täpsustame ja lihtsustame vesiviljeluse arendamiseks vajalike lubade andmise protseduuri.
peame tähtsaks rannakalanduse, siseveekogude kalanduse ning kalanduspiirkondade tegevuste arendamist ja kalanduspiirkondade tegevuste toetamist.
toetame Eesti kalatööstuse arendamist.
jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist.
kehtestame metsaveoautode täismassi piirangu sõltuvalt telgede ja velgede arvust eesmärgiga suurendada metsandussektori konkurentsivõimet ja parandada teede olukorda.
toetame metsauuendustööde tegemisel kohalikku päritolu metsauuendusmaterjali kasutamist kaitsmaks metsa genofondi ning jätkame erametsaomanikke koondavate metsaühistute riigipoolset toetamist.
soodustame metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ja innovatsiooni ning puidu senisest laialdasemat kasutamist.
vaatame läbi toidu väiketootmisele ja käitlemisele esitatavad nõuded, et need poleks karmimad EL-i reeglitest, kuid samal ajal tagaksid toiduohutuse ja tööturvalisuse.
peame tähtsaks efektiivse ja ekspordivõimelise põllumajandustootmise kõrval ka põllumajanduse mitmekesistamist, kodumaist aiandust ja talutootmist ning lühikeste tarneahelatega otseturustuse edendamist.
toetame keskkonnasõbraliku ja ökoloogiliselt puhta mahetootmise arendamist koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste väljaarendamisega.
väärtustame senisest enam kohalikku toitu ja Eesti toidukultuuri, viies ellu kava 'Eesti toit 2015-2020'.
toetame Eestile ainuomaste ja põliste taimede ning tõugude aretust.
soodustame kohalikul toorainel põhinevate biokütuste ja väheväärtusliku puidu kasutamist.
koostame Eesti inimeste heaolu kasvuks ja bioressursi efektiivsemaks ning keskkonnasäästlikumaks kasutamiseks biomajanduse strateegia aastani 2030.
toetame põllumajandustootjaid ja toidutöötlejaid uute ekspordikanalite ja -turgude leidmisel hajutamaks riske senistel turgudel. Toetame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, suurema lisandväärtusega tootearendusi ja väärindatud toodete ekspordile orienteeritust. Töötame välja seaduse täiendused viljaka põllumajandusmaa kaitsmiseks.
on seisukohal, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks ja ühiseelarvest rahastatavaks, et välistada ülemäärane ja konkurentsi moonutav riigiabi. Edendamisel tuleb lähtuda poliitikatest, mis vähendavad bürokraatiat. Põllumajandustoetuste ja konkurentsitingimuste võrdsustamine Euroopa Liidus peab jätkuma. Valitsusliit ei toeta toetusõiguste süsteemile üleminekut.
väärtustame ja toetame kohalikke omaalgatusprogramme ning elu edendavaid liikumisi (sh Leader ja Kodukant ning Kodanikühiskonna Sihtkapital).
ühtlustame olemasolevad toetustegevused terviklikuks „Noored maale” programmiks.
edendame igakülgselt põllumajandus-, metsandus- ja kalandusvaldkonna ühistegevust, et saavutada paremaid positsioone tarneahelas.
toetame maaelu mitmekesistamise meetme kaudu sellise maaettevõtluse edendamist, millega säilitatakse või luuakse uusi konkurentsivõimelise palgaga töökohti.
kaalume Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde äriühingu loomist, mille kaudu mitmekesistada põllumajandus- ja kalandusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate rahastamisvõimalusi.
kaardistame tulevaste põlvede jaoks Eesti ajaloolised pühapaigad ja tagame hiite säilimise.
anname lasteaedade ja koolide kasutusse kaasaegse, interaktiivse Eesti loodust puudutava õppematerjalide varamu.
seame sihiks teha Eestist Euroopa terviklikuma matkaradade võrgustikuga riik koos nende juurde kuuluva interaktiivset õpet võimaldava taristuga.
toetame riigi, ettevõtete ja ülikoolide partnerlust rohemajanduspoliitika väljatöötamisel, mis oleks suunatud toodete materjalikulu vähendamisele, toodete taaskasutuse võimaluste suurendamisele, kohalike materjalide kasutamisele ning tootmise keskkonnamõju vähendamisele.
kaasajastame keskkonnahariduse arengu- ja tegevuskava.
välja töötame keskkonnahäiringute heastamise lisapõhimõtted, mille alusel kompenseeritakse üleriiklike investeeringutega riiklike suurte taristuprojektide rajamisel loodusele avaldatav negatiivne mõju.
kaasaegsele Eesti arhitektuurile võimaluse kujundada avalik ruum huvitavaks ja inimkeskseks.
