Toetame Eesti supelrandade puhtuse ja ohutusnõuete rahvusvaheliste standardite vastavusse viimist ning tagame, et enamus Eesti supelrandadest vastaksid rahvusvahelisele Sinilipp märgisele.

Koostame pikaajalise säästva liikumise arenguprogrammi, mis hõlmab riigi ja kohalikku taristut, linnatänavate kaasajastamist ning liiklusohutust. Kavandame jalgrattateede võrgustiku ning arendame energiatõhusaid liikluslahendusi ning soodustame alternatiivseid liiklusvahendeid.

Toetame Tallinna püüdlusi Euroopa Rohelise Pealinna tiitli saamiseks aastal 2018.

Oleme tehnoloogiliselt geenmuundatud organismide (GMO) tootmise ja kasutamise vastu ning peame vajalikuks GMO toodete märgistamist ning eraldamist teistest toodetest.

Taasloome metsaseaduse kooskõlla põhiseadusega, et kohalik omavalitsus saaks kaasa rääkida metsaraie osas oma haldusterritooriumil. Samuti taastame metsavahtide ametikohad ning suurendame metsanduse järelevalvet.

Muudame seadusi mererannale ja avalikele siseveekogudele juurdepääsu tagamiseks ning tingimuste loomiseks supluse, loodusõppe ja matkamise jaoks.

Koostame koostöös eraomanike, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga programmi maade loodus- ja inimsõbralikuks kasutusele võtuks.

Loome kemikaaliohutuse andmebaasi, mis sisaldab ohtlike kemikaalide andmeid ning muudab kemikaalide kasutamise ja ohutuse jälgimise lihtsamaks.

Mitmekordistame reostustõrje võimekust ja loome reostustõrje fondi, kuhu kogutakse raha nafta transiidi pealt ning millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute, koolituste ja õnnetuste kulud.

Viime seadustesse senisest karmimalt põhimõtte – saastaja maksab loodusele tekitatud kahju eest.

Kinnitame pikalt eelnõude faasis seisnud kaitsealade kaitse-eeskirjad, kaitsekorralduskavad ning liigikaitse tegevuskavad. Tagame kaitsekorraldus- ja liigikaitse tegevuskavades ette nähtud vajalike looduskaitseliste tööde püsiva rahastamise.

Toetame ja soodustame keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks biokütuse kasutamist ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamist.

Eesti Keskerakonna keskkonnapoliitika eesmärk on tagada inimeste tervis, garanteerida keskkonnaohutus ja loodusvarade tasakaalustatud kasutamine. Toetame säästva arengu põhimõtteid ning looduse bioloogilise mitmekesisuse printsiipi. Toetame teadus- ja innovatsioonitegevuse tugevdamist ning arendame biomajandust ja rohelist mõttelaadi. Koostame programmi Rohelisem Eesti.

Laiendame riiklikku toetust tervisespordile.

Rajame koostöös omavalitsustega riiklikult toetatud spordikoolid.

Kehtestame ja viime ellu süsteemi, mis tagab treeneritele ning edukatele sportlastele stabiilse riigipoolse toetuse.

Loome kaasaegse riikliku spordi finantseerimise süsteemi, mis haaraks süsteemselt nii pearahasid, treenerite palkasid koos sotsiaalsete garantiidega ning spordibaaside kasutamise toetamist.

Loome riikliku programmi kohalike spordirajatiste ehitamiseks ja renoveerimiseks.

Toetame kultuuri ja sporti, sealhulgas eraldame kultuurile ja spordile vähemalt 3 protsenti riigieelarve kogumahust. Langetame teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite käibemaksu 5-le protsendile. Võimaldame üld- ja kutsehariduskoolide õpilastele ning õpetajatele tasuta muuseumikülastusi. Kahekordistame programmi „Teater maale“ rahastust ning tõstame selle vähemalt 250 000 euroni. Töötame välja paindliku tegutsemise vormi loovisikutele ning alustame Rahvusooper Estoniale uue maja ehitust. Viime Rahvakultuuri Keskuse Viljandisse, tagame kõigile tasuta sissepääsu laulu- ja tantsupidudele ning toetame kollektiivide ringijuhtidele lisatasu. Suurendame Eesti Keele Instituudi eelarvet ning loome riiklikud investeeringu- ja tegevustoetuse programmid kultuurikeskuste ja rahvamajade jaoks. Hakkame loomeliitudele maksma tegevustoetust ning loome Eesti Filmi Fondi. Toetame rahvusliku identiteedi säilitamist ning arendamist, sh arheoloogilisi uurimistöid ja ehitusmälestiste korrastamist. Renoveerime kirikuid ning loome kirikutesse uusi orelid. Säilitame looduslike pühapaikade ja mõisakoolide programmi ning tagame rahvusgruppidele kultuurilise lõimimise võimalused. Tagame meediaruumi mitmekesisuse ning puuetega inimeste ligipääsu kultuurile. Ehitame uusi hooneid kunstikoolidele ning muusikakoolidele.

