avardumise kaudu

toetused suunatakse tegelikele abivajajatele

eelistatakse meetmeid, mis avardavad aktiivsete inimeste võimalusi tööd leida

elatustase tõuseb teenimisvõimaluste avardumise kaudu; eelistatakse meetmeid, mis avardavad aktiivsete inimeste võimalusi tööd leida; toetused suunatakse tegelikele abivajajatele

Maksukoormuse alandamine suurendab ka üksikisikute ja ettevõtete võimalusi neid algatusi rahaliselt toetada

Liigume ühiskonna poole, kus suur osa kodanike ühistegevusest toimub kolmanda sektori kaudu. Lastesõbralikud ettevõtmised, naabrivalve, spordiklubid, heategevus, kultuuriüritused – need on vaid mõned näited algatustest, millele riik peab tuge pakkuma

Kodakondsuse andmine isikutele, kes ei soovi võtta endale kohustusi Eesti riigi ees, ei lahenda nende sotsiaal-majanduslikke probleeme. Need probleemid tuleb lahendada toimiva majanduspoliitika kaudu. Reformierakonna eesmärgiks on eesti keele oskuse nõude kaitsmine kodakondsuse saamise alusena ja kodakondsuseta isikute arvu vähendamine bürokraatlikest takistustest hoidumise kaudu

Kehtivaid seadusi, mis on aluseks riigi kodakondsus- ja keelepoliitikale, ei ole vaja muuta. Samas on vaja oluliselt parandada nende asutuste tööd, kes neid seadusi rakendavad, ja vältida põhjendamatuid bürokraatlikke tõkkeid Eesti kodakondsuse saamisel

kohalike omavalitsuste valitsemisperiood pikeneb seniselt kolmelt aastalt neljale aastale

riigi keskvõim arvestab iga paikkonna põhjendatud huvidega ja kompenseerib nende huvide kahjustamise

osaleme haiglate kõrgtehnoloogilise aparatuuri soetamises ning tervishoiuasutuste investeeringutes

tõstame tervise väärtustamist, ennetame haigusi ning suurendame tervisealaseid võimalusi ja kvaliteeti

korrastatakse kodanike ja riigi suhteid, toetatakse kolmanda sektori algatusi ning piirkondlikku tugivõrgustikku

toetatakse eesti keele oskuse nõude kaitsmist ning kodakondsuseta isikute arvu vähendamist bürokraatlikest takistustest hoidumise kaudu

kehtivaid seadusi, mis on aluseks riigi kodakondsus- ja keelepoliitikale, ei ole vaja muuta, kuid tööd tuleb parandada ning bürokraatia vähendada

Eesti president valitakse edaspidi otsevalimistel

muudame omavalitsused vabade inimeste igapäevaelu korraldajateks ning pikeneb valitsemisperiood neljale aastale

parandame demokraatia ja õiguskultuuri ning suurendame kohalike omavalitsuste õigusi ja kohustusi

riik arendab kodanikuõigusi ja -vabadusi ning soodustab vaba ja otsustuskindla kodanikkonna arengut

kodanikuks saamise eelduseks peab jääma eesti keele ja olude tundmine

vajadus edasiarendada koostööd politsei, prokuratuuri, kohtute ja omavalitsuste vahel, ning suurendada politsei professionaalsust

toetatakse vähemusrahvuste keeleõppimist ning ergutatakse mitte-eestlasi õppima riigikeelt

tugevdame eesti keele ja kultuuri õpetamist ning toetame eesti kultuuri tutvustamist välismaal

jätkub spordihallide, ujulate ja staadionite ehitamine ning noortespordi toetamine

jätkub kultuurikeskuste uuendamine ja tervisekeskuste rajamine, paranevad rahvaraamatukogude võimalused ning motiveeritakse teatreid ja kontserdiasutusi

luuakse ühtne rahvusringhääling ning määratakse seadusega selle ülesanded ja missioon

toetatakse rahvusliku ajalooteaduse, etnograafia, muinsuskaitse ja eesti keele arendamist ning rahvusvahelisi kultuuriprogramme

toetatakse eesti arhitektuuripärandi, eriti aga unikaalse kiriku- ja mõisaarhitektuuri säilitamist ja kasutamist

käivitatakse eesti kirjandus- ja muusikaklassika järjepidev taaskirjastamine

valmistatakse ette riiklik programm rahvusliku mäluvaramu talletamiseks moodsatel infokandjatel

rahvusliku mälu, kogemuse ja kultuuripärandi talletamine ning selle kättesaadavaks tegemine

töötutele tagatakse pigem töö kui abiraha

jätkub tööpuuduse langus ning palkade tõus

tööpuudus on rohkem kui kolmandiku võrra vähenenud, palk tõuseb

riigieelarve on tasakaalus

maksusüsteem jääb stabiilseks, astmeliselt kasvavat tulumaksu ei kehtestata

tulumaksumäär alaneb 20%le, iga töötav inimene saab aastas ligikaudu ühe kuupalga lisaks

säilitame eelised, kaitseme majanduspoliitika paremust ja tagame kaubandus-, investeerimis- ja konkurentsivabaduse

riik töötab välja rahvusteaduste toetamise põhimõtted ning rahvuslike humanitaarteaduste arenguks vajaliku tellimuse ja finantseerimise

suureneb teadus- ja arendustegevuse osa sisemajanduse kogutoodangust

luuakse eeldused erakapitali kaasamiseks ning muudetakse õppelaenusüsteemi ja seatakse sisse stipendiumid

käivitatakse koos omavalitsuste ja erasektori tööandjatega kutsehariduse põhjalik ümberkorraldamine

koolimajad ja õppekavad muudetakse paremini sobivaks ning õpilaste stress väheneb

luuakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline haridussüsteem

soodustatakse korteriühistute tegevust

korraldatakse ehitajate, finantseerijate ja kohalike omavalitsuste koostöö selleks, et luua igale perele oma kodu loomise võimalus mõistliku hinnaga

riik soosib ühiskonna lapsesõbralikkust

paraneb lastehoiusüsteem ja suureneb laste ning noorte huvitegevuse toetamine

riiklik sünnitoetus suureneb 5000 kroonini

riik suurendab lapse sünni korral panust ema kogumispensionisse ühe protsendipunkti võrra

ema senine palk säilib kogu lapse sünnijärgse aasta