Seame eesmärgiks Kaunite Kunstide kooli rajamise.
Arendame SA Tehvandi Spordikeskuse spordibaasi tippspordi arenduskeskusena, kus on tagatud tipptasemel nii võistlus- kui treeningtingimused.
Toetame liikumisharrastust ja riigitoetust saanud spordirajatiste senisest suuremat avatust erinevas vanuses harrastajatele.
Jõuame 2018. aastaks lõpule Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi ja sealse püsiekspositsiooni rajamisega.
Toetame Narva teatrimaja rajamist Vaba Lava kontseptsioonist lähtudes.
Toetame Ilon Wiklandi keskuse väljaarendamist Haapsalus.
Viime lõpule ajalooliste teatrimajade uuendamise ja varustamise kõige kaasaegsema lava-, heli- ja valgustehnikaga.
Toetame Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamist.
Viime lõpule Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone ehitamise rajades akadeemiale õppetööks vajaliku saali (HTM).
Jätkame Eesti Rahvusringhäälingu hoonete rekonstrueerimist ja tehnilist ajakohastamist ning arhiivi digitaliseerimist.
Ehitame Eesti Kunstiakadeemia (HTM) õppehoone.
Otsime koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega võimalusi koolide sportimistingimuste ja spordiinventari parendamiseks.
Seame spordialaliitude riigieelarvest ja riigiettevõtetest rahastamisele selgemad reeglid.
Edendame lisaks kehalise kasvatuse õpetusele nüüdisaegset liikumisõpetust kõigil haridusastmetel ja teiste õppeainetega integreeritult ning anname võimaluse siduda õppekava õpilaste tegeliku sportimisega. Jätkame ujumise algõppe programmi toetamist koolides, et tagada kõigile põhikooli lõpetajatele algtasemel ujumisoskus.
Seisame selle eest, et spordis järgitaks ausa mängu reegleid. Saavutusspordis keelatud ainete kasutamise avastamiseks, tõkestamiseks ja dopinguvaba spordi propageerimiseks arendame koostööd WADA ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, hoiame vastava õigusruumi ajakohasena.
Tagame riigieelarvelised toetused spordimeditsiini arenguks ja noorsportlaste regulaarseteks terviseuuringuteks ning koolides jälgitakse regulaarselt kehalise võimekuse arengut.
Soosime liikumisharrastuse levikut kõigis vanuserühmades, iseäranis tuleb aga hoolt kanda selle eest, et lapsi ja noori innustataks järgima tervislikke eluviise ning regulaarselt liikuma. Korrapärane liikumisharrastus peab olema Eesti elanikkonnas kasvava trendiga.
Lähtudes „Eesti spordipoliitika põhialustest aastani 2030“ püstitatud eesmärkidest tagame rahaliste vahenditega spordivaldkonna arengukava aastateks 2015–2019.
Toetame Eestis elavate rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust ja kogukondade koostööd ning soodustame teabevahetust.
Edendame hõimuliikumist ja toetame vastavalt võimalusele soome-ugri keeli ja kultuuri.
Jätkame piirkondlike kultuuriruumide toetusprogrammide riigipoolset toetamist.
Jätkame vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi täiustamist.
Hoiame loomemajanduse riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulgas, sihiga aidata alustavatel ja tegutsevatel loomeettevõtjatel oma visioone realiseerida.
Lisaks kunstiteoste ekspordile pöörame oluliselt enam tähelepanu ka loovisikute Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud mobiilsusele ning võimalustele töötada välismaal.
Toetame kodumaise kultuuri eksporti.
Toetame kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti ja tantsu) jõudmist laiema vaataja- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku meedia.
Jätkame audiovisuaalse pärandi ja filmipärandi digiteerimist (sh ERRi arhiiv, filmipärand) ja anname tulemused võimalusel vabakasutusse.