Ühtlustame diskrimineerimise vastast seadusandlust ning rakendame voliniku institutsiooni reaalselt tööle kõigi diskrimineerimise juhtumite lahendamiseks koos riigipoolsete rahaliste vahenditega.

Arutame kõik plaanitavad seaduseelnõud läbi asjassepuutuvate huvigruppide, kodanikeühenduste ja -liikumistega.

Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid kõigepealt rahvale. Enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb avalikus arutelus. Me ei kehtesta seadusi, millel puudub avalikkuse toetus, ning ei loo seadusi salaja ministeeriumi koridorides.

Riigikogu nimetab Euroopa voliniku kandidaadi ning kandidaadi poolt peab hääletama 2/3 Riigikogu liikmetest. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu juhtiv institutsioon, seega on voliniku nimetamisel oluline erakondade laiapõhjaline konsensus ning opositsioonierakondade nõusolek.

Toetame presidendi otsevalimist. President on põhiseaduse garant, institutsioon, mis peab rahvale tagama, et parlament ei ületaks oma põhiseaduslikke volitusi. Seepärast on oluline, et president saaks mandaadi otse rahvalt.

Asendame valimiskautsjoni allkirjadega. Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistel võib kandideeriv nimekiri kautsjoni asemel esitada hääleõiguslike kodanike toetusallkirjade nimistu. Nimekiri peab koguma vähemalt 2% hääleõiguslike kodanike toetusallkirjad igast ringkonnast, kus plaanitakse kandideerida.

Loome Sotsiaalpartnerluse nõukoja, mis ühendab kõiki Eesti majandustoimijaid ning hõlbustab nende omavahelist suhtlemist. Nõukogul on õigus teha majandusvaldkonnas Riigikogule seadusandlikke ettepanekuid ning Riigikogu on kohustatud need ettepanekud arutlusele võtma.

Tagame kõigile mittekodanikele tasuta eesti keele- ja kultuuriõppe. Kursuse edukas läbimine võib pikas perspektiivis asendada tsentraliseeritud keeleeksamit.

Peame oluliseks kaitse- ja julgeolekupoliitika järjepidevat uuendamist ning sellekohase erakondadevahelise kokkuleppe sõlmimist vastavalt reaalsetele ohtudele Eesti vastu ning kaitse- ja julgeoleku strateegia koostamist.

Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid ning tutvustame rahvale kaitse- ja julgeolekupoliitika strateegiat. Lubame, et enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb järgnevas avalikus arutelus.

Tutvustame valitsuses olles kõiki uusi strateegilisi seadusandluse muutmise ideid kõigepealt rahvale. Lubame, et enne seaduse väljatöötamist tutvustab vastava valdkonna minister seaduse ideed massimeedia abil ning osaleb järgnevas avalikus arutelus. Me ei kehtesta seadusi, millel puudub avalikkuse toetus, ning arutame kõik plaanitavad seaduseelnõud läbi asjassepuutuvate huvigruppidega.

Loome noortele, kes tervislikel või olulistel põhjustel ei saa ajateenistust läbida, mõistliku asendusteenistuse, mis valmistab neid ette kriisi- ja sõjaolukorras tugiteenuste osutamiseks ning elutähtsate teenuste kaitseks. Igal kodanikul on vääriline koht meie ühise riigi kaitsel.

Tagame piisavad vahendid laiapõhjalise riigikaitse ellurakendamiseks ning suurema tähelepanu elanikkonnakaitsele ning elutähtsate teenuste toimepidevusele kriisiolukordades. Tõhus riigikaitse saab toimida siseturvalisuse ja kaitseväe koostöös, tagades Kaitseväe ja Kaitseliidu ressursside ristkasutuse hädaolukordades. Väeosad peavad saama kaasaegset õppetaristut.

