Meetme "Väikeelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord" elluviimine

Jätkame korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste programme ning ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetamist.

Jätkame tänavavalgustuse uuendamist, et vähendada halduskulusid ja säästa energiat.

Analüüs ja ettepanekud võrguühenduseta elektrilahenduste toetamiseks maapiirkondades

Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030

Peame oluliseks kodumaise biomassi (sh puidu) maksimaalset väärindamist kodumaal, et luua täiendavaid töökohti eelkõige maapiirkondades.

Meetme "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" elluviimine

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030

Toetame biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist ringmajanduses ning energia tootmisel.

Biometaani ja elektri statistikaga kauplemise turu käivitamine, et suurendada transpordisektoris taastuvenergia osatähtsust

Alternatiivsete taastuvtranspordikütuste kasutamise piloteerimine (elektribussid, vesiniku väärtusahela demo)

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030

Soodustame kodumaise biometaani, teiste gaasiliste kütuste ja elektri ulatuslikumat kasutamist transpordis, et vähendada tervist kahjustavate heitmete hulka linnades.

Algatame õlitööstuse edasiarendamiseks tarviliku eelrafineerimistehase tasuvusuuringu ja rajamise Ida-Virumaale viisil, mis kaasaks investoritena kõiki huvitatud Eesti õlitootjaid.

Keskkonnatasude seaduse ja süsteemi terviklik uuendamine eesmärgiga välja töötada uue seaduse eelnõu, mis hõlmaks laiemalt kestliku keskkonnakasutuse põhimõtteid nii tootmises, kaubanduses kui tarbimises.

Analüüs ja ettepanekud keskkonnatasude süsteemi uuendamise kohta

Pakume põlevkivisektorile õlitootmisse investeerimiseks tarvilikku kindlust põlevkivi kaevandamise, kaevandusõiguse tasu, keskkonnatasude ja maksude etteaimatava reguleerimise abil.

Analüüs ja ettepanekud põlevkiviõli tootmise mahu suurendamiseks ja elektritootmiselt õlitootmisele ülemineku soodustamiseks ning teiste põlevkivisektori konkurentsivõimet tõstvate meetmete kohta

Kliimamuutuste leevendamise võimalused süsiniku püüdmisel ja kasutamisel tööstuses

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Analüüs ja ettepanekud innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamiseks

Jätkame põlevkivi kui Eesti peamise energeetilise maavara võimalikult efektiivset ja madala keskkonnakoormusega kasutamist, kuni selleks on turunõudlus.

Energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks on vajalik regionaalse LNG terminali rajamine Eestisse.

Viime lõpuni Balticconnectori rajamise koos ühtse Balti-Soome gaasituru loomisega 2020. aastaks.

Ülevaade Eesti elektrisüsteemi Euroopa Liidu elektrivõrkudega sünkroniseerimise edenemisest 2020. aastal

Ülevaade Eesti elektrisüsteemi Euroopa Liidu elektrivõrkudega sünkroniseerimise edenemisest 2019. aastal

Energiajulgeoleku suurendamiseks liidame Eesti elektrisüsteemi Euroopa Liidu riikide elektrisüsteemiga.

Taastuvelektri tootmise vähempakkumise korraldamine 450 GWh taastuvelektri tootmiseks

Vaatame üle Rail Balticu projekti rahastuse ning teeme vajadusel muudatusi kaasrahastuses.

Seame eesmärgiks Rail Balticu trassi ja ajakava ning vajadusel teeme muudatusi.

Seame eesmärgiks Rail Balticu kohalikud peatused ning nende asukohad.

Vaatame üle Rail Balticu trassi, ajakava ning kohalikud peatused, vajadusel teeme muudatusi.

Jätkame Rail Balticu projekti ettevalmistusi ning teeme vajalikke uuringuid ja planeeringuid.

Seame eesmärgiks Rail Balticu projekti kaasrahastuse tagamise ning jätkame tegevusi Eesti taristu toetamiseks.

Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt.

Taotluse esitamine riigi eriplaneeringu algatamiseks.

Algatame riikliku eriplaneeringu Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030.

Transpordi arengukava 2014–2020 elluviimine.