Toetame ETV venekeelse kanali avamist ja kindlustame selle jätkusuutliku finantseerimise. Samuti toetame tegevusi, mis on suunatud vähemuskeelte saadete ja veebilehtede tootmisele.
Toetame rahvusvahelise koostöö ja ühisettevõtluse arendamist filmivaldkonnas, sealhulgas Eesti kui filmitootmiseks atraktiivse keskkonna tutvustamise kaudu välisriikides.
Saavutame filmi- ja audiovisuaaltööstuse tunnustamise loomemajanduse innovaatiliseks ja suure ekspordipotentsiaaliga valdkonnaks ning rakendame sellele vastavaid ettevõtluse toetamise mehhanisme.
Toetame tõhusamalt Eesti filmikunsti ning väärtfilmide näitamist üle Eesti.
Korraldame Eesti ühinemist Faro ja Istanbuli konventsiooniga (muinsuskaitse raamkonventsioon).
Vaatame üle kultuurimälestiseks tunnistamise kriteeriumid, samuti võimalused objekte kaitse alt välja arvata.
Toetame pühapaikade programmi rahastamisest riigieelarvest eesmärgiga tähistada ja korrastada hiied ja teised pühapaigad vastavalt 2015. aastal kinnitatud arengukavale „Looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“.
Jätkame muuseumivõrgu korrastamist ja museaalide digiteerimist muuseumikogude kättesaadavuse suurendamiseks kasutajasõbralikul viisil.
Avame Eesti Rahva Muuseumi uue maja 2016. aastal.
Tähistame väärikalt 2019. aasta peoga laulupeoliikumise 150. aastapäeva. Väärtustame laulu- ja tantsupeoliikumise olulist mõju ühiskonnas. Toetame Laulu- ja Tantsupeo SA tegevust viisil, mis tagaks nii pidude heal tasemel korraldamise kui ka kollektiivide tegevuse ja nende kunstilise taseme arengu nii igapäevaselt kui pidude vahelisel ajal. Koostöös Tallinna linnaga ajakohastame pidude toimumise keskkonna.
Peame oluliseks riigi poolt asutatud või kaasasutatud etendusasutuste kõrval ka eraalgatuslike etendusasutuste toimimist ja jälgime, et rahastamismudelid arvestaksid ka uute tulijatega.
Suurendame piirkondlikku politseinike kohalolekut, esmatähtsaks peame idapiiri äärseid tööpiirkondi.
Tõstame Teabeameti ja kaitseväe luure- ning KAPO vastuluurevõimekust ning Keskkriminaalpolitsei võimekust raske kuritegevuse tõkestamisel.
Kaasajastame julgeolekuasutuste tegevust reguleeriva seadusandluse, sealhulgas ajakohastame julgeolekuasutuste tsiviilkontrolli süsteemi, et minimeerida korruptsiooni- ja kuritarvituste riski.
Kaasame ühiskonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks rohkem ühiskondlikke partnereid ning tagame vabatahtliku tegevuse käigus tekkinud isikliku kahju hüvitamise.
Toetame vabatahtlike päästjate koolitamist elupääste- ja erivõimekuste suurendamiseks ning vabatahtlike katusorganisatsioone.
Hindame motiveeritud vabatahtlikke ning tagame nii vabatahtlikele maa- ja veepäästjatele, naabrivalvele kui ka abipolitseinikele stabiilse rahastuse kasvu.
Töötame välja Sisekaitseakadeemia uue arenguvisiooni ja tegevuskava ning otsustame tulevase asukoha valiku.
Toetame sisejulgeolekualast eelkutseõpet gümnaasiumides ning piiriäärsete maakondade gümnaasiumites piirivalvelise eelõppe andmist.
Analüüsime politseiniku väljaõppe pikendamise otstarbekust.
Suurendame piirkonnapolitseinike kohalolekut, esmatähtsaks peame idapiiri äärseid tööpiirkondi.
Arendame politsei küberkuritegevuse tõkestamise võimekust.
Viime lõpuni häirekeskuse reformi, et inimesi abistavate päästeteenistuste – politsei ja kiirabi väljasõidud oleksid koordineeritud ühest kohast ning õige abi jõuaks seeläbi kiiremini kohale.