Arendame ajateenistust eesmärgipäraselt ja ühildame selle kutseharidusega. Anname ajateenistuse lõpus vastava kutseeksami sooritanutele mõne tsiviilelus kasuliku kutsetunnistuse (autojuht, masinaoperaator, sidetehnik, arvutivõrkude hooldaja, sanitar-parameedik, logistik vms). Lisaks peab paranema ajateenistuses antava väljaõppe kvaliteet, mis tagaks igale reservväelasele parima valmisoleku ning veenmise, et ajateenistus ei ole olnud raisatud. Soovime, et ajateenistuse läbinud noored oleksid tööturul hinnatud.

Toetame Eesti kaitsevõime alusena senist ajateenistusel põhinevat reservväe ja vajalike elukutseliste üksuste kontseptsiooni. Samuti peame oluliseks Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide professionaalset arendamist ning paremat lõimimist riigi kaitsekontseptsiooni. Me ei toeta ajateenistuse kaotamist ja üleminekut palgaarmeele.

Peame vajalikuks üles ehitada usutav ja heidutav iseseisev kaitsevõime, kaitsmaks agressiooni korral riiki iga hinna eest, sõltumata sellest kui kiiresti saabub liitlastoetus. Oluline on seejuures vastuvõtva riigi toetusvõimekuste arendamine ja tagamine. Agressorile allaandmine ei ole võimalus.

Sellele täienduseks toetame Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamist ning ühtse kriisihaldusmehhanismi rakendamist hättasattunud liikmesriikide kiireks abistamiseks. Kaitsepoliitikas rõhutame ühise tegevuskava olulisust, tagamaks sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjamine ning tõhus relvastuskontroll.

Loome hästitoimiva riikliku rehabilitatsiooni- ja kriisiabikeskuste võrgustiku.

Tagame riigi poolt hädaolukorra seadusest tulenevate elutähtsate teenuste, nagu elekter, side, puhas vesi, toiduohutus, meditsiiniabi, sularaha jms kättesaadavuse kogu Eestis. Aitame kohalikel omavalitsustel koostada häda- ja kriisiolukorra plaane ning ettevalmistusi, kaasame kõik vajalikud organisatsioonid jaasutused elanikkonna kaitse tagamiseks. Inimesed on riigi suurim väärtus.

Tõstame sisekaitseteenistujate Ida-Virumaa regioonitasu, kehtestame Lõuna-Eesti, saarte jt keerulisemalt mehitatavate piirkondade regioonitasu ning tugevdame sisekaitsetöötajate sotsiaalseid garantiisid, tagades sh varasema pensioni ja suurendades teenistuskohustuste täitmisel vigastatud või hukkunud sisekaitsetöötajate pereliikmete sotsiaalseid tagatisi.

Toetame riigikaitseõpetuse ja sisejulgeoleku alase eelkutseõppe ning vastavate valikainete suurendamist üldhariduskoolides. Lisame elementaarse riigikaitse-, sisejulgeoleku- ja päästeõppe kohustuslikku kodanikuõppekavasse. Iga laps peab teadma, kuidas anda esmast esmaabi, käituda tulekahju ja muude hädajuhtumite korral (nt koolitulistamised jms). Sisejulgeoleku ekspertiisi ja juhtimiskvaliteedi tõstmiseks tugevdame magistriprogramme Sisekaitseakadeemias, sh arendame kaasaegse taristuga siseturvalisuse ning õiguskaitse õppe-, innovatsiooni-, teadus- ja arenduskeskuse Läänemere regioonis.

Viime koolides sisse tasuta ohutu liikluskäitumise, esmaabi ning ujumaõpetamise tunnid. Töötame välja programmi Turvaline kool.

Eraldame vajalikud vahendid merepääste parandamiseks, sh tõhusa mere- ja piiripatrulli ning pääste-, otsingu- ja meditsiinialase kiire koptervõimekuse tagamiseks kogu Eesti territooriumil.