Tagame kvaliteetse parvlaevaühenduse mandri ja suursaarte vahel. Jätkame perioodilise Rukkirahu kanali süvendamisega, et tagada parvlaevaühendus Hiiumaaga.

Jätkame väikesadamate arendamise programmi, sh Väinamere, Soome lahe ja Peipsi järve väikesadamate arendamiseks.

Jätkame olemasolevate regionaalsete lennuväljade tegevust.

Arendame üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku ning seisame kohalike inimeste vajadustele vastava transpordikorralduse eest. Eesmärk on mõistlik ja piirkondlikke erisusi arvestav transporditeenuste kättesaadavus. Seame eesmärgiks, et ühistranspordi kasutajate osakaal on 25%.

Jätkame kergliiklusteede rajamise toetamist. Edendame jalgratta kasutust läbi kergliiklustaristu arendamise. Toetame omavalitsusi jalgrattastrateegiate loomisel ja elluviimisel.

Otsime koostöös Lätiga võimalusi avada kiire rongiühendus liinil Tallinn-Tartu-Riia.

Arendame mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rohuküla, Koidula ja Valga suunal ning seome need paremini teiste liikumisviisidega.

Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava aastateks 2019–2024 elluviimine.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide väheneb (algtase 2,4 mln t CO2).

Seame eesmärgiks, et ühistranspordi kasutajate osakaal on 25%.

Arendame üle Eesti kvaliteetset ühistranspordivõrku ning seisame kohalike inimeste vajadustele vastava transpordikorralduse eest. Eesmärk on mõistlik ja piirkondlikke erisusi arvestav transporditeenuste kättesaadavus.

Kutsehariduse IT Akadeemia käivitamine.

Analüüs ja ettepanekud reaalajamajanduse rakendamiseks Eestis.

Ehituse digitaliseerimise käivitamine ja E-ehituse taristu väljaarendamine.

Toetame tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ning sellekohase koolituse ja teabe pakkumist haridussüsteemis, samuti valdkondlike kompetentsikeskuste ja klastrite toetamine.

Loome tasuta eesti keele õppe nutirakenduse, mida saab kasutada nii Eestis kui üle maailma eesti keele omandamiseks.

Viime ellu rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida eesti vaimuvara. Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimine. Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023 tegevuskava elluviimine.

Toetame tarkvaraarendusi, et lisaks inglise keelele oleks võimalik kasutada eesti keelt. Eesti keeletehnoloogia 2018–2027 programmi elluviimine. Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027 teadus- ja arendustegevuse programmi elluviimine. Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027 elluviimine osana keeleprogrammist. Eesti keele arengukava 2011–2017 (2020) elluviimine.

E-residentsus 2.0 tegevuskava elluviimine ja jätkuprogrammi väljatöötamine. Juuli 2021.

Arendame Eesti ärikeskkonda e-residentidele atraktiivsemaks arvestades e-residentsus 2.0 programmi põhimõtteid. Lahendame koostöös erasektoriga e-residentsuse programmi kitsaskohti. E-residentsus 2.0 tegevuskava kinnitamine. Täidetud (8.8.2019).

Jätkame küberrünnete vastu võitlemisel rahvusvahelist koostööd ning tõstame avalikkuse teadlikkust küberturvalisusest. Küberturvalisuse strateegia 2019–2022 elluviimine.

Toetame riigile loodud IT-lahenduste eksporti. Välispoliitika arengukava 2030 täidetud (8.8.2019).

Tagame isikuandmete kaitse ning võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist avalikus sektoris (sh tervishoiusüsteem). Nõusolekuteenuse katseprojekti elluviimine.

Avaandmete kättesaadavaks tegemise korraldamine.

Analüüs ja ettepanekud terviseandmete rakendamiseks (DigInEsti äriplaan).

Toetame riigi ja riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ning anonüümset kasutamist ka erasektori poolt. Vastutustundliku andmekasutuse põhimõtete väljatöötamine.

Järgime e-teenuste arendamisel andmete ühekordse sisestamise printsiipi, et vähendada kodanike ajakulu riigiga suhtlemisel.

Viime e-teenused, eesti.ee keskkonna ja riigi IT-lahendused uuele arengutasemele muutes teenused proaktiivsemaks. Muudame e-riigi mobiilisõbralikuks.