Parandame politsei- ja päästeteenistujate töötingimusi rajades uusi või rekonstrueerides olemasolevaid teenistushooneid.
Võtame kasutusele uue e-politsei süsteemi, mis lihtsustab politsei tööd välitingimustes ning lühendab menetlustele kuluvat aega, ning jätkame digitoimiku ellurakendamist.
Tugevdame merepäästevõimekust päästekomandodes, sealhulgas vabatahtlikes komandodes.
Parandame päästeteenistuse ja politsei varustatust, uuendame olulises ulatuses päästesõidukite ja politseiautode parki ning kingime enamikku väljavahetatavatest päästeautodest vabatahtlikele.
Suurendame kiirreageerimisvõimekust omavate politseinike hulka kaks korda ning arendame politsei koostööd Kaitseväe ja Kaitseliiduga.
Vähendame dubleerimist politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja ministeeriumi osakondade vahel ning ühendame siseriikliku situatsiooniseire ning -analüüsi võimekused, vabastades politsei talle mitteomastest ülesannetest.
Loome piirivalve kiirreageerimissüksused.
Tugevdame piirivalve koordineerimise võimekust siseministeeriumis ning analüüsime piirivalve ülesandeid ja väljaõppekorraldust muutunud julgeolekuolukorras.
Toetame Euroopa Liidu piirivalveagentuuri (FRONTEX) tugevdamist, et tulla toime kasvava immigratsioonisurvega, toetame Euroopa Liidu sisenemis- ja väljumisregistri ellurakendamist ning uute piirikontrolli infosüsteemide kasutusele võtmist ELi välispiiril, mis võimaldaksid paremat kontrolli ELi välispiiri ületajate ja sisserändajate üle.
Aremaks kontrollimiseks ja kaitseks soetame uusi multifunktsionaalseid veesõidukeid, mis on suutelised tegema nii piirivalve, merepääste kui ka reostustõrje tööd ning on valmis täitma ka riigikaitselisi ülesandeid.
Toetame statistikakaubanduse raames tõhusa koostootmise puhul Narva elektrijaamades puidu kasutamist.
Töötame välja ja võtame vastu kaugkütteseaduse, elektrituruseaduse ning energiamajanduse arengukava.
Toetame säästlikku energiaallikate kasutamist ning eelisarendame elektri- ja soojusenergia koostootmist.
Seame eesmärgiks, et taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises moodustab aastaks 2030 poole tarbimisest.
Jätkame soojussektori reformiga, et aastaks 2030 toodetaks 80% Eestis tarbitavast soojusest kodumaisest biokütustest.
Seame elektri ja soojatootmises pikaajaliseks eesmärgiks järkjärgulise ülemineku taastuvenergeetikale. Taastuvenergia sektori arendamine peab käima tarbijatele säästlikul viisil.
Analüüsime eraldiseisva haldusüksuse loomise vajadust, mille eesmärgiks oleks energiamajanduse alase kompetentsi koondamine.
Eesti taastuvenergia tootjatele ning arendajatele luuakse võrdsed ning tehnoloogia-neutraalsed võimalused taastuvenergia direktiivis ette nähtud paindlike koostöömehhanismide rakendamiseks.
Hoidume põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevelubadega.
Suuname põlevkivisektori arengut väiksema keskkonnamõju poole. Põlevkivi kasutamisel energiaallikana toetame meetmeid, mis kindlustavad kõrgeima võimaliku kasuteguri.
Analüüsime bilansienergia süsteemi rakendamist, kus mikrotootjatel on võimalus toota võrku taastuvenergiat ja tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega.
Mikrotootjatele makstakse taastuvenergia toetust kogu võrku antud elektrienergia ulatuses.
Toetame sundliikumist vähendavat planeerimist, ühistranspordi ja kergliikluse arendamist ning kohaliku majandusse panustavat taastuvressurssidest transpordikütuste tootmist.
Jätkame praegusel EL-i eelarveperioodil kortermajade renoveerimise programmi 100 miljoni euro mahus eesmärgiga parandada elamute energiatõhusust ja vähendada jooksvaid kulutusi eluasemetele. Võimalusel pakume energiasäästuinvesteeringute tegemiseks tuge ka eramajade omanikele. Analüüsime võimalusi EL vahendite lõppedes elamute energiatõhusust tõstvate investeeringute jätkamiseks.
