"Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev rääkis, et kui nakatumis- ja ka haiglaravinumbrid hakkavad stabiliseeruma, saab paari nädala jooksul piirangute kaotamise osas midagi otsustada."

"Keskerakond pakub 6 sammu. Need sihivad sama eesmärki, mille nimel üheskoos juba teist aastat pingutame – elada võimalikult väheste koroonaviiruse vastaste piirangutega ning selleks tagada kõigile vabatahtlik, tasuta ja kodulähedane vaktsineerimine: 🟢 riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga;"

Eesmärk on enne 6. septembrit ehk tähtaja kukkumist vaidlustada kohtus valitsuse korraldus 282, millega muu hulgas kehtestati nõue vaktsineerituse tõestamiseks, ütles ERR-ile EKRE esimees Martin Helme. "Meil on kavas vaidlustada kohtus valitsuse määrused, meil tegelevad sellega juristid, ma loodan, et jõuame lähinädalatel vaidlustamiseni," ütles Helme esmaspäeval. Täpsemalt on EKRE-l kavas vaidlustada valitsuse korraldus nr 282, millega kehtestati COVID-i leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud. "Kuivõrd see on mitmekihiline ja kümneid kordi ümber tehtud, siis praegu vaatavad juristid, kas seda vaidlustada osas aspektides või tervenisti. Põhimõtteliselt vaidlustame selle, et inimeste delikaatseid isikuandmeid küsitakse igal pool, et inimesed peavad käima ringi tõestusega, et nad on terved või vaktsineeritud. Ja vaidlustame selle, et inimesed jagatakse kaheks. Et põhilised vabadused, kogunemisvabadus ja põhilised teenused on pandud sõltuma mingisugusest dokumendist, mis on valitsuse poolt välja mõeldud. Põhiseadus ei võimalda inimesi niimoodi kaheks jagada," lausus Helme. Vaidlustamistähtaeg saab Helme sõnul ümber 6. septembril.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et mida rohkem on koolipere hulgas vaktsineerituid, seda kindlamalt saame hoida koolid järgmisel õppeaastal avatuna. „Meil on juba üle 70 sellise haridusasutuse, kus rohkem kui 90% koolitöötajatest on vaktsineeritud. Oleme seadnud riiklikuks eesmärgiks, et kõigis haridusasutustes oleks vähemalt 90% töötajatest vaktsineeritud“ ütles Kersna. „Loodan, et koostöös Haigekassaga saame pakkuda veel vaktsineerimata haridustöötajatele paindlikke võimalusi vaktsineerimiseks.“

• Jätkame igakülgset koostööd Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks. • Võimaldame alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. Teeme vaktsineerimist toetava ja teadlikkust tõstva kampaania.

• Lepime kokku koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava • Koroonaviiruse pandeemia nõuab meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. • COVID-19 haiguse tõkestamisel tegutseme teadus-ja tõenduspõhiselt.

Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna initsiatiivil koostatud vaktsiinikahjude hüvitamise eelnõu ... Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.

Kuivõrd nakatumise ja haiglaravi vajavate Covid-patsientide arv on viimastel nädalatel kiiresti vähenenud, on mõistlik 1. aprillist asendada avalikes kohtades maskikandmise kohustus soovitusega, ütles ERR-ile tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Vaadates viimaste nädalate langustrendi nakatunute ja haiglaravi vajajate seas, oleme olukorras, kus saame asendada maskikandmise nõude vastava soovitusega," ütles Kiik Kiik teeb valitsusele vastava ettepaneku neljapäeval kabinetiistungil ning reedest peaks kohustus kaduma.

Kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise COVID- 19 patsiendi päevas, lõpetame covid-tõendi nõude kõigile alates 21. veebruarist.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peab valitsus paika panema piirangutest väljumise kava, kuid maskikohustusest loobumist ta esialgu ei soovita. Teistest piirangutest võiks Kiige hinnangul loobuda järk-järgult veebruari jooksul. Kiige sõnul on koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunute osakaal viimastel nädalatel stabiliseerunud ning nii viiruse tõttu ravi vajavate inimeste arv kui ka intensiivravi vajajate hulk on kolm korda madalam kui möödunud kevadel nakatumiste tipu ajal. "Sellest tulenevalt on meie positsioon, et on aeg liikuda piirangute leevendamisega edasi ning aus ja õiglane oleks järk-järgult avada erinevad vabaajategevused ja meelelahutus neile, kes mistahes põhjusel on jäänud seni vaktsineerimata, või kel on esmasest vaktsiinist üheksa kuud möödas, aga pole tõhustusdoosi veel teinud," ütles Kiik. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek loobuda vaktsineerimispassi nõudest alates 7. veebruarist põhineb ministri sõnul ootusel, et selleks ajaks jõuaksid valitsus ja tervisevaldkonna eksperdid ettepanekut hinnata ja kokkuleppele jõudes selle ka ellu viia.