Tugevdame Eesti piirivalvet piiri kaitse tagamiseks ja vajadusel relvastatud esmareageerimiseks koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu jt tugevdusüksustega. Riigi julgeoleku paremaks tagamiseks korrastame ja tugevdame piirivalvet ning tõstame piirivalveametnike töötasusid. Taastame Piirivalveameti.

Ehitame Schengeni standardite kohaselt Eesti piiri täielikult välja. Lisaks tagame vajalikud vahendid piiri kaasaegseks seadmestamiseks ja arendamiseks.

Seame eesmärgiks kontrollida alkoholi- ja tubakatoodete turustamise eeskirjade järgimist.

Keelame alkoholi- ja tubakatoodete (sh e-sigarettide) reklaami.

Keelustame alkohoolse joogi tarbimise avalikus ruumis.

Eraldame 2% alkoholiaktsiisist sõltuvushaiguste (alkohol, uimastid jne) ennetamiseks ja vabatahtlikuks raviks. Loome üleriigilise võrgustiku alkoholismi ja narkomaania raviks ja nõustamiseks.

Uimastid peavad olema rangelt keelatud (ka kanep).

Tõhustame koolides ennetustööd sõltuvusainete (alkohol, uimastid jne) tarbimise vähendamiseks.

Töötame välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, mis lähtub iga tööandja tegevuse reaalsest riskiastmest ja motiveerib neid riske vähendama.

Maksustame kõrge suhkrusisaldusega joogid.

Kindlustame kõik ravikindlustamata Eestis elavad inimesed esmatasandi arstiabiga.

Tagame, et kõigis maakondades oleks oma haigla. Kiirabi peab olema võrdselt kättesaadav kõikjal. Rahastame täiendavalt saarte elanike arstiabi arvestades erisust.

Seame sisse koduvisiidid haigestunud väikelapse juurde.

Tagame professionaalse abi laste tervisehäirete varajaseks märkamiseks.

Taastame riikliku rahastamise tervist edendavate tegevuste toetamiseks.

Vabastame tööandja töötaja tervise heaks tehtavad kulutused erisoodusmaksust, soodustades seeläbi investeeringuid töötajate tervisesse.

Suurendame eriarstiabi rahastamist ravijärjekordade lühendamiseks.

Suurendame kasuperedes kasvavate laste toetust lastekodudes kasvavate laste toetamise määrani.

Loome elatisrahafondi. Töötame välja süsteemi, kus riik maksab üksikvanemale elatisraha toetust ja nõuab maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse kohtu poolt välja mõistetud elatisraha.

Loome omavalitsustele suunatud programmi kodulähedaste hooldekodude renoveerimiseks ja ehitamiseks. Tagame riigi abi abivajajate hooldamisel.

Taastame riikliku 200-euro suuruse matusetoetuse.

Suurendame toimetulekutoetust 130 euroni, iga järgmise pereliikme puhul 104 euroni. Kehtestame korra, kus toimetulekutoetuse maksmisel ei arvestata inimese tulude hulka riiklikke peretoetusi, represseeritutele makstavaid toetusi ja avaliku töö tegemise eest saadud tulu.

Pikendame puuetega laste vanematele võimaldatavat riigi poolt rahastatavat lisapuhkust vähemalt 14 päevani aastas.

Soodustame täiskasvanud puuetega inimestele hariduse omandamist. Rakendame selleks vajalikke tugiteenuseid.

Toetame tööandjaid, kes võtavad tööle puudega inimese. Töötame tööandjatele välja täiendava motivatsiooni ja soodustuste paketi.

Suurendame rehabilitatsiooniteenuste ja taastusravi mahtu vähemalt kaks korda.

Kehtestame omastehoolduse kaasaegse süsteemi. Loome puuetega inimestele päevase hooldamise ja tugiteenused ning võimaldame omastehooldajatel naasta tööturule.

Peatame ummikusse jooksnud töövõimereformi. Loome omavalitsustele ühtsed tugiteenuste standardid (invatransport, isiklik abistaja, abivahendid jt sotsiaalteenused), et puuetega inimesed kodust välja tuua ja võimaldada neil naasta tööturule.

Tõstame puudega inimeste sotsiaaltoetusi.

Ratifitseerime Euroopa vanurite sotsiaalse kaitse konventsiooni, mis loob eelduse elamisväärse vanaduspõlve tagamiseks Eesti pensionäridele.