Analüüsime Hiiumaa energiavarustuse kvaliteedi parandamise erinevaid võimalusi (sh põhivõrgu ühenduse loomist saarele).
Kaalume võimalusi, et Eesti oleks konkurentsivõimeline asukoht ka energiamahukate tööstuste jaoks. Analüüsime võimalusi energiavarustuse töökindluse parandamiseks, konkurentsi tõhustamiseks ja võrdsetel tingimustel elektrivõrgule ligipääsu tagamiseks. Regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamiseks analüüsime võimalusi elektrivõrguga liitumise kulu osaliseks kompenseerimiseks.
Soovime Balti regionaalse gaasitaristu (sh Baltic Connector) kiiret väljaarendamist, selle liitmist Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi põhivõrgu omandamist riigi kontrollitava osalusega ning maagaasi julgeolekuvaru loomist ja veeldatud maagaasi terminalide rajamist.
Seame AS Elering prioriteediks Eesti elektrisüsteemi lahtisidumise Loode-Venemaa sagedusalast ja ühendamise Mandri-Euroopa sagedusalaga hiljemalt aastaks 2025.
Soovime ühtse Põhjamaade-Balti elektrituru väljaarendamist, sealhulgas täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini rajamist.
Soovime Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika väljakujundamist, sealhulgas ühtseid hankeid ja imporditavatest kütustest sõltuvuse vähendamist.
oodustame kohalikku tööhõivet
Anname oma esindajate kaudu kõik selleks, et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud universaalsete õiguste ja demokraatlike väärtuste kaitsmiseks (ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE jt), ei unustaks oma ideaale ja loomisel seatud eesmärke.
Edendame diplomaatilisi, majandus- ja kultuurisuhteid, sealhulgas anname arenguabi ja teeme arengukoostööd kõigi riikidega, kui see on Eesti rahvuslikes huvides, järgides rahvusvahelist õigust.
Teeme oma esindajate kaudu kõik selleks, et rahvusvahelised organisatsioonid, mis on ellu kutsutud universaalsete õiguste ja demokraatlike väärtuste kaitsmiseks (ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE jt), ei unustaks oma ideaale ja loomisel seatud eesmärke.
Hoolitseme selle eest, et Eesti kaitseb rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja demokraatlikke väärtusi, juhib tähelepanu inimõiguste rikkumisele, toetab demokraatlikke liikumisi maailma eri osades ja aitab kaasa esindamata rahvaste olukorra parandamisele.
Tegutseme aktiivselt liberaalsete põhiväärtuste – vabaduste, demokraatia ja inimõiguste – kaitsmisel ja edendamisel nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka väljaspool ELi piire kahe- ja mitmepoolsete arengukoostööprojektide kaudu.
Peame vajalikuks regionaalsete sihtstrateegiate loomist.
Tutvustame ja populariseerime Eestit kui äri- ja investeerimiskeskkonda võimalikele välisinvestoritele.
Parandame välismajanduspoliitikaga tegelevate institutsioonide koostööd. Tarkadele välisinvesteeringute ja tasuvate töökohtade Eestisse toomiseks kaalume asutusteülese koordineerimisplatvormi Team Estonia loomise vajalikkust.
Seisame selle eest, et Eesti kodanikel oleksid kolmandate riikidega viisavabaduse osas võrdsed tingimused teiste EL-i riikide kodanikega.
Kodanike turvalisuse suurendamiseks välismaal toetame ELi välisteenistusele konsulaarfunktsiooni andmist.
Tugevdame Eesti diplomaatilist võimekust oluliste liitlaste, maailmamajanduse kasvuregioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures ning seisab selle eest, et Eesti kodanikud saavad kiire ja piisava abi, kui pöörduvad Euroopa Liidu liikmesriikide esindusse kõikjal maailmas.
Taotleme Eestile vaatlejastaatust Arktika Nõukogus, et avardada meie koostööd Põhjamaadega ning pakkuda meie teadlastele täiendavaid uurimisvõimalusi.
Jätkame aja nõuetele vastava veteranipoliitika elluviimist ning edasiarendamist, tunnustades okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel seisnud Eesti kodanike ja kaitseväe veteranide panust Eesti riikluse edendamisse.