Seame eesmärgiks maksutulude Eestisse tagasi toomise ning piirikaubanduse ohjeldamise läbi aktsiiside langetamise. TÄIDETUD (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 80 SE on Riigikogus vastu võetud 11.12.2019)

Vabariigi Valitsus analüüsib e-raamatutele ja e-online ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamist. TÄIDETUD (2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu 171 SE, millega vähendati digiväljaannete käibemaksumäära, on Riigikogus vastu võetud 15.4.2020)

Analüüs ja ettepanekud töövõimereformi tulemuslikkuse ning tegevuste jätkamise kohta

Analüüs ja ettepanekud tööturuteenuste pakkumise tõhustamiseks

Tööturuprogrammi 2020–2023 elluviimine

Laiendame tööhõive suurendamiseks ümberõppe, täiendkoolituste ja täiskasvanuhariduse võimalusi

Analüüs ja ettepanekud elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärade tarbijate ringi laiendamiseks

Analüüs ja ettepanekud elektri võrgutasude ja taastuvenergia tasude vähendamiseks

Analüüs ja ettepanekud kohalike maksude seaduse muutmiseks

Analüüs ja ettepanekud välisesinduste võrgu kaasajastamiseks

Analüüs ja ettepanekud Eesti viisaesinduste ning Eesti kodanike reisimisvõimaluste arendamiseks

Analüüs ja ettepanekud rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ja ülevaade topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimisest

Analüüs ja ettepanekud välisesinduste ja majandusdiplomaatide võrgu laiendamiseks

Eesti äridiplomaatia strateegia elluviimine

Välispoliitika arengukava 2030

Rahvuskaaslaste programm 2014–2020 elluviimine

Eelistame eestlaste tagasipöördumist võõrtööjõule ning toetame riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist

Peame vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli. Ebaseadusliku Eestis töötamise ennetamise ja tõkestamise tegevuskava uuendamine

Kaalume noorte tööhõive soodustamiseks töölepingu seaduse muutmist ja nõuete leevendamist

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Analüüs ja ettepanekud naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks

Analüüs ja ettepanekud ehituse pika vaate loomiseks

Analüüs ja ettepanekud kaitsetööstuse paremaks sidumiseks muude ettevõtluse arenguks suunatud meetmetega

Riigireformi tegevuskava 2019–2023

Analüüs ja ettepanekud Eesti tööjõuvajaduse prognoosimudelite (OSKA) muutmiseks

Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035

Strateegia "Eesti 2035"

Töötame Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel.

Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava "Eesti toit 2015–2020" elluviimine

Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 elluviimine

Kasvatame Eesti atraktiivsust turismisihtkohana ja populariseerime siseturismi.

Analüüs ja ettepanekud mere kestlikku kasutamist soodustavate majandustegevuste (sinimajanduse) arendamiseks Eesti merealal

Mitmekesistame ja arendame lõimumispoliitikat. Toetame inimeste lõimumist Eesti ühiskonna ja eesti kultuuriga.

Mitmekesisuse märgisega liitunud avaliku sektori organisatsioonide arvu suurendamine

Edastame aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimalusi ka muukeelsele elanikkonnale.

Tõstame venekeelse elanikkonna teadlikkust õiguskeskkonnast ja tagame neile riigi õigusabi.

Arendame koolitussüsteemi, mis tagab erinevatele elukutsetele ja tegevusvaldkondadele vastavad eesti keele kursused.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üldharidusprogramm 2020–2023

Jätkame rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamist.

Lõimuv Eesti 2020 elluviimine

Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda eesti rahvuskultuuri.

Loome Riigikogu juurde rahvastikukriisi lahendamisega tegeleva probleemkomisjoni.

Koalitsioonierakondadel ei ole ühist seisukohta kooseluseaduse tühistamise ega rakendamise osas.

Juhul kui rahvahääletus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna.

Viime läbi rahvahääletuse ettepaneku ja võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna.