Lubame pensioniealistel proteesidest kasutamata või ülejäänud raha kasutada hambaraviks.

Arendama päevase hooldamise keskusi.

Seadustame „lesepensioni“ võimaldades eakatel abielupaaridel ühe surma puhul saada suuremat pensioni lahkunud abikaasa pensioni arvel.

Taastame pensioni tasuta kojukande.

Oleme vastu pensioniea tõstmisele, kuna tervena elatud aastad ja keskmine eluiga Eestis on Euroopa Liidu kõige madalamate seas.

Võtame eesmärgiks, et pension peab katma eaka hooldekodu kulutused.

Ühildame ühe tööaasta ühe pensioniaastaga. Tõstame miinimum- kuni keskmist palka saavate inimeste pensioni kindlustusosaku aastakoefitsiendi 1,0-ni.

Tõstame erakorraliselt pensione. Taastame pensionite ostujõu. Vabastame keskmise vanaduspensioni tulumaksust.

Avame uued läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel eesmärgiga tasakaalustada turvalise paindlikkuse skeemi tööturul ja sätestada reaalsed sanktsioonid seaduse rikkujatele.

Juurutame peamiselt riiklikult rahastatava täiend- ja ümberõppesüsteemi, mis tagab igale töötajale vähemalt ühe nädalase kursuse kord viie aasta jooksul.

Toetame eriala omandavatele noortele praktika läbimise võimalust pakkuvaid ettevõtteid.

Anname stardiabi ja vajadusel elamispinna nõutud eriala spetsialistidena väljaspool Tallinna ja Tartut töökarjääri alustavatele noortele.

Suurendame toetust ja pakume maksusoodustusi väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning FIEdele uute töökohtade loomise soodustamiseks noortele ja puuetega inimestele, seda eelkõige maal.

Võitleme jõudsamalt diskrimineerimisega tööturul: tagame soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reaalse täitmise.

Pöörame erilist tähelepanu noorte garantiidele, st riigi kohustusele tagada kuni 25-aastastele noortele töökoht 4 kuu jooksul peale haridusasutuse lõpetamist.

Tõstame alampalga 1000 euroni. Igal aastal peame suutma vähendada sissetulekute mahajäämust Põhjala riikidest.

Võitleme tõhusalt perevägivallaga. Loome mehhanismi, et vägivalla eest ei pea põgenema, vaid lahkub vägivallatseja. Võimaldame perevägivalla ohvritele professionaalse abi ja nõustamise. Teeme koostööd politsei jt institutsioonidega vägivallajuhtumite ennetamiseks ja tõkestamiseks.

Taastame tasustatud isapuhkuse. Tänu tasustatud isapuhkusele saavad mõlemad vanemad pühenduda lapsele ja kohaneda uue rolliga.

Loome elatisrahafondi. Tänases Eestis on üksikvanemaga pered ühed suurimas vaesusriskis elavad pered. Töötame välja süsteemi, kus riik maksab üksikvanemale elatisraha toetust ja nõuab maksmisest kõrvalehoidvalt vanemalt sisse kohtu poolt välja mõistetud elatisraha.

Suurendame toimetulekutoetuseid ja võimaldame selle saamist lihtsamatel tingimustel. Arvestame sissetulekute hulgast välja peretoetused ja vaatame üle leibkonda kuulumise.

Parandame vaesusriskis perede toimetulekut. Ükski laps ei tohi elada vaesuses. Rahastame probleemiga tegelevate organisatsioonide tööd antud valdkonnas.

Tagame tasuta koolitoidu ja õppevahendid lasteaiast gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni. Tasuta koolitoit põhikooli õpilastele on ennast õigustanud ning see on hästi vastu võetud.

Seadustame suure perena juba kolmelapselise perekonna ning tõstame suure pere toetusi. Uuringud näitavad, et kolmas laps jääb Eestis enamasti sündimata majanduslikel põhjustel.

Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate terviseedendusse ja tasemeõppesse. Koos elanikkonna vananemisega muutub töötervise edendamine üha tähtsamaks.

Taastame kütuseaktsiisist laekuvatest summadest kindla osa teedeehitusse ning suuname sellest 20% kohalike teede ehitusse ja korrashoidu.