Täpsustame kaitsealade ja -objektide piiranguid, et võimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat majandustegevust.
Soodustame ettevõtluse ja elamuehituse arenguks vajaliku riigi omandis oleva maa eraldamist kohalikule omavalitsusele ning lihtsustame maa minekut tsiviilkäibesse.
Eelistame riigiasutuste ja nende tugiteenuste ümberkorraldamisel asukohana maakonnakeskusi ja väikelinnasid.
Toetame maaelu mitmekesistamist, sh väiketalude ja väikeettevõtluse edendamist ning maaturismi.
Suuname uued Euroopa Liidu regionaalpoliitika vahendid erasektori töökohtade loomise toetamiseks maakonnakeskustes ja teistes arengupiirkondades ning eelistame ettevõtjate koostööle suunatud projekte.
Soodustame taastuvate ning alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõttu kohalikus energiamajanduses.
Suurendame ministeeriumide koostööd regionaalsete investeeringute planeerimisel ja elluviimisel.
Peame oluliseks seaduseelnõude juures regionaalpoliitilise mõju analüüsi tegemist.
Jätkame riiklikult oluliste regionaalarengu meetmete rakendamist, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna ning rahastame olemasolevaid piirkondlikke kultuuriprogramme.
Jätkame riigimaanteede ja kohalike teede tolmuvabaks muutmise programmi ning suurendame kohalike teede rahastamist.
Arendame ja laiendame programme ning tegevusi mahajäetud ja otstarbe kaotanud hoonete lammutamiseks.
Jätkame tööstusparkide ja -alade loomise ning vanade tööstusalade ja kinnistute korrastamise toetamise, et luua tingimused uute tootmisrajatiste tekkeks.
Korrastame ja lükkame käima üürikorterite turu ning töötame välja üürielamute programmi, et soodustada tööjõu mobiilsust üle Eesti.
Regionaalsete ettevõtete toetuseks algatame programmi elektri- ja sidevõrkudega liitumiseks ning teede rajamiseks, kus osa rahast tuleb riigilt, osa kohalikult omavalitsuselt ning osa ettevõttelt. Lisaks kaalume tootearenduse ja tehnoloogia ning toomisseadmete investeeringutoetuse taastamist töötleva tööstuse jaoks.
Arvestame võimalusel ettevõtete regionaalset paiknemist avaliku sektori poolt teenuste ja toodete hankimisel.
Soodustame mitme omavalitsusüksuse koostöös ühisasutuste loomist ning tutvustame investorteeninduse ja ettevõtlusnõustamise abil kohalikke võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks ja töökohtade loomiseks.
Seame riigireformi üheks eesmärgiks suurendada omavalitsuste rolli, võimekust ja motivatsiooni töökohtade loomisel.
Tõstame avaliku sektori palku kooskõlas üldise tootlikkuse tõusuga ning jätkame kultuuri, haridus- ja sotsiaaltöötajate ning sisejulgeoleku valdkondade töötasude kiiremat tõstmist.
Ühtlustame riigi tasemel harukondliku ja regionaalse juhtimise ning territoriaalplaneerimise.
Ajakohastame pealinna regiooni halduse.
Kaasajastame riikliku järelevalve omavalitsuste üle ning anname maavalitsuste olemuslikult omavalitsuslikud ülesanded võimalusel üle kriteeriumidele vastavatele omavalitsustele.
Toetame kriteeriumide täitmiseks vabatahtlikult ühinevaid omavalitsusi senisest kaks korda rohkem.
Kõik sammud kavandatakse nii, et reformi raames toimuv omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess on võimalik läbi viia 2017. aasta kohalikeks valimisteks.
Piirkondlike ja kogukondlike eripärade ning avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks ühinevates omavalitsustes laiendame seaduses osavaldade (linnaosade) õigusi ning määratleme selgelt vallasisese linna staatusega seotud küsimused.
Sätestame seaduse tasandil omavalitsustele ülesanded ja reguleerime omavalitsuste ühisasutuste tegevuse, et omavalitsused saaksid tagada teenuste osutamise ühtlaselt kõikjal Eestis.
Laiendame infotehnoloogia võimalusi tutvustavat ja kasutusoskusi arendavat täiendõpet ning tugiteenuseid, et suurem osa vanemaealistest saaks e-teenuste kasutajateks ning noored suurema osaluse saaks.
Ajakohastame riigihangete korraldust ning edendame e-hankeid, et parandada pakkumiste kvaliteeti ning kaasaegset majanduskeskkonda.
Tugevdame Riigikogu strateegilist planeerimist ning kaasame eksperte Arengufondist ja Teaduste Akadeemiast.
Toetame riigi ja kohalike omavalitsuste ühiste IT-platvormide kasutamist ning tõhustame valitsemise läbipaistvust ja avaliku sektori juhtimist.
Laiendame infotehnoloogia võimalusi tutvustavat ja kasutusoskusi arendavat täiendõpet ning tugiteenuseid, et suurem osa vanemaealistest saaks e-teenuste kasutajateks ning noored suurema osaluse saaksid.
Arendame e-hääletamise keskkonda ning edendame kaasatud valitsemise põhimõttest lähtuvaid poliitikas osalemise võimalusi.
Toetame isikutuvastuse tulevikumeetodite väljatöötamist ning olemasolevate meetodite, nagu mobiili-ID ja biomeetria, edasiarendamist.
Korrastame ja tugevdame riigi IKT-juhtimist ning koordinatsiooni, et tagada tõhus ja läbipaistev infosüsteemide haldus.
Andmete laialdase ristkasutuse taustal peame oluliseks kaitsta inimeste privaatsust ning tagada, et igaüks näeb, kes ja milleks tema andmeid kasutab.
Toetame võitlust küberkuritegevuse vastu ning juurutame tervikliku küberjulgeoleku seiresüsteemi ning valdkonnasisest innovatsiooni riigipoolse targa tellimusega.
Edendame ja toetame digiallkirja kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus ning piiriüleste e-teenuste arengut, koostame Soomega ühiste e-teenuste teekaardi.
Arendame edasi e-tervise lahendusi, mis võimaldavad personaalsemat ja tõhusamat terviseedendust ning haiguste ennetust ning ravi.
Viime riigi pakutavad e-teenused ühtsele kvaliteedistandardile ning konsolideerime avalikud e-teenuste kanalid, sh arendame kodanikuportaali www.eesti.ee kogu e-riigi teenuste väravana.
Rakendame e-residentsuse programmi eesmärgiga tuua Eestisse uusi investeeringuid, töökohti ning rahvusvahelist äritegevust ning suurendada maksutulu.
Peame prioriteediks teenuste digitaliseerimist ning arendame uusi e-teenuseid, pöörates tähelepanu kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele erivajadustega inimestele ning võõrkeeltes.
Ajakohastame riigihangete korraldust ning edendame e-hankeid, et parandada pakkumiste kvaliteeti ja kaasaegset majanduskeskkonda.
Väärtustame riigiettevõtete juhtimise ja investeeringute läbipaistvust ning arendame riigi omanikupoliitikat ning riigihankeid, sealhulgas juhatuse liikmete valimist konkursiga.
Viime Konkurentsiameti Majandus- ja Taristuministeeriumi haldusalast Justiitsministeeriumi haldusalasse ning teisi ministeeriumite haldusalasid ümber, et vältida huvide konflikte.
Toetame Riigikogu võimekust strateegilises planeerimises ning kaasame Arengufondi ja Teaduste Akadeemia ekspertteadmisi.
Toetame tegevusprogrammide täitmise ja eelarve läbipaistvuse suurendamist ning tegevuspõhise eelarvestamise kasutuselevõttu.
Jätkame struktuurseid reforme, konsolideerides tugiteenuseid ning suurendades avalike teenuste tõhusust ja juhtimise kvaliteeti.
Toetame autonoomselt toimivate ja keskvalitsusega nõrgalt seotud avaliku võimu asutuste väljaviimist pealinnast, mis on regionaalse arengu oluline tegur.
Määratleme ministri kui valdkonna poliitilise juhi ning juhime ministeeriumite tegevust ning poliitilist järelevalvet, kusjuures administratiivtöö juhib kantsler.
Edendame horisontaalset koostööd ministeeriumite vahel ning suurendame peaministri rolli koostööprobleemide lahendamisel.
Vähendame dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite vahel, ülereguleerimist ning bürokraatiat, ning suurendame nende omavahelist sünergiat ja roteerumist ametkondade vahel.
Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 205 eurole kuus.
Vähendame sotsiaalmaksu määra 1% võrra ning kompenseerime ravi- ja pensionikindlustuse osa riigieelarve tuludest, muutes maksmise paindlikumaks.
Algatame noorte tööle aitamiseks projekti „Minu esimene töökoht“ ning toetame 55+ vanuses töötajaid täiendõppe ja ümberõppevõimalustega ning laiendame tööturuteenuseid töövõimelistele vanaduspensionäridele.
Seome alampalga suuruse lahti valdava osa sisuliselt mitte seotud näitajaid ning tõstame nelja aasta jooksul alampalga tasemele vähemalt 45% keskmisest palgast.
Tõstame toimetulekutoetuse määra 130 eurole, et parandada madala sissetulekuga perede toimetulekut.
Loome 1. jaanuarist 2016 kehtima hakkava süsteemi, mis toetab madala sissetulekuga töötajaid, arvutades tagasimakse, mis arvestab alampalga ja vaesuspiiri muutumisega ning aitab parandada nende elujärge.
Arendame vanemliku hooleta lastele perepõhiseid ja teisi kvaliteetseid asendushoolduse vorme ning toetame hooldusperesid ja tagame noortele võimalused edasiõppimiseks riigi toetuste kaudu.
Laste huvidest lähtudes soovime ennetada elatisraha maksmisega seotud probleeme ning luua elatisabi fondi, kus saavad lapsed, kelle vanemad ei maksa elatist, kuni 100 euro ulatuses tuge. Kui vanemad jäävad võlgu, antakse nõue täitemenetluseks ning kehtestatakse jõulised riiklikud meetmed elatisraha maksmise tagamiseks.
Tugevdame lastekaitset ning rakendame 2016. aastal uue riikliku lastekaitsekorralduse, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele, sealhulgas tugiteenused peredele ja perepoliitika parandamine.
Viime põhikooli õppekavasse sisse suhtlemisõpetuse, mis aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust ja ennetada perevägivalda ning suhtlemis- ja suhteprobleeme.
Arendame vanemaharidust ja vanemlust toetavaid teenuseid.
Tunnustame peresõbralikke ettevõtteid.
Toome töötute vanemate paremaks abistamiseks kuni 8-aastase lapse vanemateni samad toetusmeetmed, mis kehtivad kuni 24-aastastele noortele, ning võrdustame väiksemate laste vanemad noortega tööturutoetuste osas.
Võimaldame pere- ja tööelu paremaks ühildamiseks vanemate samaaegset puhkamist ning arendame vanemaharidust ja vanemlust toetavaid teenuseid (nt perekoolitused, perenõustamine, tugiisik).
Analüüsime võimalusi vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmiseks, lähtudes põhimõttest, et ükski täiendusettepanek ei halvendaks hüvitise mõju demograafilisele olukorrale ega vanemate konkurentsivõimet tööturul.
Jätkame viljatusravi toetamist.
Suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ning anname abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
Soodustame lastehoidude loomist ning toetame riigipoolse investeeringuga kohalikke omavalitsusi kõigile soovijaile lasteaiakohtade loomisel ning näeme seadusega ette hüvitise maksmise kohustuse juhul, kui omavalitsus ei ole taganud lasteaiakohta.
Arendame edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat ning makstes igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200-eurost lasterikka pere toetust (täiendavalt kehtivale 100-eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele).
Kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses ning loome selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi.
Tõstame esimese ja teise lapse toetuse 60 eurole.
Analüüsime võimalust asendada lastetoetuse rahaline väljamakse teenuste ja kaupadega lastele, kui see on põhjendatud.
Kaalume peretoetuste väljamaksmise sidumist perioodilise perearsti külastamisega, et tagada lastele vajadusel õigeaegne abi.
Eesti riik peab tagama väärika toimetuleku kõigile elanikele, võimaldades neil rakendada oma loovust ja töökust oma ja kogu rahva heaolu parandamiseks.
Eesti riigi iseseisvuse hoidmine, eesti keele ja kultuuri säilitamine on Valitsusliidu ühine eesmärk.