Arendame teenuseid laste murede, sh vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu

Perevanema lepingu väljatöötamiskavatsus

Vanemlike oskuste arendamisele suunatud programmide elluviimine

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega seotud rakendusaktid

Suhtlusõiguse eelnõu

Analüüs ja ettepanekud peredele suunatud toetuste ja teenuste täiendamiseks

Riikliku perelepituse süsteemi väljatöötamine

Analüüs ja ettepanekud riikliku perelepituse süsteemi loomiseks

Analüüs ja ettepanekud lastekaitsetöötajate piisavuse ning lastekaitsetöö sisulise kvaliteedi kohta

Koostöös omavalitsustega võtame suuna, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta.

Analüüs ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks

Ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Ohvriabi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus

e välja tõhusamad meetmed, sh täiendades seadusi.

Arendame teenuseid laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks ning viime läbi suitsiidide ennetamise tegevuskava.

Toetame noorte tööle ja õppimisele suunatud programme ning ennetustegevusi NEET noorte arvu vähendamiseks.

Toetame noorte sporti ja aktiivset eluviisi ning arendame noorte sportimisvõimalusi.

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 raames ellu viia terviseprogrammi ning toetada tervisealast teadlikkust ja tegevusi.

Iga laps peaks päevas vähemalt 60 minutit aktiivselt liikuma. Toetame valikainena spordi pakkumist kooliprogrammi loomuliku osana ja jätkame ujumise algõpetust.

Seisame ausa mängu põhimõtete järgimise eest ning võitleme kokkuleppemängude ja dopingu vastu.

Toetame suuremate linnade jalgrattastrateegiate koostamist ja elluviimist.

Renoveerime ja laiendame koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga riigi spordirajatiste võrku. Toetame kohalikke omavalitsusi kergliiklusteede ja liikumisradade võrgustike loomisel ning multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamisel.

Laiendame kunsti kättesaadavust. Selleks käivitame galeriiprogrammi, mis loob vajalikud tingimused eesti kunsti eksponeerimiseks väljaspool suuremaid linnu.

Toetame eesti filmikunsti ja audiovisuaaltööstust.

Toetame kultuurivaldkonnas loomevaldkondade eksporti ja rahvusvahelistumist. Toetame rahvusvahelise filmitööstuse toomist Eestisse ja selleks vastava taristu loomist.

Tööstusomandi seadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus.

Laiendame loomemajanduse ettevõtete võimalusi ning tootearendust, eksporti ja turundust toetavaid riiklikke meetmeid ka loovtööstuse (sh filmitööstuse) ettevõtetele.

Vabariigi Valitsuse määruse "Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord" muutmine.

Töötame välja loovisikute ja ühiskonna huve arvestava lahenduse nn tühja kasseti tasu süsteemi kaasajastamiseks.

Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti pärandhoidlate kui hoiustamise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskuste projekteerimine.

Jätkame kultuuripärandi, muuseumikogude ja arhiivide digiteerimist ning digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemist.

Toetame rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning loome tingimused nende töö kaasajastamiseks ning tugevama sünergia loomiseks teabelevi ning kultuuri- ja huvitegevuse teiste valdkondadega.

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030.

Loome välismaalt tagasipöördumiseks institutsiooni, mille ülesandeks on perede ja üksikisikute nõustamine, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taasharjumist, elu- ja töökoha ning koolikoha leidmist ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.

Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks.

Mälestiste omanikele suunatud toetused, et toetada ajaloolist taluarhitektuuri ning elavdada ja arendada ajaloolisi linnakeskusi.

Analüüs ja ettepanekud usuühenduste rolli kohta kultuurielu edendamisel.

Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimine.

Algatame Globaalse Eesti programmi ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks. Toetame eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma ning eesti keele ja kultuuri hoidmist, arendamist ja uurimist kaasates meie kogukondi välismaal ja hea tahte saadikuid.

Toetame riiklikult oluliste Eesti ajaloo- ja kultuuriobjektide, sh sakraalehitiste renoveerimist ning kaasajastame muinsuskaitse nõuded.

Väärtustame kirikute ja koguduste panust kohaliku kultuurielu edendamisel.

Seame eesmärgiks kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusu.

Toetame Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumist, väärtustades koorijuhte ning tantsuõpetajaid. Jätkame riigi poolt toetatud programmidega, et tagada eesti rahvakultuuri säilimine.