Alandame elektriaktsiisi Euroopa Liidu miinimumi tasemele, kuna meie kliimavöötmes pole tegemist luksuskaubaga. Praegu ületab elektriaktsiis Eestis Euroopa Liidu miinimummäära 4,5 korda.

Suuname vähemalt 2% alkoholi- ja tubakaaktsiisist terviseedendusse.

Peame oluliseks, et tervist kahjustavate toodete aktsiisid tagaksid oma eesmärgi ehk pärsiksid nende toodete tarbimist.

Tagame eesmärgipärase aktsiisipoliitika.

Meie tööhõivepoliitika strateegiliseks eesmärgiks on luua selline elukeskkond, kus iga Eestis alaliselt elav inimene leiab endale võimetekohase töö. Muudame Töötukassa toimivaks tööle saamise struktuuriks ning koordineerime haridus- ja tööhõivepoliitikat. Tõstame alampalga 1000 euroni ning pöörame erilist tähelepanu noorte garantiidele. Võitleme diskrimineerimisega ning toetame väikeseid ja keskmisi ettevõtteid ning FIEsid. Anname stardiabi ning toetame noorte praktika võimalusi. Juurutame riikliku täiend- ja ümberõppesüsteemi ning avame läbirääkimisi tööturu paindlikkuse parandamiseks.

Maksumängude asemel vajab Eesti terviklikku maksureformi. Maksud peavad tagama piisava laekumise riigieelarvesse ning motiveerima töötamist, soodustama ettevõtlust ning kindlustama omavalitsustele piisava tulubaasi. Kehtestame astmelise tulumaksu ning tõstame tulumaksuvaba miinimumi. Taastame klassikalise ettevõtte tulumaksu ning alandame maksumäära 12%-ni. Soodustame uute töökohtade loomist ning vähendame kaudseid makse, näiteks käibemaksu ning aktsiise. Tagame tervist kahjustavate toodete aktsiiside eesmärgi ning suuname osa aktsiisidest terviseedendusse. Vabastame erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused terviseedendusse ning tasemeõppesse. Tagame omavalitsustele reaalse rahalise katte ning kehtestame pankade teenustasude ülempiiri.

Eduka riigi alus on tugev majandus. Ainult hästi toimiva majanduse puhul on võimalik maksta inimestele väärikat palka, luua toekas sotsiaalsüsteem ja garanteerida sise- ja välisjulgeolekut. Reformierakonna ja IRLi loodud Eesti majanduse arengumudel on ammendanud oma potentsiaali. Kasvutempod on madalad, varanduslik kihistumine süveneb, elatustase püsib jätkuvalt madalana, inimesed siirduvad massiliselt välismaale ning maksumaksjaid jääb vähemaks. Vajame riiklikku sekkumist majandusse, et tagada kõrge tööviljakusega töökohad ning tõsta sissetulekuid. Eesti majandust peab tõusule vedama innovaatika ja hariduse seotus. Loome vähemalt 60 000 uut töökohta! Toetame eksporti uute turgude avamise kaudu ning tagame Eesti pensionifondide raha jäämise Eestisse. Toetame põllumajandust ning toiduainetetööstust, arendame tehnoloogiaid ning suurendame eksporti. Muudame Eesti innovaatiliseks riigiks ning toetame väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid. Loome tingimused hoiulaenuühistute ning ühistuliste pankade tekkeks. Tõstame turistide arvu ning arendame kaasaegset taristut. Suurendame teede ehitust ning korrashoidu, kehtestame sisenevale välismaisele kommertstranspordile teemaksu ning toetame lennu- ja laevategevust. Ühendame Eesti raudteed Euroopa võrgustikuga ning arendame regionaalseid lennujaamu. Kavandame energiasüsteemi tugevamat ühendamist Euroopaga ning alandame elektri- ja võrgutasusid. Ei erasta strateegilisi riigiettevõtteid ning toetame munitsipaalmajade ehitust ning energiasäästlikku renoveerimist.

Me tahame sinu hääle toel täita ühe unistuse. See on unistus riigist, kus kõigil on hea elada: töötajal ja ettevõtjal, õpetajal ja tuletõrjujal, noorel ja vanal. See on unistus riigist, kus iga laps saab ennast teostada just seal, kus ta on sündinud ja kus nõrgemale ulatatakse käsi. See on unistus Eesti elu pidevast edenemisest, rikkusest ja rahust.