Lanno andis mõista, et tema päevad terviseameti juhina võivad olla loetud Vastuseks Delfi küsimusele sellest, kes võtab juhtunu eest poliitilise vastutuse ning enda ametikohast ilma jääb, ütles Tanel Kiik, et on rääkinud peaminister Kaja Kallasega ning palunud riigisekretär Taimar Peterkopil moodustada juhtunu uurimiseks komisjon. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno viitas, et sule sappa saajaks võib olla tema: "Kui riigikantselei komisjon on teinud oma töö ning kui selgub, et juhtunu on minu vastutada, tuleb mul see samm teha." Terviseameti peadirektor märkis, et laoruumis paiknevad tooted olid kindlustatud. Omavastutuseks on lepingu kohaselt 10%. Summa, mis temperatuurimuudatusega raisku läks, jääb hetkel kinnitatud koguse põhjal 1,15 miljoni euro kanti. Täiendavad kahjud on veel selgumisel.

Terviseminiter Tanel Kiik täpsustas, et valitsus ei ole seisukohal, nagu peaks kuidagi piirama elutähtsaid tegevusi. Ta lisas, et kaubanduskeskustes on palju elutähtsaid teenuseid, nagu prillipoed, lemmikloomakauplused, apteegid, erinevate abivahendite või lastetarvete poed. Samuti ei plaanita piirata ligipääsu haridusvaldkonnale.

Terviseminister kinnitas, et valitsus liigub selles suunas, et koroonatõendit hakatakse küsima juba esimesest inimesest. "Arvestades viiruse levikut, siis edasiliikumine ongi mõistlik," sõnas ta. ... Tõendi küsimine on Kiige sõnul vajalik suurematel üritustel, nagu kontsertidel, teatris, kinos või muudel meelelahutusüritustel enda nakkusohutuse tõestamine. Olgu selleks siis koroonapassi näitamine või negatiivse testi tõendamine. "Me ei soovi piirata vältimatult vajalikest tegevustest osavõtmist, aga soovime maksimaalselt tagada just rahvarohkemate ürituste ohutuse," rääkis Kiik.

Valitsus otsustas neljapäeval, et püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida, vaktsineerimata õpetajad peavad tegema regulaarselt kiirteste ning COVID-19 tõttu koju jäävatele lastele kaugõppe korraldamise kohustust koolidele ei panda. "Me otsustasime täna valitsuses, et koolid peavad olema avatud. Täpselt nii nagu on seda soovitanud rahvusvahelised organisatsioonid, ütlevad teadusnõukoda ja terviseamet, ütleb ka valitsus selges üksmeeles, et me teeme selleks kõik, et koolid saaksid olla kontaktõppes," rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Kuna koolide avatuna hoidmiseks on kõige tähtsam koolipere vaktsineerimine, siis valitsus on seadnud eesmärgiks vaktsineerida 16–17-aastastest noortest oktoobri lõpuks 70 protsenti ja haridustöötajatest vähemalt 90 protsenti, ütles Kersna. Minister viitas haigekassa andmetele, mille kohaselt on kõigist haridusasutuste töötajatest praeguseks 72 protsenti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud. Valitsus leppis ka neljapäeval kokku, et need haridustöötajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad hakkama ennast regulaarselt kiirtestima. Kiirtestid tagab haridusasutustele vähemalt aasta lõpuni riik. "See puudutab kõiki hardiusastmeid," rõhutas Kersna. Minister rääkis ka sellest, et järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama vaktsineerimise korraldamist koolides, kuid seni kutsus ta kõiki vaktsineerima juba enne kooli algust.

Tervise- ja tööministri Tanel Kiige (KE) sõnul on kontroll.digilugu.ee veebiäpi ehk koroonapassi kontrolliäpi uuendusi oodata alles septembriks või septembri jooksul. Uuendused teevad äpi kasutamise kõigi osapoolte jaoks mugavamaks ning senisest kiiremaks. Praegu annab kontroll.digilugu.ee pelgalt rohelisel taustal valges kirjas vaste, et sertifikaat on kehtiv. Sügiseks tuleb uuendus, mis annab visuaalselt kiire ülevaate, kas inimese võib meelelahutusüritusele lubada või mitte. Ministri sõnul on TEHIK uuenduse lubanud ära teha hiljemalt septembrikuu jooksul. Arenduse valmimise järgselt hakkab äpp näitama, kas isiku näidatud PCR koroonatest on tehtud maksimaalselt 72 tundi tagasi või rohkem. Antigeeni ehk kiirtesti puhul arvestab äpp kehtivuseks 48 tundi. “Arendused sõltuvad ka sellest, kui kiirelt jõuab TEHIKu koostööpartner oma meeskonda arendajaid juurde saada,” lisas Kiik.

Õhtuleht: valitsuses on pinged vaktsineerimise pärast. Kes vastutab? Kallas: "Vaktsineerimisega on liiga palju probleeme, me ei ole sellega rahul" Olen rääkinud ka Kiigega. Pole suudetud tuua piisavalt meetmeid, et käigumuutused tuleksid. "Selge on see, et juhtival tasandil on vaja muutust." Kiik: vaja on ikkagi leida need kitsaskohad ja sellega tegeleda. Vaktsineerimistempo on suurenenud, teatav edasiminek on, aga tempo on vaja veel suuremaks saada. Vaja vabu aegu ja kõrgendada huvi. Ootame ära ka TA külmalaos juhtunu aruanded ja probleemkohad. Siis tegeleme terviklikult.

Eesti eesmärgid COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatusel (vt ka Lisa 1) ja tegevuste planeerimisel on: • saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 70%; • võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele järgmiste vanusrühmade kaupa: 60-69, 50-59, 16-49; • võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. (Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vaktsineerimise plaan aprill – juuni 2021, lk.3)

"Me ei saa lõputult jääda vabaaja veetmisvõimalusi, spordisaale, ostukeskusi, restorane kinni panema ja lahti tegema. Vaktsineerimine on Eestis kõigile kodulähedaselt kättesaadav ja tasuta. Igaühel on võimalus end vaktsineerida. Ütlesin ka eelmisel nädalal välja, aga ütlen nüüd konkreetsemalt – kui sügisel jõuab Eesti viiruse tõttu taas keerulisse seisu, siis plaanime valitsusega kehtestada korra, kus me ei lähe sulgemise teed, aga paljud uksed jäävad avatuks vaktsineeritud inimestele, neile, kes on koroonaviiruse läbi põdenud, ja nendele, kellel on ette näidata värskelt negatiivne testitulemus – ehk kõigile neile, kes suudavad tõestada, et pole nakatunud. Vaktsineerimine jääb jätkuvalt vabatahtlikuks, aga vaktsineeritud inimesed saavad eelised ning loodetavasti kõik mõistavad, et see on ühiskonna toimimise seisukohast hädavajalik."

Eesti lubab kinkida siin ülejäävad 800 000 doosi AstraZeneca vaktsiini teistele riikidele, kuid ei ole veel annetuse täpseid detaile paika pannud. "Eestil on tahe vaktsiine annetada. Ootame eelkõige, kui meil tekib vastav jääk, et me saaksime füüsiliselt neid annetada. Plaanis on annetada 800 000 vaktsiini," ütles välisminister Eva-Maria Liimets neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Kui teadusnõuoda soovitas maskikohustuse 7. juunist kaotada, siis valitsus seda otsust veel ei teinud. Uuesti tuleb teema arutlusele 8. juunil ning kui nakatumine jätkab langustrendi, siis võib tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul kohustus juuni keskel kaduda. Kiik ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et midagi päris kindlat veel väita ei saa, sest tuleb jälgida viiruse levikut ning vaktsineeritute hõlmatuse kasvu. "Juuni keskpaik saab olema see koht, kus tõenäoliselt on võimalik see samm astuda," ütles Kiik ja lisas, et maskikohustus asendub soovitusega avalikus kohas suu katta, kasutades selleks muu hulgas ka visiiri.

"Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütleb, et Eesti loodud Covid-19 tõend ehk rahvakeeli vaktsiinipass tagab samad võimalused mitte ainult vaktsineerimise, vaid ka haiguse läbipõdemise ja Covid-19 negatiivse testitulemuse korral, et vältida nende inimeste diskrimineerimist, kes end vaktsineerida ei saa. Tõend loodetakse kasutusele võtta juunikuus, kui on valmis läbipõdemise ja negatiivse testitulemuse sertifikaadid." "Päris valmis Eesti lahendus veel ei ole? Mõned arendused on veel teha, mai lõpuks peaks ilmselt ka negatiivse testi ja läbipõdemise elektrooniline sertifikaat valmis olema."

"Esimese haiguspäeva hüvitamine hakkab kehtima juba neljapäevast, avaldusi hüvitamiseks saab hakata esitama 15. aprillist, kui linnal valmib vastav rakendus, ütles Kõlvart. Otsuse peab heaks kiitma ka linnavolikogu."

"Kui me räägime testimise võimaluse tagasitoomisest, siis selle eelduseks on haiglaravi koormuse langus, olukorra selge leevenemine. Siis ongi valitsuse kaalutluse otsus, et kas ühiskondlike pingete leevendamiseks ja teatud ettevõtete, teatud sektorite tegevusvabaduse vaates neid Covid-tõendi reegleid üle vaadata," ütles Kiik ERR-ile. "Loomulikult valitsuse eesmärk ja iga poliitiku eesmärk peab olema kogu Eesti elanikkonna nii vaimse kui füüsilise tervise ja toimetuleku hoidmine. Eks me peamegi hindama, milline nii-öelda Covid-reeglite pakett seda eesmärki kõige paremini saavutada aitab." Kiik rääkis, et jaanuari esimeses pooles valitsusel piirangutega seoses märkimisväärseid otsuseid teha plaanis ei ole ning jälgitakse, mida teeb omikroni tüvi.