Avardame laste võimalusi käia regulaarselt teatris, muuseumis ja kontsertidel.

Hoiame ja arendame eesti keelt, mis on meie põhiseaduslik väärtus ning kohustus.

Säilitame ja uuendame Kohtla-Järvel eestikeelse eraldiseisva õppeasutuse.

Jätkame olemasoleva pilootprogrammiga, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega.

Loome Riigikogu juurde eesti keele õppe ja arenguga tegeleva probleemkomisjoni.

Laiendame eesti keele majade võimalusi lapsevanemate nõustamisel ja toetamisel eesti keele, hariduse, keelekümbluse ja muude eesti keele oskuste parandamise ning täiendamise võimaluste osas.

Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastele ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks

Analüüs ja ettepanekud eesti keelest erineva emakeelega inimestele pakutavate teenuste (sh kultuuriline mitmekesisus ja keeleõpe) väljatöötamiseks

Arendame eesti keele majade tegevust ja eesti keele õppe võimalusi.

Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 noortevaldkonna programm 2020–2023

Eesti elukestva õppe strateegia 2020–2023 üldharidusprogrammi 2020–2023

Tagame kodulähedaste koolide säilimise. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koolivõrgu programmi 2020–2023 elluviimine

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Eesti elukestva õppe strateegia 2020–2023 täiskasvanuharidusprogramm 2020–2023

Eesti elukestva õppe strateegia 2020–2023 üldharidusprogramm 2020–2023

Kasvatame ühisosa kutse- ja üldhariduse vahel, suurendame valikuvabadust haridussüsteemis ning tõstame kutsehariduse mainet. Pakume noortele tööturul konkurentsivõimelist haridust ja kutseoskusi.

Haridusteaduste programmi loomine Eesti haridusteaduste toetamiseks ja jälgkasvu tagamiseks

Tagame õpetajatele professionaalse nõustamise, mis hõlmab nii üldpedagoogilist, psühholoogilist kui ka hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamise alast nõustamist.

Analüüs ja ettepanekud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava muutmiseks

Korraldame õpetajate IT-alast ettevalmistust ning seome õppekavad tihedamalt IT-vahendite kasutamisega nii iseseisvas töös kui ka koolitunnis.

õhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär muutmise eelnõu

Ministeeriumide valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse tegevusplaanid haridus- ja teadusminister kõiki ministrid oma vastutusvaldkonnas

Analüüs ja ettepanekud riigi äriühingute TA investeeringute suurendamiseks (osana riigi osaluspoliitikast)

Analüüs ja ettepanekud humanitaarteaduste rahastamise tõhustamiseks

Analüüs ja ettepanekud ettevõtete rakendusuuringute toetamise korraldamiseks

Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond

Analüüs ja ettepanekud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses innovatsiooni toetamise võimekuse parandamiseks

Analüüs ja ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamise korraldamiseks

Seame eesmärgiks tõsta riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite tase vähemalt 1%-ni SKT-st. Peame oluliseks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevusse. Analüüs ja ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevust soodustava maksuerandi teemal. Analüüs ja ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise tõhustamiseks. Analüüs ja ettepanekud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses innovatsiooni toetamise võimekuse parandamiseks. Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond. Analüüs ja ettepanekud ettevõtete rakendusuuringute toetamise korraldamiseks. Analüüs ja ettepanekud humanitaarteaduste rahastamise tõhustamiseks. Analüüs ja ettepanekud riigi äriühingute TA investeeringute suurendamiseks (osana riigi osaluspoliitikast). Ministeeriumide valdkondlikud teadus- ja arendustegevuse tegevusplaanid haridus- ja teadusminister kõiki ministrid oma vastutusvaldkonnas

Inimestele, kes ei ole teise samba süsteemiga liitunud või on süsteemist väljunud, antakse õigus sellega liituda.

Laiendame investeerimiskonto kasutamise võimalusi.

Investeerimiskontolt vahendite väljavõtmine on võimalik igal ajahetkel. Vahendite väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks.

Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse teise sambasse tehtavad maksed (2%+4%) edaspidi teise samba fondi asemel otse inimese investeerimiskontole. Analüüs ja ettepanekud pensioni II samba reformi elluviimiseks. Väljamaksed teise samba fondidest investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel.

Võtame 1. jaanuariks 2020 vastu seadusemuudatused, millega: Analüüs ja ettepanekud pensioni II samba reformi elluviimiseks

Analüüs ja ettepanekud riikliku pensionikindlustuse (sh tööandjapensioni ja II pensionisamba vabatahtlikkuse) sotsiaalse ja finantsilise jätkusuutlikkuse kohta

Kaalume tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamist. Analüüs ja ettepanekud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamiseks, sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide reformimiseks

Analüüs ja ettepanekud pensioni II samba reformi elluviimiseks. Vaatame üle pensionifondide haldustasud, teise samba väljamaksete korra pensioniikka jõudmisel ning kindlustuslepingute sõlmimise ja lõpetamise tingimused.

Säilitame teise pensionisamba ja selle poolt pakutavad teenused. Analüüs ja ettepanekud pensioni II samba reformi elluviimiseks

Sundüürnike ja represseeritute andmebaasi täpsustamine ning analüüsime koostöös omavalitsuste, Eesti Üürnike Liidu, Eesti Memento Liidu ja Eesti Omanike Keskliiduga võimalikke lahendusi.

Jätkame hooldust vajavatele keerulisematele sihtgruppidele (nt dementsusega inimesed, autismispektrihäirega inimesed) pakutavate teenuste ja hooldekodukohtade arendamist ja kaasajastamist. Projekti "Innovaatiline eakate kodu keerulise hooldusvajadusega eakatele" elluviimine

Analüüs ja ettepanekud pikaajalise hoolduse süsteemi kvalifitseeritud tööjõu vajaduse ja tööjõuressursi tagamise kohta

Paneme rõhku pikaajalise hoolduse valdkonnas töötavate spetsialistide väljaõppele ja täiendharidusele. Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi elluviimine

Suurendame nii rehabilitatsiooni kui ka taastusravi võimalusi. Analüüs ja ettepanekud Rahvusvahelise Funktsionaalsete Piirangute Klassifikaatori (RFK) kasutamiseks

Suurendame kodus pakutavate sotsiaalteenuste (sh hooldusteenuste) mahtu, valikut ja kvaliteeti. Meetme "Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" toetuse andmise tingimuste muutmine

Tagame kooliaja lõppedes kõigile mitteiseseisvatele puudega noortele koha, kuhu edasi suunduda. Analüüs ja ettepanekud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamiseks

Töötame välja Eestile sobiva vabatahtlike koostöömudeli hoolekandes. Analüüs ja ettepanekud vabatahtlikke kaasava koostöömudeli rakendamiseks hoolekandes

Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustuseta inimestele

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetava keskkonna programmi elluviimine

Suurendame haiguste ennetusse suunatavaid vahendeid. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetavate valikute programmi elluviimine

Toitumise ja liikumise roheline raamat

Rahvatervise seaduse eelnõu

Analüüs ja ettepanekud Eesti lasteasutustes mahetoidu ja Eestis toodetud toidu laiema kasutamise võimalikkuse kohta

Analüüs ja ettepanekud lasteasutuste mahetoidu programmi maksumuse ja rakendamise kohta

Tegevuskava suitsiidide ennetamiseks

Roheline raamat vaimse tervise probleemide koordineeritult ennetamise ja raviprotsesside tagamiseks

Peame oluliseks laste ja noorte regulaarse terviseseisundi jälgimist, sh ülekaalulisuse, sõltuvustegevuste ja vaimse tervise probleemide vähendamist. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

Analüüs ja ettepanekud raviteenuste kättesaadavuse laiendamiseks ravikindlustuseta inimestele

Geeniproovide kogumise jätkamine, eesmärgiga koguda 2019. a lõpuks kokku 200 000 geeniproovi

Käivitame personaalse terviseplatvormi väljatöötamise, mis aitab koguda ja analüüsida terviseandmeid ning kujundada tervisekäitumist. Igale täisealisele inimesele on oma perearstiga kokku lepitud terviseplaan.

Tervisetõendite digitaliseerimisega seonduvad õigusmuudatused

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu